Entsüklopeedia: Üksip, Albert

Albert Üksip sündis 08.12 (vk järgi 26.11) 1886.a. Narvas rätsepa pojana. Ta lõpetas Narva linnakooli ja oli 1902.-1923.a.  kontoriametnikuks Narva vabrikutes. Oma hariduse on saanud iseõppimise teel. Lisaks oli ta küllaltki hea maalija ja hästi valdas viiulit.

1905.a. hakkas tegelema näitlemisega ja hiljem on pidanud ka näitejuhi ametit Narva eesti ja vene amatöörtruppides.

1923.a.sai Albert Üksipist Estonia teatri näitleja ja siin tegutses ta 1949. aastani, vahepeale mahub ka Teatriinstituudi õppejõu töö (1945-1951). 

Kui alustas tegevust ringhääling, siis esines siin ta loengutega muusikast, teatrist ja looduskaitsest ning teda peetakse ka üheks esimeseks, kes hakkas näidendeid kuuldemängudeks töötlema.

Tallinna Provintsiaalmuuseumis korrastas ta suure herbaariumikogu (14500 ühikut - tegi seda aastatel 1927-1931), milline sai hilisema Eesti Loodusmuuseumi aluseks.

1931-32 rajas ta Estonia teatri arhiivimuuseumi ja esines tihti näitejuhtide kursustel ja kirjutas rida erialaseid artikleid. Tema hobiks sai botaanika ja ka sel alal oli ta oodatud kirjutaja ja rääkija.

A.Üksipi aunimetuste ja tiitlite hulgas on: ENSV teeniline kunstnik (1945.a.- seega suuremalt osalt sai tiitli aluseks ennesõjaaegne tegevus), Eesti Teatriühingu (ETÜ) ja Loodusuurijate Seltsi (LUS) auliige.

Albert Üksip suri Tallinnas 10.08.1966.a. Talle on püstitatud mälestuskivi Narva Pimeaias.

A.Üksipi iseloomustamiseks on kasutatud järgmisi ametinimesid: näitleja,
botaanik, tölkija ja memuarist. Tema loomingu mõningaid näiteid: Albert Üksip on olnud kolme taimemääraja kaasautor, tegi esimesena ülevaated hunditubakatest NSVL-is. Oma 5000 lehelise herbaariumi annetas TRÜ-le õppetööks, tegi ise originaaljoonised taimemäärajatele, tölkis N.Gogoli, M.Gorki, A.Ostrovski teoseid. Oma teatri, elu ja töö on leidnud kajastamist 1964-66 aastal kirjutatud raamatus “Mälestused”.

Arthur Ruusmaa
Aluseks S.Hurma materjalid ja EKBL andmed.