E-valimistest ja valimissüsteemist

Juba ammu on e-hääletamissüsteem oluliselt turvalisem kui näiteks e-panganduse standardid.
Mis aga ei tähenda, et valimisseadustest tulenev valimiskorralduse kehtiv skeem oleks turvaline, olema ja näima tõene, sh hääletusprotseduur jälgitav ning kontrollitav.

Minu arvates on põhjus erinevuses Põhiseaduses sätestatuse ja Valimisseaduse vahel ühetaolisuses, sest valimiskorralduse kohaselt kasutatakse paralleelselt e-hääletust ja pabersedelitel hääletust. Erinevusi suurendab seegi, et kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta.
Praktiseeritav eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus (koos vahekokkuvõtete tegemise ja avaldamisega) ning jätkamine vaid pabersedelitega on samuti mitte-ühetaolise hääletamise tunnuseks. Veelgi enam, kuna hääletusprotseduur pole avalikult jälgitav, kogu hääletamisprotseduur isegi ei näi tõene.
Hääletamissüsteemi sisse häkkida eesmärgiga andmeid “korrigeerida” on vähetõenäoline, kuna on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega. Kuna aga kasutatakse kahte hääletamisviisi ning andmekogu, mis toimub operaatori vahendusel, on küsitavused jäävad.

Arvan, et on aeg üle minna täielikult e-valimistele, mis tähendab, e-valimisnimekirju, katkestamata e-hääletamist nii interneti teel kui ka valimisjaoskonnas. Mis tähendab pabersedelitest loobumist, sest ka valimisjaoskonnas on (hääletusboksis valimiskomisjoni arvutitega) võimalik e-hääletamist korraldada ka arvutivõõrale hääletajale.
Mis on aluseks ja põhimõtteliselt lihtsaim viis turvalisuse tõstmiseks.

Kõik antud ja krüpteeritud e-hääled edastatakse esmasesse andmekogusse (nt VVK), automaatse viivitusega aga sekundaarsesse andmekogusse (nt Riigikohus).

Valimistulemused selgitab VVK arvuti ilma operaatori sekkumiseta.
Protseduurilised kaebused lahendatakse VVK andmebaasi järgi. Personaalsed kaebused hääletamise tõestuseks tehakse Riigikohtus sekundaarse andmekogu alusel. Esmased valimistulemused avaldab VVK. Valimistulemuste kinnitamine toimub aga pärast Riigikohtus oleva sekundaarse andmebaasi tulemustega võrdlemist.

Vaatlejatele väljastatakse 2 kviitungit: üks enne ja teine pärast hääletustulemuste selgumist.

Meenutan, et hõik valimistega seotud kaebuste lahendamise viimane instants on Riigikohus.
Mis puutub aga hääletuse andmebaaside säilitamisse, siis peaks neid säilitama mitte ainult aasta, vaid 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.