Tere taas !

img_2071Avinurme, Lohusuu, Mustvee, Kasepää ja Saare said kokku Mustvee vallaks
***

Vabaerakonna Ida-Viru piirkond on teinud valiku seisukohtadest, millega minna ja osaleda kohalike volikogude valimistele loodavate valimisliitude koosseisus.

Kuigi linnade-valdade haldusreformimine veel käib, ei takista see meil oma seisukohti välja pakkuda juba praegu.

1. HALDUSREFORMIST
Algatame kodanikualgatuslikke kampaaniad ja tegevusi, millega nõutakse haldusreformi käigus valla/linna põhimääruste koostamisel näha ette kogukonnapõhiste osavaldade ja nendega kattuvate valimisringkondade moodustamine. Osavallakogu koosseisus on volikogu liikmed ja kogukonna esindajad. Osavaldadel täitevstruktuure ei ole.
Kusjuures osavalla-(või linnaosa)-kogu ainupädevuses on haldusalal järgmiste küsimuste otsustamine:
1) üldplaneeringu osa vastuvõtmine ning muutmine;
2) arengukava osa kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) detailplaneeringute algatamine ja vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja selles muudatuste tegemine;

4) osalemine osavalla (või linnaosa) territooriumil asuvate kohalike omavalitsuse üksuste allasutuste juhtide valimiste korraldamisel;

5) osavalla või linnaosa territooriumil asuvate kohalike omavalitsuse üksuste allasutuste põhimääruste kooskõlastamine;

6) osavalla- (või linnaosa-) kogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine.

Oleme lootusrikkad optimistid, kui Ida-Virumaal tekiksid järgmised osavallapõhised ühisvallad: Kiviõli-Sonda-Lüganuse, Sillamäe-Vaivara-Narva-Jõesuu, Illuka-Iisaku-Tudulinna-Mäetaguse liitvald, Kohtla-Nõmme-Kohtla-Toila, Jõhvi (koos praeguse Kohtla-Järve Ahtme-Iidla linnaosaga).

Iseseisvate linnadena jätkaksid Narva ja Kohtla-Järve.

2. RIIGIKEELEST ja HARIDUSEST
Tõdeme, et riigikeele õpetamise ja omandamise tase on vaatamata tehtud pingutustele saanud riigikeele mitteoskajatele saanud üheks toimetuleku takistuseks nii tööturul ja olmeprobleemide lahendamisel.
Paradoksaalsel kombel on riikliku sunni puudumine riigikeeleõppes loonud taasiseseisvunud riigis riigikeele mitteoskajate järgmised põlvkonnad. Keeleõppe vabatahtlikkus on osutunud mitteoskajatele karuteene; ja mitte ainult nendele, vaid olnud üheks peamiseks Eesti kodanikuühiskonna lõhestatuse põhjuseks.

Pöördume Ida-Virumaa omavalitsuste poole ettepanekuga, et riigikeele ja võõrkeeleõpe jõuaks igasse Ida-Virumaa lasteaeda ja algklassi.
Alustada vabatahtlikku riigikeele ja võõrkeele õppele üleminekut 2017 aastal alates lasteaiast ja esimesest klassist/õppeaastast 9 aasta jooksul (kuni põhihariduse omandamiseni, tempoga üks lend aastas).
Sobiva, mängulise ja hoolikalt läbimõeldud üleminekutega õpikeskkonna ettevalmistamine aitab ära hoida üleplaneerimise ning lastele jääb nende lapsepõlv alles. Võõrkeelt nagu teisigi oskusi saab õppida õues tegutsedes, läbi muusika ja liikumise, meisterdades, maalides ning mängides.
Uuringud näitavad, et laste võimekus võõrkeelt omandada langeb vanuse kasvades. Oluline on ka, et varases eas laps ei õpi, vaid omandab keelt.
Vanemates klassides jätkata keelekümblust kehtestatud korras. Tagada lapsevanematele tasuta riigikeele järel-õpe kõikides munitsipaalkoolides.
Peame üheselt vajalikuks ja mõistetavaks tasuta riigikeele ja kultuuri õpetamist Eesti Rahvusringhäälingu ETV+ programmi raames iseseisva koguperesaadete seriaali formaadis.

Peame vajalikuks alustada avalikku arutelu:

– Põhi- ja gümnaasiumihariduse andmise summaarset kestust lühendada 11 aastale (1-5 klassi koormuse tihendamine 4 aastani).


– Kaaluda riiklike stipendiumide kõrval kaasata era(ettevõtluse) suunatud stipendiumide rakendamine. Mida rakendatakse kõikidele üliõpilastele õppekava ja õppegraafiku täieliku täitmise tingimusel.

3. ELAMIS- ja TÖÖLUBADEST

Pöörduda Siseministeeriumi poole taotlusega, et riiki sisenejatele seataks elamis- ja töölubade väljaandmisel riigikeele omandamiskohustus.

3.1. Siduda Elamislubade andmine riigikeele oskusega. Kusjuures:

3.1.1. ajutine Elamisluba anda tingimuslikult 1 (kuni 3) aastaks kautsjoni vastu, mille jooksul soovija kohustub riigikeele omandama vähemalt suhtluskeele tasemel. Riigikeele tähtajaks mitteomandamisel kautsjoni ei tagastata ja riik võib isiku sundida Eesti Vabariigist lahkuma.
3.1.2. alaline Elamisloa saamiseks on nõutav riigikeele oskus vähemalt suhtluskeele tasemel.


3.2. Siduda Töölubade andmine riigikeele oskusega. Kusjuures:

3.2.1. ajutine Tööluba anda tingimuslikult 1 (kuni 3) aastaks, mille jooksul soovija kohustub riigikeele omandama (kautsjoni vastu) vähemalt suhtluskeele tasemel. Riigikeele tähtajaks mitteomandamisel kautsjoni ei tagastata ja riik võib isiku sundida Eesti Vabariigist lahkuma.
3.2.2. alalise Tööloa saamiseks on nõutav riigikeele oskus vähemalt suhtluskeele tasemel.

3.3. Tähtajalise tööloaga isikutele (sh üliõpilased, külalisõppejõud õppejõud, instruktorid jt) riigikeele oskamise kohustus ei laiene.


4. Taotleme Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaameti ületoomist Narva ja Kohtla-Järvele.

5. Taotleme Sisekaitseakadeemia piirivalve-, tolli- ja politsei praktika- ja täienduskeskuse loomist Narva.

6. Tunneme piinlikkust e-valimiste korraldamisel ja läbiviimisel. Seetõttu alustame avalikku diskussiooni, et  muuta Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadustiku korraldust sedavõrd, mis võimaldab lõplikult loobuda paberkandjatel nimekirjadest ja hääletussedelitest ning minna täielikult üle e-valimistele.

Peame vajalikuks algatada E-valimiste korraldamise seadus, et:

1) E-valimistel kasutataks ainult elektroonseid valijatenimekirju ja toimub vaid e-hääletus, sõltumata sellest, kas hääletatakse interneti teel või valimisjaoskonnas (nt puutetundlike tahvelarvutitega).
2) E-hääletamine väljaspool valimisjaoskonda kestab kaks kuni kuus päeva ja lõpeb valimispäeval valimisjaoskondade sulgemise hetkel.

3) E-hääletada saab vaid üks kord, antud häält muuta ei saa.

4) E-valimisnimekirjas oleva hääletaja isikutuvastamise ja hääletamise järel saadud laekumiskinnituse järel paigutub isikukonto algsest e-nimekirjast e-hääletanute kausta kellaaja fikseerimisega. Mis tulemused on aluseks valimisjaoskonna protokolli koostamisel.

5) E-valimiste hääletajate krüpteeritud ja logifailid saadetakse/laekuvad hääletamise hetkel kahel aadressil – Vabariigi Valimiskomisjoni andmepanka ja Riigikohtu (pitseeritud) andmepanka.
6) E-valimiste arvutiprogramm, krüpteeritud kviitungi ja logifailid säilitatakse kuni järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni Riigikohtu arhiivis. Valimistulemuste selgumise järel eelmiste valimiste programm, hääletajate kviitungi- ja logifailid arhiveeritakse Riigikohtus.
7) E-valimiste 2 konkureeriva e-valimiste programmi avalik testimine vaatlejatele viiakse läbi üks kuni kaks nädalat aega enne valimispäeva. Kusjuures testimine seisneks 100 krüpteeritud näidiskandidaadi krüpteeritud logifaili teekonna jälgimises näidiskanditaadi kontole ja järgnevad dekrüpteerimises ning lähteandmete ja tulemuste avalikus võrdlemises (veatu tulemusega).
Millist programmi kasutatakse e-valimiste läbiviimisel ja millist tulemuste auditeerimisel, enne hääletamise lõppu ei avalikustata.

8) E-hääletuse ja valimistulemuste audit viiakse läbi Riigikontrolli poolt enne valimistulemuste kinnitamist Riigikohtusse edastatud andmepanga järgi. Riigikohtu andmepanga avab Riigikontoll, mille järel käivitatakse valimisprogramm, ja võrreldakse VVK poolt selgitatud valimistulemustega; tulemus peab olema veatu.

9) Riigikohtule laekunud protestide läbivaatamisel kasutatakse vajadusel konkreetse juhu dekrüpteeritud logifaili teekonna jälgimist ja laekumist kandidaadi kontole.

7. Euroopa Liidu välispiirist

Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel pole rahvusvaheliselt üldtunnustatud kriteeriumidele vastavat riigipiiri ega ka piirivalvet.
Piirivalvealane koostöö kontrolljoonel Venemaa piirivalvega on taandunud vaatlusteks ja piiriületuspunktide teenindamisele.
Euroopa Liidu välispiir on täielikult kaitseta.
Merepiir on osaliselt jälgitav, kuid täielikult mittekontrollitav (va sadamad) ja rannakaitseta.

Avo Blankin,
Vabaerakonna Ida-Virumaa koordinaator

 

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.