Tere taas !

Avinurme meeskoor 30!

Avinurme meeskoor ja Torma puhkpilliorkester (170) EV100 kontsertaktusel Tormas.
Foto: Terje Roondik

IGALE VASTSÜNDINULE KODANIKUPALK

Jah, tunnistame ja raputame tuhka pähe, et muu Euroopa probleemid on Eestiga sarnased, kusjuures meil on ikkagi edusammud nn emapalga ja kolmanda lapse suhteliselt suurema riigitoetusega. Paraku peame tõdema, et emapalga rakendamise efekt väljendub vaid kõrgepalgaliste emaduse toetamisel, st valikuliselt.

Puudub aga julgus tunnistada, et rakendatud meetmed ei taga iivet määras, et Eesti võiks rahvusriigina püsima jäädagi. Keegi ei kahtle „Maa tuleb täita lastega…“ vajaduses, kuid miks siis nii ei toimita? Vaikitakse maha või unustatakse endisaegse Eesti taluperede pühendumus lasterikkusele.

Jah, Eesti on väike riik. Kuid miks siis me ei kasutata ära neid eeliseid ja võimalusi, mis on igal väikeriigil – eeskätt visioonikindlat otsustamisjulgust. Kõik on kinni kivistunud mõtteviisis, oskamatus läheneda probleemile loominguliselt. Väikese iibe põhjused ja takistavad tegurid on ju teada: rahapuudus, otsustamatus ja … erakondlikud ärapanemised.

Vaevalt praegu väljatöötatav Rahvastikupoliitika alused midagi annab, sest puudub esmane kokkulepe – selge visioon (või konkureerivad visioonid). Tulemuseks on töörühmas kokkuliidetud tomp midagi žaporoožlaste kirja taolist, kuhu iga osaleja mingi kiiksu lisab. Ja kokku saame hambutu halluse, millega pole midagi peale hakata.

Mida siis teha? Ma pole just kodanikupalga toetaja, kuid tänases Eestis on kodanikupalga kehtestamiseks eeldused täiesti olemas.

Vaatleks-käsitleks algul iiveprobleemi lahendamisvõimalusi samm-sammult just süsteemse kodanikupalga rakendamise kaudu. Valitsuskoalitsioon kehtestas tulumaksu miinimumi 500 eurot, mille võiks juba täna olemuslikult formuleerida kodanikupalgale ülemineku skeemiks. Loomulikult, kui seda soovitakse ja alljärgnevad pakutavad samm-sammulised arengud vastuvõetavad on.

Mis siis praegu puudu jääb? Ega palju jäägi – esiteks peab vaid lapsed tunnistama võrdväärseteks Eesti kodanikeks, kel oleks samuti õigus saada maksuvaba tulu igakuuliselt 500 eurot, mida arvestatakse perede tuludeklaratsioonide täitmisel. Pole vast vaja eriti oletada-põhjendada, mida see endaga kaasa toob.

Õigus peab jääma nendele, kes näevad Eesti tulevikku eeskätt lastesse investeerimises.

Noh, ja edasi?

Alustada kodanikupalga maksmist igale sündivale lapsele 500 eurot kuus kuni I klassi minekuni. Õpilaste toetamine on antud ajahetkel riigi ja kohalike omavalitsuste poolt suhteliselt heal tasemel korraldatud ja peaks nii ka jätkuma.

Õigus, see maksab palju. Kuid mitte oluliselt rohkem, kui seda on igasugused lapsetoetused, emapalk, samuti kokkuhoid mittevajaliku bürokraatia kulude arvelt. Laskem peredel rahulikult oma elu ise korraldada. Mida see väikeste kodanike palk siis annab? Esiteks tagab iga lapse ja ta vanemate turvalisuse eeskätt materiaalsest aspektist.
Uskuge, efekt ei lase kaua oodata…

Mis laste kodanikupalk maksab?

Võttes sündivuseks 14 tuhat aastas, siis esimesel aastal ~170 M€, järgmisel 2x enam, kolmandal aastal 3x enam … 6.aastal ~1 miljard€.

Kas asi on seda väärt?
On. Raiskame ja ootame aega, mil Eesti jõuab 5 rikkama riigi sekka.

Tegutsema peab kohe. Maarahvas on ajast aega täitnud Eesti maa ja linna oma lastega, nii saab olema ka nüüd – kodud on ju alles! Pere loomiseks ja lastesaamiseks on valmis ka need, kes lükkasid need tegevused aega, mil on saavutatud majanduslik kindlus – amet, oma linnakorter vm eluase.

 

xxx


Arusaamad tasuta transpordist on seinast-seina

On siililegi selge, et teatud tingimustel on mõistlikum kohalikku reisijatevedu korraldada kohalikust eelarvest, millega tõepoolest lihtsustatakse vedaja kulusid ja reisijateveo tellija seatud bürokraatiat. Kuid kahjum jääb ikkagi eelarve kanda. Kõik järgnev on aga poliitilise (mitte majanduspoliitilise!) kokkuleppe küsimus.

Et teatud tingimused pole midagi muud kui busside täituvus, liinide pikkus ja reisijaid rahuldav sagedus, mis tiheasutusala teenindamiseks tõepoolest tänasele suur-Tallinnale sobivad, siis nn tasuta transport ongi sobiv ja toimiv.
Arvata on, et põhimõtteliselt selline variant sobib ka Berliinile jt suur-linnadele.

Küll aga ei sobi taoline variant rakendamiseks mujal Eestis (sh isegi Tartus, Narvas jt), sest ühtegi vajalikku tingimust – liinide pikkusest lähtuvalt ei suudata rahuldada reisijaid rahuldavat sagedust ja busside täituvust.

Ma ei arva, et oleksime lõhkise küna ees. Pigem ei osata olemasolevat ressurssi optimaalselt ära kasutamata.
Kohalik transpordikorraldus ja veograafikud peaks olema integreeritud raudtee- ja kiirliinidega.
Muide, ka koolibussid võiksid-peaksid olema osa kohalikust transpordikorraldusest.
Ja miks mitte memmedele-taatidele tasuta, kui nii otsustatakse.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.