Viru Säru

Viru Säru taastab kadunud vara

Folkloorifestivaliks Viru Säru valmistudes avastas toimkond ehmatusega, et põhiosa säru atribuutikast on hävinud. Kunstnik Riina Vanhanen paanikaks põhjust ei näe.


Vihma trotsides kiike katsuvale Viru Säru toimkonnale tegi atribuutika kadumine tuska. Foto: Avo Seidelberg

Viru Säru toimkonna liikme, Lääne-Viru Ühisomavalitsuse kultuurispetsialisti Ello Odraksi sõnul on säilinud vaid Viru Säru lipp, kaks lokulauahaamrit ja neli suurt korvi. Roikad, harkjalad, viidad, köied, nöörid ja muu Viru Säru kujunduseks ja teabe jagamiseks vajalik on kas hävinud või võetud kasutusse muul otstarbel.

Kahe- ja kolmeaastase vahedega toimunud särude kraam oli korralikult kokkupanduna hoiul Vihula mõisas, kus vahetus aga vahepealse aja jooksul kolm tegevjuhti.

“Endine Vihula mõisavalitseja härra Karu hoidis Säru asju nagu silmatera. Praegused juhid kas ei teadnud nende otstarvet või ei pidanud oluliseks, ja nii need asjad hävisid,” tõdes Viru Säru toimkonna liige Raivo Riim.

“Selle peale poleks elus tulnud, et nii võib juhtuda,” oli Ello Odraks juhtunust nördinud. “Kunstnik peab kõike otsast peale alustama. Lisaks sellele materjalid ja töö. Eelarves tuleb midagi kokku tõmmata, summasid ümber tõsta,” nentis Odraks. “Kõik need asjad saavad olema: lokulauad, teeviidad ja roikad. Aga see kõik maksab.”

Viru Säru jaoks on tarvis 60 kolmemeetrist ja 50 kahemeetrist roigast, väiksematega kokku 110. “See ei ole väga suur summa, aga mingid tuhanded tulevad juurde,” ei osanud Odraks materjali ja töö jaoks kuluvat raha täpselt ette arvata.

Taastamise alustuseks lubas Mati Piirsalu Virumaa Muuseumidest anda säru uute lokulaudade tarvis oma pööningul seisnud kümneaastaseid kuivi kuuselaudu.

Kaduvik võttis oma

Aktsiaseltsi Vihula Mõis tegevjuht Maarja Veskila ütles, et ka temale tuli üllatusena, et Viru Säru asju enam pole. Tema sõnul vahetas möödunud aastal tallinlane Erik Leino välja kümme aastat tegevjuhina töötanud Olev Karu. Praegune tegevjuht Maarja Veskila on ametis alles tänavu aprillikuust.

“Tulid uued inimesed ja hakati korda looma. Uus lihtsalt ei tea, mis on mis, ja nii koristatigi ruum puhtaks. Oli ka teada, et üritus enam siin ei toimu. Võib-olla ei osatud arvata, et neid asju võiks veel vaja minna,” rääkis Veskila.

Kõigi üheksa Viru Säru kunstnik Riina Vanhanen ütles, et paanikaks pole põhjust. “See on loomulik, et nad kaovad. Kui ei istu just ise peal ega hoia voodi all, siis juhtub ikka,” arvas Vanhanen. “See on kaduvik. Ka teatris visatakse dekoratsioonid ära. Kui keegi võttiski harkjalgade roikad küttepuudeks, pole selles midagi imelikku – nad näevad just niisugused välja. See kõik on nii suhteline.”

Jutud, et ka varem on atribuutikat kaduma läinud, jätavad Vanhaneni rahulikuks: “Kolimisega läheb ikka midagi kaduma. Minul küll pole traumaatilisi kogemusi olnud,” tähendas Vanhanen. “Kogu see asi on niisugune mobiilne ja vahelduv, pole rariteetne.”

Särulane seob paela

Viru Säru kujunduse põhimõte ongi Riina Vanhaneni sõnul selline, et selle põhielemente saaks varieerida vastavalt säru sisule. Läbi aegade on kasutusel olnud harkjalad ehk kolmjalad, mille külge saab riputada iga kord erineva motiivi. Tänavu keerleb seal laastudest kujund – Viru värav.

Kujunduslikust ja praktilisest seisukohast on kunstniku meelest tähtsal kohal ka suunaviidad – et inimene tunneks end oodatud külalisena, teaks, kuhu minna ega peaks seda kogu aeg küsima.

Sellesuvisel kiige ja kiikumisega seotud särul saab oma osa anda iga esineja ja külaline: nii Ilumäe püha niinepuu ehk iidse ohvripärna kui ka harkjalgade külge võib siduda ohvripaelu või riidelapikesi. “Selle võib võtta kodust kaasa ehk rebida kas või taskuräti küljest,” selgitas Vanhanen.

Vana kombe kohaselt ohverdatud paelakesed on seekord nii heade mõtete kandjad kui ka protestiavaldused Lahemaa looduse rikkumise vastu.

“Säru mõte ongi rahvuse hoidmine. Ohverdame rahvuse jäävuse heaks, pühade paikade hoidmiseks. Seepärast peaks iga tulija ohvrilapikese või -paela kindlasti kaasa võtma,” rõhutas Vanhanen.

Viru Säru on 5. ja 6. juulil.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.