VE: Uba (Suban), Reginald – olümpiamees

Sündis 26.07.1911. aastal Kohtla külas paljulapselises peres esimese
lapsena. Hariduse sai Narva Ühisgümnaasiumis ja Rakvere Keskkoolis. Koolipoisina alanud sportlastee  algas Narva karskusseltsi “Võitleja” spordiosakonnas,jätkus Narva “Astras” ja Tallinna “Kalevis.” Ta võistles mitmetel spordialadel, edukam oli kergejõustikus, suusatamises ja jalgpallis.

 1932.aastal kuulusid tema nimele Virumaa koolinoorte rekordid 1000 ja 1500 meetri jooksus. 1936 saavutas R.Uba Tallinnas 1500 meetri jooksus aja 4.03,0, kuid seda ei kinnitatud Eesti rekordiks. Samal aastal võistles ta edukalt Eesti-Läti maavõistlusel.

1936 osales Berliini olümpiamängudel, kus 1500 meetri eeljooksus ajaga 4.26,8 kaheksandale kohale.  Sellega lõppes ka olümpiadebüüt. Oma isikliku rekordi 1500 meetri jooksus viis ta 4.30,2 -lt – 4.03.0 ja selle tulemusega oleks ta olümpial olnud vähemalt kümne seas.

Enne Berliini olümpiale minekut tuli ta vanematekoju ja teatas, et võttis uue nime UBA, jättes endiselt nimelt SUBAN ära esimese ja viimase tähe. Pärast sõda töötas Tallinnas keemiatööstuses, sh.  lakikeetjana “Floras”.

Ta on olnud Tallinna “Kalevi” juhatuse liige, Tallinna Kalaspordiklubi eestseisuses ja tegutsenud eduka spordikohtunikuna nii kergejõustikus (vabariiklik kategooria) ja kalakaitseinspektorina.

Reginald Uba suri 15.08.1972.a. Tallinnas ja on maetud Rahumäe kalmistule. 

Kasutatud Kohtla ajalooringi ja Põlevkivimuuseumi materjale. Arthur Ruusmaa

Lisa

Reginald Uba poeg Toomas Uba (02.11.1943-31.12.2000) on kirjutanud
mõningaid mälestuskilde oma isast, mis praegu asuvad Kohtla ajalooringi kogudes ja said meie käsutusse tänu Kohtla ajaloole pühendatud lehekülje koostamisel.
“Lapsepõlvest mäletan peaaegu kõiki asju isast seoses spordiga. See
oli vast 1947.a. kui oli motovõistlus Pirita ringrajal. Käisime tihti isaga Kadriorus ja staadionil. Isa oli sidunud jalgrattaraamile väikese padja minu sadulaks ja nii me sõitsime Pirital ringe ja tädikesed ümberringi imestasid–isa rääkis ja arutas asju poisikesega nii kui täismehega”.

“Mäletan, kuidas 1952.a. isaga Soome raadiost Helsingi olümpiamängude reportaazi kuulasime. Ja kuidas isa kõigega kursis oli. Siiani on alles need vihikud, kuhu isaga igapäevaseid spordimärkmeid tegime.
Mul on kahju, et praeguste võimaluste ja suuremate reportaazhide
ajal ei ole isa enam kuulajate ja arvustajate hulgas. Ta oli otsekohene ja õiglane ütleja. Arvestan nagu kaudselt tema maitset ja hoiakut nüüdki tihti, justkui instiktiivselt.

Alles hiljuti sain isaga uhkustada. Olin Kopenhaagenis ühe maailmakuulsa jalgpallitegelase juures, kelle hobi oli Norras lõhet püüdmas käia ja oma uhkes majas näitas ta mulle oma rekordkala -16 kilose lõhe topist uhkel laudalusel. Köhatasin pisut ja ütlesin, et vaata, minu isa rekordlõhe oli 18 kilo raske ja 1,22 meetrit pikk, mis püüti Pirita jõest 1954.a.Taani mees lubas Tallinna tulla ja palus näidata kohta, kus see rekordkala saadud.

Aga just sellelt kohalt sikutasime kolme sõbraga Pirita jõe kaldalt tuhande-aastasest-jääminekust lihvitud suure maakivimüraka – isale hauakiviks”.

Toomas Uba mälestused on Kohtla ajalooringis. Arthur Ruusmaa

Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü