Maksudebatist pole seni asja saanud…

Riigikogu tänasel istungil ei suudetud leida isegi debatile süsteemset lähenemist.
Aga see selleks.
Seepärast pakun oma muudatusettepanekud maksusüsteemi tulevikuks pensionäri seisukohalt vaadatuna.
Arvan olevat mõistlik, et maksukoormus toetaks edasipüüdlikkust ja jaotuks solidaarsemalt kui seni.
Tervikpilt (st suund) peaks olema ühene – maksuvabade lävendite rakendamisega nihutada põhiline maksukoormus elatustaseme miinimumi saajatest kaugemale, vähendada riiklikku sekkumist ja ümberjaotamist (toetusteks jms) olukorras, kus on võimalik lihtkodanikul lasta oma elu ise korraldada.
Samas peaks lävendipõhiste maksude haldamine muutuma riigile varasemast märksa lihtsamaks, kui mitte isegi odavamaks.

Alustaks kinnisvaramaksust.
1) Kehtestada lävendiga ühiste määradega kinnisvara maks nii eraisikutele, avalikule sektorile kui ka ettevõtjatele. Maksustatakse kinnisvara, mille väärtus ületab 100 tuhat eurot. Kusjuures maksumäär olgu pöördvõrdeliselt väheneva proportsionaalselt vähenev ja astmeline lähtudes kinnisvara suurusest. Astmed nt 100 tuhat kuni 1 miljon maksumääraga nt 0,01%(?) aastas, 1… 5 miljonit maksumääraga 0,005%(?), 5…25 miljonit maksumääraga 0,001%(?), üle 25 miljoni euro 0,0005%(?). Esimese hooga ma maksumäärasid läbi ei arvutanud, kuid kes seda teeb, peaks üllatusteks valmis olema…
Kinnisvara maksustamisel deklareerib omanikust resident  kinnisvara väärtuse ise astme algväärtuse-kordse täpsusega.
Näiteks kinnisvara väärtus 340 tuh/€ jääb astmevahemikku 100 tuhat kuni 1 miljon, maksta tuleks (340-100=240) vaid 200-tuhandese väärtuse eest. Nii oleks vähem bürokraatiat ja vajadust täiendavate registrite pidamiseks. Muidugi, deklareeringud peaks olema kooskõlas bilansilise väärtusega, müügitehingute ja kindlustuslepingutega. Ma toetan praktiseeritud usaldusliku deklareerimise põhimõtete jätkamist.
Ja veel. Kasutuseta (üle aasta) seisvad varad maksustataks esimese (100 tuhat+) kehtiva maksumääraga sõltumata kasutult seisva kinnisvara tegelikust väärtusest – saaks lobudikest lahti… ja jaguma kohta-ruumi uuteks investeeringuteks.

Pean mõistlikuks, et kuni keskmise tarbimiseni (sh eluaset, avaliku teenusteks vajalikku ja ärilist kinnisvara jms) ei peaks omanikku maksudega ülemääraselt koormama või muul viisil arengut takistama.
Eesmärk: sundida KÕIKi kinnisvara omanikke kinnisvara maksustamisega piirama “laiamist”, sundima omanikke igati kaaluma tehtavate investeeringute otstarbekust.

2) Pensionidest.
Pensionid peaks olema tulumaksuvabad.
Töötavate pensionäride töötasult makstav tulumaks ja nende eest makstav sotsiaalmaks peaks olema kehtivast määrast 50%.
3) Arvan, et töötavatel pensionäridel peab olema õigus nõuda pensioni ümberarvestust töötatud lisa-aastate eest.

4) Pean amoraalseks, et igasugused trahvid on riigieelarve tuluartikliteks; trahvide koht peaks olema riigireservis.

5) Üksikisiku tulumaks võiks olla lävendiga ja proportsionaalne, kaheastmeline. Maksustatakse 20% määraga vaid alampalga määra ületav osa. Kõik pensioniliigid on tulumaksuvabad.

6) Sotsiaalmaks võiks olla samuti lävendiga, kusjuures maksustatakse 33% määraga vaid kehtivat alampalka ületav osa.

7) Pooldan lastetusmaksu kehtestamist (kuni 21.aasta vanustele kodanikele soost sõltumata) sihtsuunitlusmaksuna lastetoetusteks.
8) Eluaseme aluse maa maksuvabastus peab säilima, siis jätkub ka maaelu.

Endiselt olen arvamisel, et ettevõtete tulumaksu kehtestamine võiks järgneda alles pärast kinnisvara maksustamise rakendamist. Kuid samuti maksuvaba lävendiga hetkest, mil tekib käibemaksu residentsus.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.