VE: Vähi, Tiit – suurärimees ja poliitik

Tiit Vähi – endine Valga Autobaasi direktor.

Augustiputshijärgne EV Valitsuse eriesindaja Virumaal, hilisem mitmekordne EV peaminister.

Koonderakonna esimees. Hilisem suurärimees Valgamaal ja Sillamäel.

Avo Blankin 

xxx

Tiit Vähi kiire rikastumine

TÖÖTAB KOLMES KOHAS: Tiit Vähi ei pahanda enam naisega, sest aega lihtsalt pole.

Viis aastat tagasi sai ekspeaminister salapäraselt rahastajalt laenu ja käivitas oma äri. Täna kuulub Tiit Vähile ja tema lähikondlastele vara ligi poole miljardi krooni eest.

Kui Tiit Vähi märtsis 1997 peaministri ameti maha pani, kuulusid talle korter Tallinnas, suvila Kaberneemes ning maja Valgamaal.

Tema nimel oli kümne aasta vanune Žiguli 09. Ta oli võtnud 950 000 krooni laenu. Tal oli osalus kolmes firmas, kusjuures üks neist (Eesti Praamiliinid) läks peagi likvideerimisele ning teises (Esttrans Service) oli valitsusjuht väikeosanik. Kolmas ettevõte – perefirma Valga Group – oli pealtnäha varjusurmas.

Kõik muutus, kui Vähi tagasi astus. Ta leidis, et “kui Eesti Vabariigis peab tõesti nii olema, et peaminister on nagu süljekauss või jalamatt, kuhu kõik saavad sülitada või räpaseid jalgu pühkida, siis minu iseloomuga ei saa selles ametis olla”.

Vähi siirdus Riigikogusse, kuid püsis seal vaid kuus kuud. Hoopis rohkem paelus teda börsil mängimine. Just siit kasvas välja hoogne äritegevus, mis lennutas Vähi Eesti jõukate koorekihti. Praegu mõõdetakse tema ja ta lähikondlaste vara ligi poole miljardi krooniga.

See on võimas tõus mehele, kes veetis lapsepõlve kitsikuses. Vähi pihtis kord Kroonikale: “Söögiga oli raske, riietega oli raske, muust polnud võimalik unistadagi.”

Ta kaotas isa üheksakuuselt. Koolipõlves elas tädi juures. Alates kolmandast klassist käis igal suvel kolhoosis-sovhoosis põllutöödel. Ka TPIs tudeerides lõikas ta suviti turvast ning kindlustas kraavikaldaid.

Salapärased tehingud

Ekspeaministrina olid Vähil hoopis teised võimalused. Tema börsimänge rahastasid pangad ja veel üks tähelepanuväärne finantseerija, maksuvaba kompanii Caddick Corporation. Too firma oli börsibuumi ajal Eestis väga tõsine tegija. Ta kuulus nii Hoiupanga kui ka Ühispanga paarikümne suurema osaniku sekka.

Tema esindajad ei käinud aga kunagi aktsionäride üldkoosolekutel. Ning pärast seda, kui Vähi firma Valga Group sai viimase rahaülekande, too kompanii lihtsalt … kadus.

Summad olid väga suured. Valga Group pangaarvele laekus 1997. aastal:

  • augustis veidi üle kümne miljoni krooni.
  • oktoobris enamvähem sama palju.
  • novembris kaks miljonit krooni.
  • detsembris üle 12 miljoni krooni.

Kokku 34,1 miljonit krooni.

Tagasi maksis Vähi saadud rahast vaid veidi alla kolme miljoni krooni, sest toimus ootamatu vangerdus. Laenud vahetasid omanikku. Uueks võlausaldajaks sai Baltic Funding Inc, kes nõustus 31 miljoni krooni asemel vastu võtma neli Vähi erafirma aktsiat.

Ning mis veel huvitavam – pool aastat hiljem oli kadunud ka Baltic Funding… Talle eraldatud neli aktsiat jaotati ümber, kusjuures kolm tükki sai Vähi.

Vähi ei  ava Caddick Corporationi ja Baltic Fundingi tausta isegi nüüd, viis aastat hiljem: ”Tegemist oli välismaiste finantsinvestoritega. Ostsin aktsiad tagasi, kui turud olid madalseisus. Hind on konfidentsiaalne.”

Perefirma

Sellest ajast saadik kuulub Valga Group taas vaid Vähide siseringile.

Ekspeaministri kõrval on aktsionärideks tema tütar Evelin Vähi ning poeg Ronald Vähi. Esimene lõpetas Tartu Ülikoolis majanduse ning töötab Silmet Grupi pearaamatupidajana. Teine tudeerib Tallinna Tehnikaülikoolis infotehnoloogiat.

Tänu oma osalusele on õde ja vend ühed jõukamad noored eestlased.

Firma neljas osanik on Jaak Raudsepp, keda seob Tiit Vähiga kunagine töö Valga autobaasis, veel enam aga abikaasad. Hele-Eda Raudsepp ja Raine-Lea Vähi on nimelt õed.

“Generaator. Mootor. Vedur,” iseloomustab Raudsepp oma kälimeest. “Vähi ütleb, et kui teha, siis teha ainult väga hästi. Lihtsalt hästi tegemisest ei piisa.”

Vähi mängis börsil edukalt. Tal oli küll üksikuid suuri kaotusi, kuid kinnitab, et jäi kokkuvõttes plussi. Kuna Talse ei tõusnud enam endistesse kõrgustesse, müüs Vähi 1998. aastal Valga Groupi aktsiaportfelli maha.

Tema ees terendas võimsam väljakutse – Silmet. Sillamäe haruldaste metallide tehas, mille toodangust pandi kunagi kokku Nõukogude Liidu esimene aatompomm.

Vähi saabub Sillamäele

Vähi ilmus Silmetisse vaid mõni nädal pärast valitsusest lahkumist. Ta käitus juhtkonna nõupidamisel nagu peremees, kes valdas teemat peensusteni: “Mitte jääda peatuma hüdroksiididele, vaid minna edasi pentoksiidi, oksiidi peale! Rikastatud tantaalimaaki tasub töödelda kolme staadiumini.”

Temaga oli kaasas ENSV endine väliskaubandujuht Mehis Pilv, kes asus samuti käsutama: “Muldmetallide toorainet juurde ei osta! Teeme olemasolevast toorainest toodangu ära.”

Silmeti toonane direktor Priit Saksing kuulutas kohe: “Mul ei ole küll ühtegi dokumenti, kuid mulle kinnitati, et Tiit Vähi kuulub ka firma omanike hulka ja hakkab Silmeti arenguga tõsiselt tegelema.”

Asi lõhnas skandaali järele: peaminister lasi endale erastada riigi ühe tähtsama ettevõtte!

Aga Vähi kinnitas tookord Ekspressile: “Mul ei ole ühegi sendi eest Silmeti aktsiaid.”

Ta kinnitab ka täna, et käis Silmetis vaid oma hea sõbra, Floridas elava Thomas Björn Waldini palvel.

Nende sõprus algas 1990. aastal, kui ENSV transpordikomitee esimehena töötanud Vähi õppis kõrgemas kommertskoolis ning viibis Kanadas praktikal. Waldin ja Vähi olid 90ndate alguses mõlemad Tööstuspanga osanikud. Jaanuaris 1997 võitis Waldini osalusega firma Silmeti erastamise.

“Enne erastamist soovitasin Waldinile Silmetit mitte osta. Arvasin, et ta ei saa hakkama, kuna ei oska vene keelt ja ei tunne siinset majanduskliimat,” ütleb Vähi. “Aga kui olin peaministri ametist lahkunud, hakkasin Waldini konsulteerima. Hiljem soetasin tasapisi osalusi. Nüüd olen suurim aktsionär.”

Tema ainus kaasaktsionär on Mehis Pilv.

Kõva töö

Esialgu läks erastatud Silmetil nadilt. Kahjum sõi ära kogu omakapitali. Audiitor Urmas Kaarlep hoiatas uusi omanikke, et asi võib lõppeda pankroti või sundlikvideerimisega.

Vähi vahetas välja juhtkonna ning kui uued mehed ei suutnud eesmärke saavutada, hakkas kolm aastat tagasi ise direktoriks.

1999. aastal kasvas müük kolmandiku võrra. Ferronioobiumi hakati ostma otse kaevandajalt Brasiiliast. Haruldaste muldmetallide turul lõid hiinlased hinnad alla, kuid Vähi käis Venemaal ja suutis tooraine hinna alla kaubelda.

Järgmisel aastal kasvas käive juba kahe kolmandiku võrra. Vähi lasi rohkem toota ja tõstis väljamüügihindasid. See lubas inimestele rohkem palka maksta. “Palgareformi tõttu vähenes kaadri voolavus ja tõusis töötajate meeleolu,” seisab Silmeti aastaaruandes.

Nurjatus nimega vabatsoon

Parteikaaslase Mart Siimanni valitsuse lõpus surus Vähi läbi Silmeti maa-alale vabatsooni rajamise otsuse.

Ainsana tõstis avalikult selle vastu kisa Ignar Fjuk Reformierakonnast. Ta nimetas vabatsooni loomist kõigi aegade kõige nurjatumaks ettevõtmiseks. “Tegemist ei ole vabamajandustsooniga klassikalises mõttes, vaid eraomandis oleva ning valitsuskoalitsiooniga seotud äriühingu premeerimisega soodusrežiimiga.”

See jutt ei mõjunud. Vabatsoon on täna reaalsus ning Tiit Vähi hinnatud ettevõtja. Äriliidrid valisid Vähi Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatusse.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kuulutas Silmeti tänavu Eesti edukaimaks ettevõtteks. Ta osutus ka parimaks tehnoloogiaarendajaks, eksportööriks ning piirkonna edendajaks.

Silmet Grupp jaotab tänavu osanike vahel 70 miljonit krooni. Nii suured dividendid olid varem jõukohased vaid pankadele ja transiidifirmadele.

Et tegemist on tõesti väärt ettevõttega, kinnitab veel üks arv. Augustis teatas Vähi, et müüs veerandi Silmetist 112 miljoni krooni eest austerlastele.

Ostja oli metallitööstus Treibacher Industrie, millele pani rohkem kui sada aastat tagasi aluse Carl Auer von Welsbach, nelja haruldase keemilise elemendi avastaja.

Töö kolmes kohas

Vähi juhib Silmet Gruppi Tallinnast, samast majast Suur-Karja tänaval, kus ta elab. Kuid sellest ei piisa. Ta viibib igal teisipäeval ja kolmapäeval Sillamäel. Sageli ka neljapäeval. Ööbib tehasele ehitatud kolme tärni mõõtu öömajas, kus on puhtad linad ja hommikuti antakse sooja putru.

“Oleme tänu sellele majale saanud endale kaadrit üle Eesti. Kutsume ka noori tudengeid Sillamäele. Alguses pakume neile selles hotellis elamist.”

Nädalavahetused veedab Vähi enamasti Pühajärvel, kus tema firmal on enamusosalus varem ametiühingute keskliidule kuulunud puhkekodus. Seal asub 63 kõigi mugavustega numbrituba ning kümme sviiti, neist neli sauna ja klaasseinaga.

Vähi järgmine samm on Sillamäele sadama ehitamine. Ta soovib selleks kaasata riigifirma Tallinna Sadam ja on pöördunud nii riigifirma kui ka valitsuse poole.

Tallinna Sadama juht Riho Rasmann suhtub Sillamäe projekti umbusklikult. Ehitamise plaanil pole viga, kuid puudub korralik äriplaan.

Küsimuse peale, kuidas ta küll nii palju jõuab, ütleb Vähi: “Mul on piiramatu tööaeg ja fanatism. Parim lõõgastumine on töö. Ja sellest ajast saadik, kui hakkasin Sillamäel käima, pole ma kordagi naisega pahandanud. Mul ei ole lihtsalt aega.”

xxx

 

Tiit Vähi sai laupäeval Ida-Viru aasta tegija auhinna

(09:10 11.06.2006)


Valge Hobu Klubi andis eile Sillamäe Sadama nõukogu esimehele Tiit Vähile üle Ida-Virumaa aasta tegija auhinna.

Valge Hobu Klubi juhatuse liige Raino Erlich ütles, et Tiit Vähit tunnustatakse Sillamäele sadama rajamise eest, mis on kaubavedude kõrval võimaldanud avada ka reisilaevaliini Sillamäelt Kotkasse, kirjutab Põhjarannik.

“Tiit Vähi on olnud ka eelnevatel aastatel aasta tegija auhinna pretendentide seas, kuid tookord leidis enamik klubi liikmetest, et enne Vähile tiitli andmist oleks õigem ära oodata sadama valmimine. Nüüd on sadam olemas, laevad käivad ja ma arvan, et selle Tiit Vähi teo tähendus Ida-Virumaa käekäigule muutub tulevikus üha olulisemaks,” märkis Erlich.

Tiit Vähi ütles, et on tänulik kõigile, kes on pidanud vajalikuks tema tegemisi tunnustada. “On kukkunud sedamoodi välja, et sel ajal kui ma poliitikas olin, olin ma paljude silmis küllaltki negatiivne tegelane, ent pärast seda kui alustasin äritegevust, olen saanud küllaltki palju tunnustust ja tänuavaldusi,” ütles Vähi.

Vähi sõnul on mullu sügisel avatud Sillamäe sadama arendamine kulgenud edukalt ja eesmärk on tõusta järgmiseks aastaks suuruselt teiseks sadamaks Eestis.

Eesti Päevaleht Online

Venemaa süüdistab Tiit Vähit
SLÕL Online
03.05.2007 11:46

Tiit Vähi
Kalev Lilleorg

Venemaa sadamate kehval järjel olemises süüdistatakse Tiit Vähit ja tema koostööd Boriss Berezovskiga.

Venemaa president Putin arutas koos riiginõukoguga Murmanskis Venemaa sadamate olukorda,  jõudes järeldusele, et need on kehval järjel.

Samas kanti Putinile ette, et Venemaa sadamatelt võtab laadungeid ära Salomae (Sillamäe – toim.) sadam, mida arendavad koostöös Tiit Vähiga needsamad isikud, kes on Venemaal kohtu alal võetud ja kes põgenesid Suurbritanniasse ning  palusid sealt poliitilist varjupaika, vihjates seejuures miljardär Boriss Berezovskile, vahendas Rossiskaja gazeta.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.