VE: Kaaristo Vello – suusataja ja sporditegelane

Vello Kaaristo sündis 17.märtsil 1911.a. Narvas. Töötas Narva Kreenholmis, hiljem pidas piirivalvuri ametit Narva jaoskonna Narva Jõesuu kordonis. V.Kaaristo oli Noorkotkaste Narva maleva kotkas ja osales aktiivselt kaitseliitlasena Narva Maleva töös.

Sportimist alustas 1931.a. Narva “Võitlejas” , hiljem liitus Narva Kreenholmi NMKÜ-ga (Noorte Meeste Kristlik Ühing), kus harrastas poksi, kergejõustikku, ujumist, kuid oma tähelennu tegi ta suusatamises.

V. Kaaristo oli 1933.a. Eesti meister 30 km suusatamises, 1935.a. võitis meistrikulla 50 km suusatamises,tema edukamaks hooajaks kujunes 1937 aasta kui ta ei kaotanud ühtegi võitlust. Sel aastal pärjati V. Kaaristo18, 30 ja 50 km suusameistri tiitlitega. Samal aastal kuulus ta piirivalve Narva jaoskonna suusameeskonda (koos temaga olid veel A.Pomm, P.Munak ja A.Paadre), kes võitis hr. Riigihoidhja (K.Pätsi) auhinnale korraldatud Tallinn-Valkla -Tallinn võistluse.

1938 aastal lisandusid veel 18 km meistrikuld ja 30 km hõbemedal ja 18 km võidumedal Eesti Talipäevadel Nõmmel. Viimased tiitlid Eesti Meistrivõistlustelt on pärit 1940.aasta 18 ja 50 km suusatamises.

1934 ja 1936.aastal osales Vello Kaaristo koos E.Paimrega Narvast suusatamise maailmaesivõistlustel Lahtis ja 1936.aastal Garmis-Partenkircheni taliolümpiamängudel.

Garmis-Partenkircheni taliolümpiamängudel saavutas Vello Kaaristo (sel ajal Vassili Krassikovi nime all) 18 km suusatamises 75 võistleja seas 30 koha ja 50 km suusatamises 23 koha 36 võistleja seas.

Vello Kaaristo esindas korduvalt Eesti meeskonda mitmetel maavõist lustel, kusjuures võitis 18 km suusatamise Läti vastu.V.Kaaristo oli mitmekordne Narva meister suusatamises. Tema eestvõttel rajati mitmeid spordiväljakuid ja korraldati võistlusi .Ta oli kohalike noorte ebajumalaks ( loodan, et samuti nagu praegu on A.Veerpalu ja J. Mae)  ja koos noortega tehti suviti maastikemänge ja krossijooksu ja talvel suusavõistlusi.

V. Kaaristo sai kuulsaks ka suusamäärde valmistajana ja selle aja reklaamlehtedest käis korduvalt läbi reklaam teade: “Murdmaa suusamääre VÕIT – valmistaja Vello Kaaristo”, rahva seas tunti seda “KAARISTO MÄÄRDE” nime all. Suviti hämmastas ta inimesi omavalmistatud veesuuskadega. Hilisem tee viis V.Kaaristo Võrumaale, kus ta oli Võru spordikooli suusatreener ja Võrumaa TSN Täitevkomitee juures asuva maakondliku Kehakultuuri ja spordikomiteeSpordikomitee esimees (15.09.1944 – 12.04.1949.a.- lahkus omal soovil seoses üleminekuga teisele tööle).
Samal ajal paistis ta ka silma tegevsportlase-suusatajana.

Aastail 1931-1945 võitis Vello Kaaristo Eesti esivõistlustel 11 kulda, 5 hõbedat ja 3 pronksi suusatamises ja 1931-1934 oli ta Virumaa poksimeistriks kergekaalus.

1940.aastal anti talle Kotkaristi teenetemärgi raudrist ( töö eest noortega ja Kaitseliidu tegevuse eest).

1944.a. kuulus ta 4 x 10 km teatesuusatami ses Sverdlovski meeskonda, mis võitis pronksmedali NSVL meistrivõistlustel. Vello Kaaristu tiitlite hulka kuulus 3 Balti meistritiitlit.

1944.a. omistati Vello Kaaris talle meistersportlase aunimetus.

1962.aastal tuli V.Kaaristo tagasi Virumaale ja elas ning töö tas Narva sovhoosis. Teeneka spordimehe ja spordiorganisaatori elutee lõppes 14.augustil 1965.aastal ja ta on maetud Ivangorodi kalmistule.

Vello Kaaristo mälestuseks peetakse temanimelisi karikavõistlusi kas Sinimägede või Pannjärve suusaradadel, kus on edukalt võistelnud ka teine Virumaalt pärit taliolümpialane Piret Niglas (neiuna Sala).

Artikli koostamisel on kasutatud kodu-uurijate Sulev Hurma ja Virve Orava materjale, mälestusi,Võrumaa suusaveteranide (Laur Lukini jt) mälestusi ja muuseumi kogudes olevaid materjali)

Artur Ruusmaa

Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü