Entsüklopeedia: Hindov, Rudolf – kaevur, fotograaf ja mesinik

Rudolf Hindov sündis 7.03.1910.a.

Selle mehe elu oli tihedalt seotud kaevandusega Käva-2 , mesinduse ja fotograafiaga. Ta elu oli täis kannatusi, kuid elurõõm ja -tahe ning ausus aitasid tal üle elada vangilaagri raskused ja alustada uut elu ka pärast rasket õnnetust kaevanduses.

Ta on elus pidanud mitmeid ameteid: õpetas soome keelt soomlastele, oli tohtriks vangilaagris, kus kaaskannatajatele muretsetud rohud, ravimtaimed ja öeldud hea sõna aitasid üle saada kriisiolukordadest. Hiljem tulid kaevuri ja fotomehe amet.

Hindov jäi elu lõpuni truuks kaevandusele Käva-2, tema fotokaamera jäädvustas kaevanduse igapäevast elu ja inimesi, tänu temale on olemas pildirohke reportaazh kaevanduse sulgemisest. Osa nendest fotodest koondus albumitesse, nii mõnigi on Põlevkivimuuseumi kogudes, osa neist oli endises Eesti Põlevkivi töökuulsusetoas.

1985. a. sai R. Hindov hakkama suurepärase fotonäitusega Põlevkivimuuseumis, kus olid väljas tema kaevurite portreed, fotod kaevandusest maa all ja maa peal. Veel on Põlevkivimuuseumis olnud R. Hindovi näitused 1972. ja 1980.a. Kaevurite teemaline näitus oli osaliselt ka osa Jõhvis kultuuripalees Oktoober (praegune Jõhvi kultuurikeskus) asunud Eesti Põlevkivi muuseumis. 1968. ja 1972.a. tegi R. Hindov näituse kaevanduses Käva-2.

Rudolf Hindov töötas kaevanduses 18 aastat, kuid raske õnnetus (puurimisel sattus vanasse lõhkepadrunisse) sundis selle töö jätma ja mehe põhiharrastuseks said mesindus ja fotograafia.

Ta oli ka üks EAMS (Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi) maja rajajaid Edisele ja osales aktiivselt EAMS töö korraldamisel.

Üheks Hindovi elutööks kujunes värvifotoklubi, mis tema algatusel 31.01.1974.a. Kohtla-Järve värvusfoto klubi nime all Pölevkivimuuseumi juures tööle hakkas. Juba esimesel aastal saadi hakkama 4 näitusega ja üks neist oli pealinnas.

Hiljem jõudsid klubi pildid näitustega Slantsõsse, Pärnu jm. Vabariiklikes fotoklubide laagrites võideti tihti värvifotokonkursid ja R. Hindovil kogunes aastate jooksul kena slaidi- ja fotokogu meie kandi loodusest, inimestest ja kultuurist.

Värvifotoklubi tegevus lõppes 1982.a., kuna materjalid kallinesid ja uued tehnoloogiad tulid peale (nüüd tegi pildi valmis masin) ja seega tuli ka paus näituselisse tegevusse. Peagi hakati jälle näitama ja hindama värvifotosid koos must-valgete fotodega (praegu on jälle hinda tõusnud must-valgete fotode näitused, kus on ka tunda ja näha looja looming).

R. Hindovi fotomehe tee algas 1960-tel aastatel ja kestis ligi veerand sajandit. Ka kuni oma surmani (19.10.1994.a.) mõtles ta fotodele ja ikka oli plaanis veel ühe näituse tegemine. Vaim oli valmis, kuid tervis ja nägemine ei tulnud järele, kuigi side fotondusega jäi.

Ta oli alati kohal kui mõni uus fotonäitus muuseumis välja pandi ja oma suhtumiselt oli ta heatahtlik ja tema kriitika oli öiglane. Mulle jäi alati meelde tema poisilik röömutunne, kui ta avastas näitusel mõne hea pildi või motiivi ja viimati rääkisime temaga fotograafiast ja tema fotonäitusest nädal enne igavikuteele minekut.

R. Hindov puhkab oma viimast und Jõhvi kalmistul. Arthur Ruusmaa

Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.