|
Serbia eitab genotsiidi toimepanemist ja viitab asjaolule, et riik ei olnud veel hagi esitamise ajal ÜRO liige, mistõttu puuduvat Haagi kohtul selle üle jurisdiktsioon, vahendas Reuters.
Belgradi esindav advokaat tunnistas, et horvaadid kannatasid sõja ajal enim just serblaste väärtegude tõttu ning neid tuleb austada, ent see ei kvalifitseeru tema sõnul genotsiidiks. Serbia on seisukohal, et seda sõda ei saa üheselt asetada lihtsale skaalale, kus on üks kurjategija ja teine ohver.
Kohtuprotsessi lahendit oodatakse kõige varem selle aasta lõpupoole.
Jugoslaavia lagunemise algusajal elasid Bosnia ja Hertsegoviinas läbisegi nii moslemid, serblased kui ka horvaadid, kes võitlesid läbisegi üksteise vastu sõltumatuse eest. 1992. aastal alanud relvakonfliktis tapeti erinevatel hinnangutel vähemalt 100 000 inimest. Sõda lõppes aastal 1995.
Horvaatiaga sarnase kohtutee on juba varem läbi käinud Bosnia ja Hertsegoviina. Tuhandete moslemite elu nõudnud Srebrenica veresauna asjus otsustas aga kohus, et Serbia oli süüdi vaid suutmatuses genotsiidi ära hoida ning sõjakurjategijaid vastutusele võtta. | 
