VE: Kelam, Tunne

Tunne Kelam: Tunne Kelam on tegelenud fotograafiaga juba alates lapsepõlvest. Koos abikaasa Mari-Annega veedavad nad enamuse oma vabast ajast Eesti looduses. Erilist huvi pakub Eestile iseloomulik pikk rannajoon ja sellega külgnevad arvukad saared – see on ala, mis oli tavainimestele ligipääsmatu Nõukogude okupatsiooni 50 aasta jooksul. Heaks teejuhiks on olnud muuhulgas John O’Brien’i Estonia: The Guide (Revalia Publishing 1995). Kelam kasutab Minolta Maxxum 400 kaamerat ja Fuji filme. Kelami esimene avalik näitus Tallinna fotomuuseumis 1996.a. novembris võeti tunnustava huviga vastu nii Eesti professionaalsete fotograafide kui ka laiema üldsuse poolt. Lisaks Tallinnale on näitus olnud üleval tosinas Eesti linnas. Praegune näitus on valik 1997.a. tehtud fotodest.

Kelami loodusfotod toovad esile Eesti omapära, maastikutüüpide mitmekülgsust ja vana kultuuri, mis harmoneerub ümbritseva keskkonnaga. Oma fotodel kasutab ta maksimaalselt ära põhjamaist valgust. Lühikestel talvepäevadel võib see olla pimestavalt ere, kesksuvel peaaegu permanentne, sume, kuid mitte kunagi külm. Kelami tähelepanu köidavad mererannad ainulaadselt rikkaliku taimestikuga, jääajast pärinevad hiidrahnud, kammerlikud soomaastikud, samuti lillede, kivide ja jääpurikate peen geomeetria.

70ndate algusest tänaseni on Tunne Kelam aktiivselt osalenud iseseisvuse taastamises ning Eesti demokraatlike institutsioonide ülesehitamises. Peale Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna lõpetamist töötas Kelam Ajaloo Keskarhiivis ning Eesti Entsüklopeedia toimetajana; ühtaegu oli ta populaarne lektor ja poliitiline kommentaator. Nõukogude okupatsiooni lõpuaastail oli ta esimese mittenõukoguliku poliitilise partei – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei üks asutajaid (1988) ja hiljem esimees ning juhtis üleminekuaja parlamentaarset esinduskogu – Eesti Kongressi (1990-1992). Viimase esindajana oli tal 1991.a. augustis oluline roll rahvusliku kokkuleppe saavutamisel, millega Eesti iseseisvus taastati õigusliku kontinuiteedi alusel. Kelam kuulus 1991-92 Eesti Põhiseaduse Assambleesse. 1992.a. esimestel demokraatlikel valimistel valiti Kelam Riigikogusse ja selle juhatusse. 1995.a. ühines Kelami juhitud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Mart Laari juhitud Isamaaga uueks erakonnaks Isamaaliit. Tunne Kelam juhtis Eesti parlamendi delegatsiooni Euroopa Nõukogus 1992-1995; 1997.a. jaanuarist on ta ka Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees.

(23.01.2001)

Tunne Kelami Lahemaa fotod

Loe lisaks

    Tunne Kelami CV:

Sünniaeg ja –koht
10.07.1936 Valgamaa, Taheva

Perekonnaseis
Abielus, tütar

Erakondlik kuuluvus, valimisringkond

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 1988–1995 (esimees 1993-1995)
Isamaaliit
Lääne-ja Ida-Viru valimisringkond.

Haridus

Tallinna 21. keskkool 1950
Tallinna 2. keskkool 1954
Tartu ülikool 1959

Töökohad

Ajaloo keskarhiivi vanemteadur 1959–1964
Ühingu ”Teadus” rahvusvahelise olukorra lektor ja väliskommentaator 1959 – 1970
Eesti nõukogude entsüklopeedia vanem teaduslik toimetaja 1965–1975
Fr. R. Kreutzwaldi nimelise ENSV riikliku raamatukogu vanembibliograaf 1975-1979
Sovhoos “Ranna” öine linnutalitaja 1980–1987
Ajakirja “Akadeemia” esindaja Tallinnas 1988–1990
Eesti Komitee esimees 1990–1992
VII, VIII, IX riigikogu liige 1992–

Osavõtt esinduskogust
Eesti Kongressi liige 1990–1992
Eesti Komitee esimees 1990–1992
Põhiseaduse assamblee liige 1991–1992
VII, VIII, IX Riigikogu liige 1992-

Kuuluvus muudesse ühendustesse
International Policy Forum’i direktorite nõukogu liige 1991
Rahvusraamatukogu nõukogu esimees 1996-1999
Skautide ühingu peavanem 1996-
Pedagoogikaülikooli kuratooriumi liige 1996-
Inimõiguste instituudi juhatuse liige 1997-
Kistler-Ritso fondi juhatuse liige 1998-
Mittetulundusühingu Eesti Euroopa liikumine juhatuse aseesimees 1998-

Autasud
Rotary International’i Paul Harrise auhind 1990
USA Marylandi osariigi aukodanik 1991
Ajakirjanike liidu pressisõbralikuma avaliku elu tegelase auhind 1996
Balti assamblee diplom ja aulint teenete eest Eesti iseseisvuse taastamisel 1999
Kanada eestlaste teenetemärk 2000
Riigivapi II klass 2001
Prantsusmaa rahvusliku teeneteordeni suurrist 2001

Keelteoskus
Inglise, soome, vene, saksa, prantsuse, poola, itaalia keel

Avaldatud teosed
Isikuraamat ”Tunne Kelam” (sisaldab valitud kõnesid ja artikleid)

Ajakirjandustegevus
Avaldanud arvukalt artikleid ja intervjuusid Eesti ja rahvusvahelises ajakirjanduses
20.11.01

Allikas: riigikogu.ee
 

Online-intervjuu Tunne Kelamiga

(13:04 10.12.2002)

Uudise pilt
              Foto: Priit Simson

Kolmapäeval vastas Eesti Päevaleht Online’i lugejate küsimustele Isamaaliidu vastvalitud esimees ja pikaaegne riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Eesti Päevaleht Online tänab kõiki küsijaid ja hr. Kelamit. Loe vastuseid!

Eesti Päevalehe küsimused:

1. Mis oleks see kõige põhilisem, mis Isamaaliidu põhimõtetes muutuma peaks ja mis ei tohiks mitte mingil juhul muutuda?

Me ei muuda põhimõtteid. Meie põhimõtted – rahvusriik, avatud rahvuslus, eesti kultuuri ja hariduse väärtustamine ja edendamine, majandustegevusele soodsa keskkonna loomine, madalad maksud, lastega perekondade soodustamine tulumaksu vähendamiste ja muude meetmetega, Eesti astumine võrdõigusliku liikmena NATO-sse ja Euroopa Liitu – on olnud järjepidevad ning õigustanud endid täielikult tegelikkuses. Muuta tuleb erakonna suhtlemis- ja juhtimisstiili. Mingil juhul ei tohi me muuta oma põhimõtet seista Eesti riiklike ja rahvuslike huvide ja põhiväärtuste eest – et meie riigi turvalisus oleks kindlalt tagatud, et lapsed sünniksid oodatuina ja ühiskond seda toetaks, et areneksid eesti keel ja kultuur, et säilitaksime kindlad kodakondsuse põhimõtted. Isamaaliidu poliitika on – maksudega ei mängita ning kodakondsust ei kingita.

2. Kas ausus on veel Eesti ühiskonnas selline kriteerium millele rõhudes üks poliitiline erakond end valijate silmis köitvaks suudaks teha?

Usun, et ühiskonnas valitseva kõlbelise madalseisu oludes kujunevad ausus, järjekindlus inimlike põhiväärtuste eest seismisel, aadete püsivus, moevooludega mitte kaasaminemine, inimsõbralikkus üha olulisemaks kriteeriumiks. Heas mõttes vanamoelised, turvatunnet tekitavad seisukohad, mille suhtes kodanik ei pea tundma ebakindlust, kas nad homme muutvad või mitte, vastavad valdava enamuse tavainimeste ootustele. Tähtsaim on luua meie rahvale kindlustunne homse suhtes. Suurelt osalt ka tänu Isamaaliidu 10-aastasele poliitikale oleme sellele sihile üsna lähedale jõudnud. Suur vastutus langeb poliitikutele, kes iga oma teoga peavad näitama oma ausust ja väärikust.

Kui riigikogu liikmed on ausad ja väärikad, peegeldub see ka ühiskonda.

Eestil ei ole hetkel teist teed.

Lugejate küsimused:

Mati
Miks ei suuda või ei ole suutnud nn. ühiste maailmavaadetega erakonnad liituda? Kas on reaalne, et Isamaaliit liitub enne kevadisi valimisi mõne erakonnaga?

Pean äärmiselt oluliseks praeguses poliitilises olukorras kõigi Eesti huvide eest seisvate erakondade, eriti paremerakondade, tegevuse koordineerimist ning võimaliku ühisosa leidmist. Näen selles esmast tingimust õigusriigi ning demokraatlike vabaduste tagamisel. Erakondade liitumine, eriti kui neil on pikaajaline traditsioon ning rahvusvahelised sõsarorganisatsioonid, on tehniliselt keerukam ning võtab aega. Neid küsimusi on kindlasti võimalik arutada pärast valimisi.

Rahvuslane
Mis on Teile tähtsam, kas rahvuslikud aated, või karjäär poliitikuna ? Kas olete alati järjekindlalt kaitsnud eesti keelt ja eesti meelt? Miks pole kunagi kuulda olnud Teie arvamust, kui on juttu olnud riigikoguliikmete palkadest, hüvitistest ja privileegidest, võrreldes suure osa rahva vaesuspiiril elamisega.

Minu jaoks on olulisem kaitsta rahvuslikke huve ning, et teha seda riiklikul tasandil, olen valinud poliitikukarjääri. Meie rahvuslike huvide kaitsmine saab alguse valimistest osavõtust ning õige valiku tegemisest. Eesti keele ja meele kaitsmisel pean esmatähtsaks väljatöötatud kodakondsuspoliitika säilimist. See tagab põlisrahvale piisava kaitse ka tulevikus omal maal oma keeles asju ajada. Mis puudutab Riigikogu liikme töötasu suurust, märgin, et olen Riigikogu juhatuse liige ning töötame välja uut õiglasemat ja läbipaistvamat töötasude maksime kava. Kõige olulisem on muidugi aidata järele puudust kannatavaid kodanikke ning vähendada vahet, mis on tekkinud sissetulekutes.

Vanaema
Lugupeetud, Tunne Kelam!

Ainus võimalus eesti rahva iivet säilitada on pikaajaline stabiilsus vanematel laste kasvatamisel. Selle saavutaks vai lapse elementaarseid vajadusi rahuldada suutev igakuuline lastetoetus. Riigi kassa on tühjaks lüpstud. Kuidas suudate antud lubadust lastetoetust 1000 krooni IGA lapse kohta igakuuliselt tagada võimule pääsemise korral. Kelle arvelt? Juurde ei paista raha kusagilt tulevat.

Hea vanaema! Teie küsimuse esimene lause sõnastas kõige paremini Isamaaliidu rahvuslikku programmi. Ainus võimalus eesti rahva iivet säilitada on pikaajaline stabiilsus vanematel laste kasvatamisel. Riigikassa ei ole tühjaks lüpstud, küll aga on võimalus maksumaksja raha suunata eeskätt kõige vajalikumatesse lõikudesse. Laste sünni stimuleerimine ning lapsevanematele turvatunde loomine laste kasvatamisel peab saama riiklikuks eelistuseks. 1000 krooni toetuseks igale lapsele on vaja 1,5-2 miljardit krooni. 2004. aasta eeldatav eelarve kasv on 3,2 miljardit krooni ja 2005. aastal 4 miljardit krooni. Niisiis kahe aastaga võiks see eesmärk saavutav olla ja raha jääks üle ka muudeks toetusteks. Tuletan meelde, kuidas kaotati ettevõtete tulumaks investeeringutelt. See tehti eelarve kokkuhoiu arvelt umbes samas mahus. Praegu on just endise kolmikliidu valitsuse kindla majanduspoliitika tulemusel Eesti majandus väga kiirelt kasvamas. Oluline on seda mitte pidurdada.

EVEA
Kuidas näeb Isamaa lahendust probleemis, et lõpetada omanike kiusamine sundüürnike poolt. Ehk teiste sõnadega: kuidas saada lahti Keskerakonnast?

Sundüürnikud maksavad täna ka eraomanikest hoonete valdajaile üüri seadusega kehtestatud piirmäära ulatuses ehk 15 krooni ruutmeetri kohta. Seda seadust aga ei kohalda keskerakondlik linnavalitsus munitsipaalüürnike suhtes. Huvidekonflikti ületamiseks ei tohiks Toompea ega linnavalitsus vastandada üürnikke omanikele, küll aga üritada mõlema poole õiguste ja vajaduste sobitamist. Kindlasti vajavad riigivõimu poolset järelvalvet, kui ka vajadusel kaitset, niihästi üürnikud kui ka omanikud.

Just
Kas peate õigeks senist poliitikat, et teine, kolmas või viies laps on riigi jaoks väärtuslikum kui esimene?
Kas riigil poleks õigem kõiki lapsi võrdseina näha?
Jääks ära riigiametnike poolne lõputu lastetoetuste summade edasi-tagasi arvestamine …esimene, teine kolmas ja tagurpidi tagasi teine… lõpuks taas justkui esimene…Isiklikult arvan, et stabiilsus tagaks sündide arvu suurenemise ennemalt ,kui see, et tuleb jõuda kusagile viienda lapseni, et riik seda väärtustama hakkaks.
Tänan.

Kõik lapsed on riigile võrdselt tähtsad. Riik saab pakkuda võrdseid võimalusi, riik ei saa teha kõiki võrdseks. Lastetoetus on per
etoetus. Pere vaesusrisk suureneb peredes, kus on palju lapsi. Ükski abivajaja ei tohi jääda teotuseta. Samas ei pea ma õigeks, et esimese lapse toetus pole aastaid tõusnud. See on riigi võlg lastega perede ees.

Aho
Mis juhtuks siis, kui kodakondsuse null-varianti taotlevad erakonnad eelolevatel valimistel enamuse saaksid?

Oma küsimusega olete tabanud naelapea pihta. Isegi mitmed vene poliitikud ei poolda tagasipöördumist okupatsiooniaegse kakskeelse Eesti juurde. Niisuguse käigu üks tulemusi oleks kõrvuti eksisteerivate, kuid erikeelsete piirkondade kujunemine. Kakskeelne Eesti oleks täielik vastand Eesti põhiseaduses sõnastatud rahvusriigi põhimõttele, samuti integratsioonipoliitikale, mida oleme kümme aastat järjekindlalt teostanud ning millele on kõik rahvusvahelised organisatsioonid oma tunnustuse ja toetuse andnud.

tinkivinki
Ütlesite Isamaaliidu suurkogul, et “meie rahvuslik huvi on ühiskondliku solidaarsuse kasv ning kaastundlik konservatism”. Terminit “kaastundlik konservatism” kasutasid mõni aeg tagasi USA vabariiklased, kuid jäid kimpu selle termini lahtiseletamisega. Umbes samamoodi nagu omal ajal koonderakondlased “sotsiaalse turumajandusega”. Seletage palun lihtsas eesti keeles, mis elukas on see “kaastundlik konservatism”?

Ei väidagi, et olen selle termini ise leiutanud, kuid ta on mulle ammu sümpaatne olnud. Kaastundlik konservatism võimaldab ühendada konservatiivse maailmavaate rõhuasetust üksikisikule, tema vabadusele ja vastutusele sellesama üksikisiku positiivse huvi stimuleerimisega kehvemas seisus olevate kaaskodanike murede lahendamise vastu. Mida edukam kodanik, seda suurem peaks olema tema vastutustunne ning abi osutamise valmidus. Kutsume üles korvama enesekesksust hoolivuse ja sotsiaalse solidaarsusega.

Ilmar Jõudvald
Soovin tasakaalukaid otsuseid,edu ja jõudu Isamaaliidu esimehena.

Hea Ilmar Jõudvald, tänan väga heade soovide eest! Edu ja jõud uuel ametikohal tulenevad vaid paljude Sinutaoliste samasugustest soovidest ja usaldusest – ei kusagilt mujalt.

j.p.
hr.Kelam vastake palun keerutamata, kas teie usute , et Maad on külastanud Maavälised mõistuslikud olendid.

Ma pole maaväliseid olendeid näinud ega nende olemasolu kogenud. Seda teemat olen pikemalt kommenteerinud oma koduleheküljel aadressil www.kelam.ee
http://www.kelam.ee/et/index.asp?content=kkk

Jaak Lõoke
Kas praegune EV president hr. Arnold Rüütel vastutab selle eest, et tema võimuloleku ajal ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehena, rikuti laialdaselt ja massiliselt okupeeritud Eesti Vabariigi elanike ja Eesti Vabariigi kodanike inimõigusi. Milline on Teie ervamus?

Okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis
Riigikogu avaldus 18. juuni 2002. a

Riigikogu rõhutab, et Nõukogude Liidu repressiivorganite Eestis toime pandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude eest vastutavad neid juhtinud Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei.
Tunnistades agressiooni, inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid ning genotsiidi toime pannud Nõukogude Liidu kommunistliku okupatsioonirežiimi asutused ja organisatsioonid kuritegelikeks, rõhutab Riigikogu, et see ei tähenda nende liikmete ja töötajate kollektiivset vastutust. Isiku vastutust režiimi kuritegude eest ei määra tema kuuluvus eespool nimetatud asutustesse ja organisatsioonidesse, vaid konkreetne tegevus, millele eetilise hinnangu peab eelkõige andma igaüks ise. Otsuse isiku osaluse kohta genotsiidis ning inimsusevastastes ja sõjakuritegudes saab langetada kohus.
Okupatsioonirežiimi kuriteod Eestis olid üksnes osa totalitaarrežiimide inimvaenulikust tegevusest XX sajandi maailmas. Inimsusevastased kuriteod on aegumatud. Selliste kuritegude kordumise oht ei ole kadunud. Äärmuslikele ideoloogiatele tuginevad režiimid ohustavad maailma rahu ja rahvaste vaba arengut seni, kuni nende kuritegelik olemus on lõpuni avamata ja hukka mõistmata.

diskrimineerimine
Rahade suunamine väljavalitute taskuisse on senine riigi prioriteet olnud. Tudengiemana tean, kui suureks abiks oli sotsaiaalabi maksmine ja tudengile eluaseme kulde kompenseerimine. Kui seda enam ei tehta, siis võiks riik vähemalt midagi ette võtta, et ühiselamute haldajatel oleks olemas üüripiirmäärad ja üliõpilastele (ilma küsimata) nähtavad soojusenergia müüja poolt esitatud igakuised arved. . Nii saab tudeng vähemalt kontrollida, kas temalt nõutav ühe m2 soojuse hind on sama, mida haldaja poolt tema käest nõutakse.
Küsimus aga sootumaks teine.
Kuidas üldse sai nii juhtuda, et üks tudengiealine mitteõppiv ja mittetöötav, ringi-hulkuv noor on riigi ees soositum- tema saab oma sotsiaaltoetusi tingimusteta edasi? Ka temal võivad olla jõukad vanemad…

Olen nõus, et peaprobleemiks pole kunagi olnud maksumaksja raha puudumine riigikassas, küll aga selle õigem ja sihtotstarbelisem suunamine sinna, kus raha tegelikult vajatakse. Õppetoetuste skeem töötati välja Isamaaliidu haridusministri ajal – see pidas silmas võimaluste loomist selleks, et majanduslikult erineva kindlustatuse tasemega noored inimesed saaksid õppida. Toetan tudengite eluaseme kulude jätkuvat kompenseerimist. Loodan, et kui mitte praegune, siis valimiste järgne uus valitsus pöördub senise poliitika juurde tagasi. Vahepeal olen huviga nõus koos Teiega arutama Teie poolt pakutud vahelahendusi.

Rahvuslane
Kas olete seotud ka maailma teiste rahvaste vabadusvõitlusega? Kas tahaksite, et kõik rahvad saaksid vabaks?

Leian, et kui oleme vastu kaineid arvestusi üllatavalt taastanud Eesti riigi sõltumatuse, siis on meie kohus jõudumööda abistada kasvõi moraalselt ja poliitiliselt rahvaid, kes on ebaõiglaselt omariiklusest ilma jäetud või kelle rahvuskultuur on ohus. Seetõttu oleme toetanud järjekindlalt Esindamata Rahvaste Organisatsiooni tegevust. Olen eriti mures, et kaksikliidu valitsus jättis ERO tuleva aasta eelarves esmakordselt ilma riigi tagasihoidlikust toetusest.

Teele
Mida põhimõtteliselt uut toob IML poolt seni harrastatud rahvuslusse sõna “avatud”?

Mille suhtes tuleb Eestis elades loojalselt käituda, kas esmajoones riigi kui sunniaparaadi või põhiseaduse ja nende rahvusvaheliste konventsioonide suhtes, mis Eesti riigis kehtivad?

Avatud eestlus tähendab sõbralikku avatust kõigile teistest rahvustest inimestele, kes on lojaalsed Eesti rahvusriigile ning kellest paljud on andnud tunnistust, et neist võivad saada isegi paremad Eesti patrioodid kui eestlastest endist. Kuid üle kõige tähendab see meie erakonna häälestatust avatusele ja hoolivusele oma rahva suhtes, valmisolekule oma kodanikku arvestada ja temaga pidevas kahekõnes püsida.

kogan
Milline koht Eesti põhiseaduses on püham, kas see, mis annab eelisõiguse eesti keele ja kultuuri arenguks või see, mis keelab keeleliste ja kultuuriliste vähemuste diskrimineerimise? Kuidas Teie vastused IML praktilis
es poliitikas kajastuvad?

Eesti keele ja kultuuri arendamine ei tähenda mitte mingil juhul teiste keelte ja kultuuride alaväärtustamist. Eesti põhiseadus on heaks kiidetud kõikide pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt.

mellissa
Milline on olnud teie suhe NLKP ga, KGB ga? Aeg-ajalt esineb väiteid, mille põhjal teid võiks pidada andunud kommunistiks ja KGB peibutiseks. Teie poolt ei ole aga ühtegi kommentaari sel teemal.

Ma ei ole kuulunud NLKP-sse ega KGB-sse ega teinud nendega koostööd. Toetasin aktiivselt Riigikogu avalduse vastuvõtmist okupatsioonirezhiimi kuritegude hukkamõistmiseks 18. juunil 2002.
Oma katset astuda NLKP liikmeks selgitan oma raamatus  ning ka kodulehel http://www.kelam.ee/et/index.asp?content=kkk

Göran Svensson
Härra Kelam!

Milline on teie suhe spordiga ja kas te teate mis on virtuaalsport?

Aitäh.

Minu suhe spordiga on hea. Liigun aktiivselt looduses ja spordisaalis. Armastan jälgida jalgpalli ja suusatamist, kuid on tervislikum kulutada oma vähest vaba aega reaalsele liikumisele.

Veel üks huvitav küsim
Kas te arvate, et rahvuslus on tänapäeva Eestis edasiviiv jõud – kui jah, siis mis moel? Ning Te olete Euroopas palju käinud – kas Teie meelest ei meenuta Teie rahvuslus Euroopas paariaks kujunenud natsionalismi? Minu meelest Euroopa konservatiivsed/kristlik-demokraatlikud parteid küll nii rahvuslikud ei ole?

Rahvuslust ei saa tõlkida halvamaiguliselt natsionalismiks. Rahvuslus tähendab seismist rahvuslike huvide eest – need peaksid olema ka kõigi kodanike, st Eesti riigi huvid. Isamaaliit on avatud Euroopale ja moodsale maailmale. Seda võiks nimetada avatud rahvusluseks. Eestlus tugevdab Euroopat ning demokraatlik ja avatud Euroopa tugevdab eestlust ja meie rahvuskultuuri. Rahvuslus oma õilsamas mõttes tähendab patriotismi – austust ja armastust oma keele, kultuuri ja kodumaa vastu.

tiide
Esimene raamat öökapil?

Selleks on Piibel.

kristlane
Lp hr Kelam!

Mind huvitab IML eelkõige kui kristlik-demokraatlik erakond.

1) Millised on IML kui kristlik-demokraatliku erakonna eesmärgid?
2) Mille poolest erineb IML ÜVERP-st peale selle, et IML nimetab ennast kristlik-demokraatlikuks?
3) Millisena näete kristliku-demokraatia tulevikku Eestis? Mis rolli mängivad siinkohal kirikud?
4) Kelle poolt peaksid kristlased Riigikogu valimistel hääletama? On see kristlik-demokraatlik erakond või konkreetsed isikud ükskõik millisest erakonnast?

Tänan

Kahjuks ei jõua nii mahukale küsimusele praegu põhjalikult vastata, aga Isamaaliidu programmi saab lugeda IML kodulehel www.isamaaliit.ee,
Kristlikud väärtused on osa Euroopa ühisest kultuuripärandist, mida tunnustati ja kinnitati Maastrichti lepinguga.
Kirikud võiksid olla aktiivsemad ja nende roll ühiskonnas nähtavam.
Iga kristlane peaks hääletama kandidaadi poolt, kes esindab temaga ühist maailmavaadet ja tõekspidamisi ega lähe vastuollu tema südametunnistusega.

ivar
Mis toob IL, minu endise lemmiku, sellest mülkast välja? Sest mülgas on ju üsna sügav – alustades eelmise valitsuse kruusaviskamisest ja lõpetades kohalike valimiste krooni ja kolme palliga.

IML on taas tõusuteel.
Oluline on parem ja selgem suhtlemine oma valijate ja toetajatega, kogu Eesti elanikkonnaga. Oma otsuste ja tegude selgesõnaline põhjendamine, näidates ära tulevikukasu, mis ei pruugi olla täna käega katsutav.

Leerivend
Isamaliit on olnud kahel korral võimul ja kummalgi korral ei võtnud ta maha Tõnismäel asuvat pronkssõdurit. Kas selle monumendi teisaldamiseks peab küsima ikka veel luba Moskvast? Kas Isamaliit kartis kohalikke venelasi ja selle pärast ei teinud seda mida vaja? Miks alustas Isamaliit enne viimaseid valimisi allkirjade kogumist selle monumendi teisaldamiseks? Kui Isamaliit oli võimul siis polnud temast monumendi maha võtmisel asja, kui jäi opositsiooni, siis lõugas küll…

Esitatud küsimus on valus, kuid õigustatud. Siiski oleme loonud õigusriigi, kus sellised otsused, mis moraalselt ja poliitiliselt on üliselged, vajavad seaduslikku lahendusmehhanismi. Selles suhtes on Tõnismäe monumendi teisaldamine Tallinna Linnavalitsuse pädevuses. Linnavalitsuses võimul olles olime osa koalitsioonist. See asjaolu pidurdas kiiret tegutsemist pronkssõduri teisaldamiseks. Küsimuse lahendamiseks ei vaja me luba Moskvast, küll aga oma südametunnistuse käsku ja eri jõudude poliitilist tahet.
Massa
Kas olete abikaasaga vabamüürlased?

Ei ole vabamüürlased

tiiu
Lp. hr. Tunne Kelam.
Miks ikka Kelam, mitte Sink.
Tänan.

Vastuse sellele küsimusele leiate minu koduleheküljelt
http://www.kelam.ee/et/index.asp?content=kkk#perekonnanimi

Põhjalaskjad endiselt
Kas Isamaaliit on võimeline sellest kriisist välja tulema,kui Laar kandideerib endiselt kolmanda numbri all.See üksinda näitab,et jätkatakse vanade tegijatega,kes on isamaaliidule teinud korvamatut kahju.Mis rolli see Laar Isamaaliidus mängib Teie olete ju erakonna juht.Kas Te aru ei saa et selliste tegelastega paljud valijad enam Teie poolt ei hääleta.

IML ei kasuta avatud ja demokraatliku erakonnana nõukogulikke meetodeid. Mart Laar võttis endale isikliku vastutuse valimiskaotuse eest astudes erakonna esimehe kohalt tagasi. IML volikogu toetas üksmeelselt tema asetamist nimekirjas kolmandale kohale andes sõnumi, et poliitilistesse juhtidesse tuleb suhtuda tasakaalukalt, võttes arvesse mitte ainult seda, mida neile ette heidetud, vaid tunnustades ka positiivset. Oma valmisolekuga kandideerida, on Mart Laar asetanud ennast valijate hinnangu ette.

karl
Kas diktatuuri kehtestamine ja Eesti tagasipööramine Lääne kursilt Ida kursile on veel realistlikult olemas või võime üle Peipsi järve igaveseks lehvitada?

Teie küsimuses on ka tänasel hetkel oma iva olemas. Eesti on käesoleval hetkel tugevalt nö. Lääne kursile suunatud. Selleks on Isamaaliidu valitsused ja esindajad oluliselt kaasa aidanud. Oleme äsja saanud kutse NATO-sse ning peatselt ka Euroopa Liitu. Kuid enne liikmeseisundi lõplikku saavutamist tuleb meil läbida eriti vastutusrikas üleminekuperiood aasta 2004 suveni. Just sel ajal on ülimalt tähtis vältida küsimärkide tekkimist, mis võiksid puudutada demokraatliku valitsusmehhanismi usaldusväärsust, riigivõimu liigset keskendamist mõne rühmituse huvides või poliitilise koosmeele nõrgenemist. Igal juhul ei ole põhjust lahkumiseks Vene mõjusfäärist lippe lehvitada, küll aga tekivad meil esmakordselt võimalused seda mõjusfääri positiivselt tasakaalustada. EL ja NATO liikmekssaamine tähendab ü
;hes mõttes kergendustunnet, teises mõttes vajadust endid rohkem pingutada, suuremat vastutust anda, kindlamat ja laiema kandepinnaga rahvuslikku ühtsust saavutada.

küsimus
milliseid salle ja lipse teile meeldib kanda?

Salle kannan ainult hädavajadusel, lipsudest vaid neid, mis mulle meeldivad.

KM
Kas Rumessen on seotud Tubina festivaliga?

Vardo Rumessen on üks Tubina festivali algatajatest ja eestvedajatest. Loe lisa: http://www.hot.ee/rumessen/

Kaie
Kas Te olete mõelnud, et Eesti demokraatide memorandumit ÜRO-le (1972) ei käsitletud Läänes kunagi ametlikult sellepärast, et sellel puudusid reaalsete isikute allkirjad ja seetõttu oli ta võetav nn. anonüümkirjana. Vastupidi olid lood Balti Apelliga (1979), kus olid allkirjad ja seetõttu sai üsna varsti Balti Apell aluseks mitmele dokumendile ja resolutsioonile Läänes, millest olulisem on ehk Europarlamendi otsus 1983 aastast, kus soovitati Euroopa maade parlamentidel rahumeelselt kaasa aidata Balti riikide iseseisvuse taastamisele.

Kõik mis tehti, oli siiski vabadusvõitluse jaoks edasiviiva tähtsusega. Neid kahte dokumenti pole tarvis vastandada. Memorandum oli üks esimesi samme, mille kõrval on olnud palju algatusi, millest üldse ei räägita. Iga koolipoisi väljaastumine okupandi vastu on lugupidamist vääriv.
Balti Apell oli põhjapaneva tähtsusega algatus. Sellele julgele üleskutsele kirjutasid nimeliselt alla 4 eestlast: Niklus, Ratas, Tarto ja Udam. Minu abikaasa kirjutab sellest päris pikalt oma raamatus “Kogu südamest”.

Tahan edasi õppida!
2/3 eesti rahvast elab väljaspool pealinna. Väljaspool pealinna on ka töö eest saadav tasu 3-10 korda väiksem kui Tallinnas. Ka vara ( korterid, majad) väärtus on 10 korda odavam , mida kaugemale Tallinnast. Kuidas tagada võrdse kohtlemise printsiip tudengite vanemate varalise seisundi hindamisel juhul, kui see peaks saama määravaks tudengitele toetuste maksmisel.
Vastuse eest ette tänades!
Lõunaeestlane

On lubamatu, et kaksikliit on visanud prügikasti hr. Tõnis Lukase juhtimise all välja töötatud õppetoetuste süsteemi. Tudengid ei ole see koht, kus ühiskond peab raha säästma, mistõttu osa noortest hakkab haridusest kõrvale jääma. Iga kroon, mis kulutatakse haridusele, tuleb pärast mitmekordselt tagasi. Meie rahvuslik huvi on investeerida haridusse, mis on moraali, aususe ja töötahte edendamise instrumendiks.

Huvitav küsimus
Miks Te arvate, et föderaalne Euroopa on halb? Kas Te üldse teate, mis föderalism tähendab? Ja kui Te halvate, et see on halb, mis Te arvate siis TH ILvese seisukohtadest selles küsimuses – miks te oma endise koalitsioonikaaslase vastu ei ole siis midagi öelnud?

Olen seisukohal, et enne kui alustada kaklust mõistete nagu “föderalism” üle, tuleks kokku leppida, kas saame nende mõistete sisust üheselt aru. See arusaam on saanud eriti selgeks Euroopa Tulevikukonvendi aruteludes. Eestlaste jaoks on tähtis eristada kaht asja: ülemäära tsentraliseeritud Euroopa, kus suur osa otsustusõigusest on koondunud Brüsselisse (koos võimalusega, et otsuste tegemist mõjutavad liiga suurel määral mõningad suurriigid) ning teiselt poolt rahvusriikide ühendus, kes on võrdõiguslikud ühise poliitika kujundamisel ning lepivad kokku kindla kataloogi õigustest, mis peavad püsima liikmesriigi valitsuse kompetentsis. Olen Eesti esindajana selgelt viimase seisukoha poolt.

huvitav
Kuidas on teie suhted praegu usuga ja Jumalaga?

Igapäevased, usaldavad ning lootust sisendavad.

winnie
Kas Teile ei tee muret Respublica katse keerata senine kodakondsuspoliitika pea peale. Näiteks tähendab nende variant seda, et ka umbkeelne, ainult vene keelt kõnelev nende variandi järgi Eesti Vabariigi kodanikuks saanud isik, võib kandideerida riigi presidendiks.

Mulle teeb muret mistahes katse mängida Eesti kodakondsuse põhimõtetega, iseäranis valimiseelsel perioodil. Küsimus on Eesti kui rahvusriigi aluste kindlas säilitamises. Üksnes selge sõnum meie kodakondsuspoliitika järjekindlusest tekitab valmisolekut eesti keelt õppida ning Eesti Vabariigi ustavateks kodanikeks saada. Häid näiteid on olemas.

küsimus
kas te vastate kõikidele online küsimustele siin, või juhtub nagu hr Laari ja hr Savisaarega, et neil pole aega vastata kõigile küsimustele.

Mitmed küsimused on sisult sarnased või kattuvad. Kasutades 30 minutit üleaega, üritan kõiki küsimustes puudutatud teemasid käsitleda. 20 min. tagasi algas Riigikogu istung, mille esimese punktina arutatakse 2003. aasta riigieelarvet. Tänan kõiki küsijaid!


Kelam valiti Isamaaliidu esimeheks sellelt kohalt lahkunud Mart Laari asemel laupäeva, kui viiesajast hääleõiguslikust suurkogul osalenust toetas teda 430 ning vastu keegi polnud.

Oma võidukõnes rõhutas Kelam koostööd kõigi teiste ja eriti parempoolsete erakondadega. “Kindlasti otsime tihedamaid kontakte Res Publicaga ning eeldused koostööks on kindlasti olemas. Praegu ei oska veel aga nende programmi põhjal lõplikku otsust teha,” ütles Kelam, “teatud küsimustes on koostöö-võimalusi ka Rahvaliiduga, aga lõplikult otsustab siiski programmide lähedus.”

Kui endine peaminister ja pikaaegne Isamaaliidu esimees 26. oktoobril erakonna juhtimisest halbade valimistulemuste tõttu loobus, sai Kelam esimehe kohusetäitjaks.

Pärast seda ütles Kelam BNSile, et erakonna juhtimist tuleb muuta põhimõtteliselt, sest seni on parteid juhitud nagu väikeerakonda.

Valimiskaotuste põhjuste seas nimetas Kelam muu hulgas erakonna ülbust ja enesekesksust, puudusi suhtlemises liikmeskonnaga ja liigset lähenemist Reformierakonnale.

Eesti Päevalehe küsimused Tunne Kelamile:

1. Mis oleks see kõige põhilisem, mis Isamaaliidu põhimõtetes muutuma peaks ja mis ei tohiks mitte mingil juhul muutuda?

2. Kas ausus on veel Eesti ühiskonnas selline kriteerium millele rõhudes üks poliitiline erakond end valijate silmis köitvaks suudaks teha?

3. Millega saaks tõsta lihtsa Eesti inimese usaldust oma riigivõimu struktuuride vastu?

4. Kas teatud situatsioonide kokkulangemisel ja teatud poliitiliste jõudude domineerima pääsemisel võib tekkida Eesti taasiseseisvumise 11. aastal veel tõsine oht demokraatiale?

5. Kelles näete Teie Isamaaliidu põhimõtetele kõige lähedasemaid erakondi meie poliitilisel maastikul praegu?

6. Missuguseks kujuneb Mart Laari roll Isamaaliidus tulevikus?

7. Missugused on praegu Isamaaliidu kõige suuremad siseprobleemid ja kuidas neid nende olemasolul lahendada?

8. Palju räägitakse esimesest ja teisest Eestist, varanduslikust kihistumisest. Kas ei lähe veelahe ka nende inimeste vahelt, kes siiralt uskusid totalitaarse kommunistliku riigi kokkuvarisemisse ja kes kohandusid selle režiimi mängureeglite järgi?

Allikas

 

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.