on Virumaa virulaste hoida

Esileht
Ajalugu
Kultuur
Haridus
Loodus
Turism
Sport
Majandus
Sotsiaal
Virulased
Võim
Entsüklopeedia
Galeriid

Virumaa Entsüklopeedia  A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z

Avinurme murdesõnastik 

Päev ajaloos
..ilmake
Andrese ilmapilt

Foorum

Avinurme murdesõnastik

Postitas:		Avo
Postitatud:		23.03.2009; 21:09:52
Teema:		Avinurme murdesõnastik
Sõnum #:		10715 (top msg in thread)
Eelmine/Järgmine:		10714/10716
Loetud:		3482

Avinurme murdesõnastik

Murdesõnad kogus ja pani kirja pr. Meida Kalavus-Planken oma isakodus (Jaagapra talu Änniksaares) kõneldu järgi.  

Tekstinäited

1. Kos sa nüid üed õtsa olid?
   Kus sa nüüd öö otsa olid?
   
   

2. Sul põle vaja senna menna.
   Sul pole vaja sinna minna.
   
   

3. Õpi sie tüe selgest ja siis mene õppa tõistele kua, kuda seda tehasse.
   Õpi see töö selgeks ja siis mine õpeta teistele ka, kuidas seda tehakse.
   
   

4. Vuata, et sa seda tõistele ei riagi.
   Vaata, et sa seda teistele ei räägi.
   
   

5. Üle õja õkaspuu õtsas õli kõllane õrav ja sei õkkaid, pärast õksendas kõllast.
   Üle oja okaspuu otsas ol kollane orav ja sõi okkaid, pärast oksendas kollast.
   
   

6. Pane sie kõllane plüüse selga, siega õled õite ilus.
   Pane see kollane pluus selga, sellega oled väga ilus.
   
   

7. Ää unesta lopet kuasa võtta.
   Ära unusta jakki kaasa võtta.
   
   

8. Vuata, vuata nüid senna einamua puole, sial on õite ilus vuade, kanakuoljad keik kõllendavad.
   Vaata, vaata nüüd sinna heinamaa poole, seal on väga ilus vaade, kanakooljad kõik kollendavad.
   
   

9. Tieme ajas nüid piedi- ja kualikupiendrad valmis, siis põle muud, kui vanal kuul paneme siemned mulda.
   Teeme aias nüüd peedi- ja kaalikapeenrad valmis, siis pole muud, kui vanal kuul paneme seemned mulda.
   
   

10. Ma nüid riagin kuda lavikid tehasse. Siega põle miskit kuntsi. Võta vanad siarikud ja õite terav nuga, leika nuaga siared ää ja suadki lavikud. Siariku siartest suab viel puari pastlid teha. Lavikutega tallita kodu, tõistele ää mene! Nied on oma õue jalavarjud ia laadas käia loomi tallitamas.
    Ma nüüd räägin kuidas lavikuid tehakse. Sellega pole mingit kunsti. Võta vanad säärikud ja väga terav nuga, lõika noaga sääred ära ja saadki lavikud. Lavikutega talita kodus, naabri juurde ära mine! Need on oma õue jalatsid ja hea laudas käia loomi talitamas.
    
    

11. Mene tieiart müeda, üle tõiste karjatie, ajalaite alt läbi, üle õja uavikuni. Sial uavapuie all on alati pailu uavasieni. Suad ruttu pierukorvi täis. Võta kõhe suuremb korv. Sie põle nõnna kaugel, et ei jõvva ää tuua. Ma tulen sulle senna kruavi iarde vasta, nõnna puari tunni pärast.
    Mine teeäärt mööda, üle naabri karjatee, aialaite alt läbi, üle oja haavikuni. Seal haavapuude all on alati palju haavaseeni. Saad ruttu peerukorvi täis. Võta kohe suurem korv. See pole nii kaugel, et ei jõua ära tuua. Ma tulen sulle sinna kraavi äärde vastu nii paari tunni pärast.
    
    

12. Õtsara Juagup lasi oma nuoremal pojal menna ahukuadist õpma. Koolmeister õli üeld, et on lahtise piaga poiss. Täda õleks patt rätsepast õpata nagu vana Juasep tahi.
    Otsara Jaagup laskis (lubas) oma nooremal pojal minna advokaadiks õppima. Kooliõpetaja oli öelnud, et on hea peaga poiss. Teda oleks patt rätsepaks õpetada nagu vana (st vanaisa) Joosep tahtis.
    

Alljärgnevalt tuhatkond murdesõna

Murdesõna	tähendus
A
aaker	aaker, =4046,9 m²; pinnaühik
aam, aamid	puunõu vilja hoidmiseks, maht 3-4 tündrit
aama	ajama
aavarmas, aavarmud	vaarikas, vaarikad
adramua	adramaa, 8-12 ha haritavat põllumaad; pinnaühik,
agu, aud	hagu, haod
ahe, ahte	parsil olev vili
ahukuat	advokaat
aja	aed, aia
ajajautus	ajajaotus
ajakiari	ajakiri
ajasuadus	aiasaadus
akatus	algus, hakatus
alamb	halvem, alam
ankur, ankrud	puust väike vaat, maht 30 toopi
apsat	kinga- või saapakonts
arjusk, arjukas	rändkaupmees
arssin	arssin, =71,12 cm; pikkusühik
aru	haru
arukruav	harukraav
asjaline	asjaosaline, asjaajaja
asjasisest	asjaosaliseks, asjaajajaks
asten, ka astja	puunõu leiva või kalja tegemiseks kolmel jalal
astna	puunõu liha säilitamiseks, kolmel jalal, kaanega, ülalt kitsenev
au aal	ao ajal
auakõht	hauakoht (jões)
augutama	pilkav “järeletegemine”
aukubu	haokubu
auruamat	auraamat
autu	auto
autumuat	automaat
autur	autor
aututie	autotee, maantee
B
bies	beež
buar	baar
buas	baas
E
ehitama, ehitab	ehtima, ehib (end)
einakualud	heinakaalud
einakuar	heinakaar
einaluadija	heinalaadija
einamua	heinamaa
einasieme	heinaseeme
einasuak	heinasaak
einatüe	heinatöö
eituma	ehmatama
eleda ialega	heleda häälega
eli	õli
elipia	helipea (tehn.)
eliplaat	heliplaat
elitüe	helitöö
epidiemia	epideemia
epigruav	epigraaf
erasuadik	erisaadik
ernemua	hernemaa, hernepõld
ernesuak	hernesaak
esiõtsa	algul, esiteks; ka ette
G
galier	galeer (ajal.)
garuas	garaaž
gienius	geenius, suurvaim
giumietrija	geomeetria
glitseriin	glütseriin
guas	gaas
guasi kievitus	gaasikeevitus
guasi kruan	gaasikraan
H
hangetama	hanguma (heina)
hiirukarva	hiirekarva, hall
hiirukas	hiirekarva hall hobune
hõlpmed	kaelkoogud
härg	kohipull; ka künni- ja veoloom
I
ia	hea
ia õõna uasta	hea õuna aasta
iakõrd	heakord
iakõrratüe	heakorratöö
ial, ialik	hääl, häälik
ialekalt	häälekalt
ialesiade	hääleseade
ialetus	hääletus
ianuaberlik	heanaaberlik
iast kaas	jääst kaas
iasti	hästi
iatus	jää
iebria	heebrea
Ieden	Eeden
Iedeni ajas	Eedeni aias
iegeldama	heegeldama
iel	eel
ielis	eelis
ielistus	eelistus
ieljuoks	eeljooks
ielnõu	eelnõu
ielpiste	eelpiste
iemal õlija	eemalolija
iemale	eemale
iemale menema	eemale minema
iemalt vuatama	eemalt vaatama
ies	ees
iesel	eesel
iest	eest
iesti	eesti
iestikielne	eestikeelne
iestimielne	eestimeelne
iestõtsast	eestotsast
iesuak	eeshaak (hobuse raual)
ietika	eetika
ietiline	eetiline
Ieva	Eeva
ikke	ikka
ikkeärg	ikkehärg
ilju, iljukesi	tasa, tasakesi
ilmlik	maapealne ehk maine
ilus, ilusamb, ilusambi	ilus, ilusam, ilusamaid
imu	himu
inimial	inimhääl
inimviarne	inimväärne
iuksed	juuksed
J
jalg	Jalg, =30,48 cm; pikkusmõõt
jiager, jiagrid	jahimees, jahimehed
juagupipääv	jaagupipäev
juaksama	jaksama
juamine	joomine
juanipääv	jaanipäev
juanuar	jaanuar
juave	joove
juovik, juovikud	jõhvikas, jõhvikad
jutt, jutid	joon, jooned
jõvva	jõua
jänn, jänni	puunõu liha või kapsaste säilitamiseks; ülalt kitsenev, kaanega, kolmel madalal jalal; suurema mahutavusega
jänn, jänni	puunõu kalja- või taari valmistamiseks ja hoidmiseks, ülalt kitsenev, kaanega, kolmel jalal; suurema mahutavusega
järi	väike pink 3-4 jalaga, ka lüpsipink
jäär	jäär, isane lammas
K
kallatasse	kallatakse
kallus	kaloss
kamass	poolsaabas
kapipialne	kapipealne
kapp, kapad	puunõu, mille üks pikem küljelaud oli käepidemeks
kargus	tants, tantsimine
karm, karmu	põlemise ving, -vingu
karss	heinavõrk hobuse söötmiseks tööpausidel ja pikkadel reisidel
kaun ära	kaon ära
kaustad	ree kodaraid ülalt pikisuunas ühendavad puud
kerik	kirik
kerikand	kerilaud
kerst, kerstu kuas	kirst, kirstu kaas
kesik	noorsiga, kuni poole-aastane
keski	keegi
kianak	käänak, kurv
kianu	kään, (tee)kurv
kiar	leivakäär
kiarid	käärid
kiarima, kiaritasse	õlut käärima
kiarima, kiaritasse	kangast looma, käärima,
kiaritatasse	kääritatakse
kiarkamber	käärkamber (kirikus)
kiarpuud	käärpuud
kiaruline	kääruline
kibu, kibud	puunõu, mille üks pikem küljelaud moodustas käepideme
kidur	vilets
kiedis	keedis, moos
kiedu	keedu- (nt kartul)
kiel	keel
kielama	keelama
kield	keeld
kielemies	keelemees
kielesiadus	keeleseadus
kieletiadlane	keeleteadlane
kieluseadus	keeluseadus
kiema	keema
kiemiatüestus	keemiatööstus
kiemik	keemik
kiep	keep
kierata	keerata
kierd	keerd
kiere	keere
kierlema	keerlema
Kierub	Keerub
kierukõht	keerukoht
kierutama	keerutama
kievitustüe	keevitustöö
kievtie	keev tee, tuline tee
kiissel	kaerakile (toit)
kilimit	külimit, =külvivakk =12 toopi; mahumõõt
kilimit	kilimitu rukki külvi maa; pinnamõõt
kimmel, kimli	hallikaspruun hobune
kirn, kirnu	kõrge ja kitsas kaanega puunõu
klatstükk	lahtise päevasärgi rinnaesine tükk
kluas	klaas
koat	koot
koho	kuhu
kolgispuu	linavarte purustamise riist
kolmjalg	pali, ka pesupali, ovaalne puust kolme kõrge jalaga pesunõu
korju	tooli seljatugi, ka -leen
korten	kortel, ¼ küünart; pikkusmõõt
korten	kortel, ¼ toopi; mahumõõt
kos	kus
krants	pärg
kraps	kiire
krapsakas	kiire tegutseja, tragi
kriiskad	ahjupeldid
kronu	vilets (vana) hohune
kruav	kraav
kruavitüe	kraavitöö
kuabu	kaabu
kuadu	kaardu, kiivas, ka kaldu
kualikas, kualikud	kaalikas, kaalikad
kualnu	koolnu, surnu
Kualuma, kualun	kaaluma, kaalun
kuap	kaap, kübar
kuardu	kaardu
kuas	kaas
kuasik	kaasik
kuat	koot, rehepeksuriist
kuelõng	koelõng
kuelõng	koelõng
kuer	koer
kult, kuldi	isane siga
kuma	nõrk (kauge) valgus, ka peegeldus
kume	nõrk madal heli
kutstasse	kutsutakse
kõdar, kõdarad	kodar, kodarad
kõhal, kõhale	kohal, kohale
kõlavüe	kõlavöö
kõrb, kõrvi	kirsipruun (tumepunane) hobune
kõrd, kõrra	kord, korra
kõrda-müeda	korda-mööda
kõrdne	kordne
kõrk, kõrgi	üleolev, uhke
kõrras õlek	korrasolek
kõsilane	kosilane
kõsjad, kõsja, kõsjas	kosjad, kosja, kosjas
kõvasi	luisk
käbe	kärme, kiire tegutseja
käiksed	käised
käli	naiseõde
kälimehed	õdede mehed
kälis	mehe vennanaine
kängitsema	jalatseid jalga panema
kätki	häll
käu, kägu	kägu
kääv, kääved	koelõngapool, -poolid
küdi	mehevend
küdi	mehevend
küdi	vaskuss
küek	köök
küidik	lehm, kel jutt seljal
küinar	küünar, =käe pikkus küünarnukist keskmise sõrme otsani; pikkusmõõt;
küitjas	punane hobune
külimit	külvinõu, ka viljamõõt (12 toopi)
L
lahmima	huupi lööma, taguma
laide	rõhtaia laitepuudega (2-4 tk) suletav ava
latakas	lai lame asi
lats, latselats	laps, lapselaps
lau	lao, ladu
lauruamat	laoraamat
lautüeline	laotööline
lavik, lavikud	saapa laba
leesik	Leisik, ka leisikas, =½ puuda =20 naela (~8 kg); kaaluühik
leheline	leeline
lehm	emane veis
lehmik, ka lehmikvasikas	lehmvasikas
leikama, leigata, leigatasse	lõikama, lõigata, lõigatakse
leikus	lõikus
leikustüe	lõikustöö
lein	lõin
lell, lelle	isa vend
lepaõks	lepaoks
lidus	maha surutud (nt koera saba)
lier	laager
lier	leer (kirikukoolitus)
lietrid	leetrid
lige, ligane	märg
liivik	liivaküngas
like, liegid, liekima	leek, leegid, leekima
linamua	linamaa, (-põld)
linasieme	linaseeme
linasuak	linasaak
litter, litri	ümargune metall-leheke
liutuskõht	tiigisarnane veekogu lina või pilpapakkude leotamiseks
loaklema, loakleb, loageldes	looklema, lookleb, loogeldes
lood	lood, =1/32 naela (~13 grammi); kaaluühik
lope	jakitaoline voodrita riietusese
luadan	loodan
luast, luastud	laast, laastud
luat, luada	laat, laada
luen	loen
luendan	loendan
lueng	loeng
lõhandik	neljaks lõhestatud latt või puupakk
Lõhmus, ka niinepuu	pärn
lõmm, lõmmud	pilpa- või peerupakk
lõsn	parte alune rehetala
lõvend	lõuend
lälled	lilled
lännik, lännikud	puunõu piima hoidmiseks, 2-4 toopi
läts	läks
lüek	löök
lüema	lööma
lüeve	lööve
lüia; ää lüe	lööma; ära löö
lüiasuamine	lüüasaamine
lüpsik, lüpsiku	puunõu piima lüpsmisel, oksaharust tilaga
M
margapuu, ka päsmer	käsikaal
matemuatik	matemaatik
matsakas	rässakas, ka paksuke
menema; ää mene	minema; ära mine
menetama, menetatud	unustama, unustatud
mes	mis
meske, mesuke	missugune
meski	viinakääritis
meski	miski, midagi, mingi asi
mette	mitte
mette miski	mitte midagi
mette üks ruas, mette ruasugi	mitte üks raas, mitte raasugi
miar, miara	määr, määra (kogus, hulk)
miarata	määrata
miare; miarija	määre; määrija
miarima	määrima
miarkass	kasimata laps
miarus; miarustik	määrus; määrustik
miedik	meedik
miel	meel
mieldima, mieldin	meeldima, meeldin
mielespea	meelespea
mieleärm	meelehärm
mielt müeda	meelt mööda, meeldima
mieniäre	meenääre
miepääv	meepäev
mieruam	meeraam
mies	mees
mieste tüe	meeste töö
miesuak	meesaak
mieter	meeter
miski	midagi
mokk, moka	huul, huule
morisema	torisema
mua	maa
muagevesi	roostepruun vesi (soovesi)
muaguas	maagaas
muainime	maainimene
muakerik	maakirik
muakerves	maakirves
muakiel	maakeel
mualer	maaler
mualima	maalima
muanduma	maanduma
muapääv	maapäev
muasikas	maasikas
muatüe	maatöö
mukk, mukkima, mukid	ilus, ilustama, ilustad
mullikas	noor veis
mullu	möödunud aastal
mulne, mullune	möödunud
must lind	kaaren
mõeda	mõõda
mõedetasse	mõõdetakse
mõeganielaja	mõõganeelaja
mõek	linaropsimise tööriist
mõek	mõõk
mõet; mõedan	mõõt; mõõdan
mõetja	mõõtja
mõetja, mõedetasse	mõõtja, mõõdetakse
mõjal, mõjale	mujal, mujale
mära, märad	emane hobune
märasälg	noormära
märss	kasetohust seljakorv
möistma, möista, möistetasse	mõistma, mõista, mõistetakse
müeda	mööda, ka piki
müeda menema	mööda minema
müedalüeja	möödalööja
müedalüek,	möödalöök
müedalüemine	möödalöömine
müedamenija	möödamineja
müedund	möödunud
müedunduastane	möödunud aastane
N
nadu	meheõde
nael	nael, =0,4536 kg; kaaluühik
neie	nende
nena	nina
nenaial	ninahääl
nenapeil	ninapeegel (med.)
neske	niisugune
niare, niarme	nääre, näärme
nied, nämad	need, nemad
niedus	needus
nieger	neeger
Niegus	Neegus, abessiini keiser (ajal.)
niel	neel
niem	neem
nier	neer
niet	niit
niet	neet
niet, niedi	neet, needi
nikerdama	kergemat tööd tegema
nokitsema	omaette töötama
nosu	nina
nuaber	naaber
nuabrimies	naabrimees
nuabrinaene	naabrinaine
nuapia; nuaõts	noapea; noaots
nuar	noor
nuar iesti	noor eesti
nuareialine	noore-ealine
nuarmies	noormees
nuarusrõem	noorusrõõm
nuarusuastad	noorusaastad
nuaskel	naaskel
nuast, nuastuline	naast, kilbike
nuat	naat, ümbrohi (bot.)
nuga, nua	nuga, noa
nukk, nuka	nurk, nurga
näpp, näpud	sõrm, sõrmed
nässak	väike kott
näu, nägu	nägu
nääl, näälu	naisevend
nüek	nöök, nööge
nüep	nööp
nüepaugu kiarid	nööpaugukäärid
nüer, nüerima	nöör, nöörima
nüersuabas	nöörsaabas
nüid	nüüd
O
obene, oost, obesed	hobune, hobuse, hobused
obuiesel	hobueesel
obutüepääv	hobutööpäev
odaõts	odaots
ohelik	silmusega nöör loomade talitamisel
oinas	kohijäär
ommuk	hommik
ommukumua	hommikumaa
onu	ema vend
ooajatüe	hooajatöö
oonuke	kõhn, kõhna
orikas, orika, orikad	kohikult
oss; ossi süia	sealiha; sealiha süüa
P
paepialne	paepealne
pahemb	pahem, vasak
pailu	palju
painard, painardid	ree kodarapaari ülemine ristsuunaline väänatud puitosa; (reel 3-5 kodarapaari)
paisetus	paistetus
palak, palakad	voodilina, voodilinad
pang, pange	pang, =12,3 liitrit; mahuühik
pang, pange	vanim puuanum sangaga, pealt kitsenev
paralliel	paralleel
paremb	parem
pars (parre, part, parsil)	vilja kuivatamise roovistik rehetoas
passel, passlad	pastel, pastlad
patsima	patsi lööma
pautama, paukil	paotama, paokil
peial	pöial
peilikluas	peegliklaas
peilitüestus	peeglitööstus
pekulant	spekulant
pelastama	heidutama
peldik	kuivkäimla, väljakäik
peremehest	peremeheks
perenaisest	perenaiseks
pia, piale, pias	pea, peale, peas
pia, piapial	pea, peapeal
piad sugema	juukseid kammima
piahuav	peahaav
pialik	pealik
pialikuti	üksteise peale (või peal)
pialmine	pealmine
piamies	peamees (juht)
piapüeritus	peapööritus
piarded	piirjooned, äärejooned
piase	pääse
piase, paase, piasmed	pasmas (60 lõnga kangas)
piasema	pääsema
piastik	päästik
piastmine	päästmine
piasuke	pääsuke
piavik	päevik
piedisuak	peedisaak
piegel, ka piel	peegel
piegeldus	peegeldus
pieker	peeker
piekon	peekon
pien kiere	peenkeere
pien, pienike	peen, peenike
pienar, piendramua	peenar, peenramaa
pieneks õeruma	peeneks hõõruma
pienrakruav	peenrakraav
pienutsema	peenutsema
pierg	peerg
pierukorv	peerukorv
piesitama, piesitasse	päevitama, päevitatakse
piet, piedipialsed	peet, peedipealsed
pietasse	peetakse
pietripääv	peetripäev (29. juuni)
pietud	peetud
pihid	tuletangid
pihk, pihutäis	peotäis
piht, piha, pihad	õlg, õla, õlad
piirak, piirakas	pirukas
piirakas	pirukas
piird, piira	kangasuga, -soa
piirits	võrgukudumisriist
pikutama	pikali olema, puhkama
pillihial	pillihääl
pillutama, pillutasse	laiali loopima, loobitakse laiali
pinss, pinsi	pension, pensioni
pint, pindi	Pint, =0,568 liitrit; mõõtühik
pirakas	suur
piu, piule, ka pidule	pidu, peole
piuvõeras	peovõõras, lapuline
plied	pleed
pliegitama, pliegitatasse, pliegitas	pleegitama, pleegitatakse, pleegitas
pliekima	pleekima
pliekima, pliegitasse, pliekis	pleekima, pleegitakse, pleekis
plienum	pleenum, koosolek
plita	pliit
pluan	plaan
plüüse	pluus, päevasärk
prao	pragu
praust	praost
priemia	preemia
pries	prees
pries, priesid	prees, preesid, (lame sõlg)
priester	preester
proavima, proavitasse, proavi	proovima, proovitakse, proovi
pruad	praad
puabulind	paabulind
puak	veepaak (puupliidil)
puakspuu	paakspuu
puanika	paanika
puar	paar
puari menema	paari minema, (abielluma)
puarimies	paarimees
puarimietrine	paarimeetrine
puaris õlema	puuris olema
puaristikku	paarikaupa
puaritama	paaritama
puariuastane	paariaastane
puarkümmend	paarkümmend
puas	paas
puase, puasmed	pasmas, lõngavihi osa
puasikivi	paekivi
puast, puastuaeg	paast, paastuaeg
puastuma, puastutasse	paastuma, paastutakse
puastumuarjapääv	paastumaarjapäev
puatjas	paatjas, ka kollakas kana
puatjas	paatjas, paadikujuline
puatrid	hõberahadest kee
puatsuak	pootshaak
puavst	paavst
pueg	poeg
puen	poen
pues	poes (kaupluses)
puetama	poetama
puiem	poeem
pujeng	pojeng
pull, pulli	isane veis
pullvasikas	noor isane veis
puol	pool
puoleuastane	pooleaastane
puolistuli	poolistukil
puoltõise-uastane	poolteise-aastane
puud, puuda	puud, =40 naela (~16 kg); kaaluühik
puät, puädi	paat, paadi
põle	pole, ei ole
päise pääva aal	päise päeva ajal
päramine kõrd!	viimane kord!
päramine, päramised	viimane, viimased
päss	oinas ehk kohijäär
pääv	päev, ka päike
pääva pliegitus	päikese pleegitus
pääva-ruamat	päeva-raamat
pääva-teenistus	päeva-teenistus
püarama, püarata	pöörama, pöörata
püening	pööning
püer	pöör
püerama, püeratasse	pöörama, pööratakse
püerdpiegel	pöördpeegel (füees)
püere	pööre
pütt, püti	puuanum piima jaoks, kaaneta, ø25cm, kõrgus ~15cm, maht 3-5 toopi
R
rabamua	rabamaa
raiasmik	raiesmik, raiestik
ramm, rammumies	jõud, jõumees
raudjas	tumepruun hobune
raudjas, raudja	kakaopruun hobune
rauk	vanainimene
reekam	kanga käärsuga
regi, rie	regi, talvine hoduveok
rehi, reia-alune	rehielamu ruumid vilja kuivatamiseks ja -peksmiseks
riabisesuak	rääbisesaak
riakima	rääkima
riamas	räämas, räpane
riastapiasuke	räästapääsuke
riastas	räästas
rie kõdarad	ree kodarad
rie, ka regi	regi
riede	reede
riegel	reegel
rietur	reetur
ristikivi	piirikivi (ristiga)
ristluu, ristluud	puus, puusad
roag, roagu	raag (toores oksaraag), rao
roastik	roostik
robistama, robistad	krobistama, krobistad
roigas	lõhkiaetud latt
ruam, ruami, ruamid	raam
ruamat	raamat
ruasuke	raasuke
ruatsima	raatsima
rudjama, rudis, rudimine, rudjatasse,	vajutanime, vajutas, vajutamine, vajutatakse
rukkiriak	rukkirääk
ruluad	rulaad
ruuge	tumekollane
ruun, ruuna	kohitäkk
ruunama	kohitsema, kastreerima
rõem	rõõm
rõem	kisa, kära
räemas, räämas	räämas (korratus)
räga	tihnik
räuts, räutsi	rauts, ühe-käe-vikat
rüebas	rööbas
rüebiti	rööbiti
rüekima	röökima
rüepad	rööpad
rüevel	röövel
rüevik	röövik
rüevlipia	röövlipea
rüitel	rüütel
rüitlivüe	rüütlivöö (ajal.)
S
saana, saanas	saun, saunas
saanaahi	saunaahi
saanaline	saunaline
saanatienija	saunateenija
sadab, sadama	sajab, sadama
saeg, suagima	saag, saagima
saetasse	saetakse
sagar, sagara	kerge vihmahoog, vihmahoo
sagar, sagarad	puust uksehing, uksehinged
sahver	toiduainete panipaik (kütmata ruum)
sajatama, sajatus	needmine, needus
sammhuaval	sammhaaval
sedasi	nii, niimoodi
seie	siia
seie suatma	siia saatma
sekk, seki	reisikott, reisikoti
seliti	selili
senna	sinna
setukas, setuka	lahja hobune
sia-aadik	seasulg, seaaedik
sia, siga; siad	siga; sead
siadus	seadus
siadusemies	seadusemees
sial	seal
sialtsuadik	sealtsaadik
sialulgas	sealhulgas
siar, siared	säär, sääred
siare marjad	sääremarjad
siarik, siarikud	säärik, säärikud
siask, siased	sääsk, sääsed
siasualed	seasooled
sie, sie-est, siega	see, see-eest, seega
sieder	seeder
siedima	seedima
siega	seega
siejuures	seejuures
sielik, ka undruk	seelik
sieme	seeme
sien, siened	seen, seened
sienesuak	seenesaak
siep, siebikietja	seep, seebikeetja
sierima	seerima (edasi-tagasi käima)
sies	sees
sigudik	seasarnane (halvustav)
sigudik, sigudiku	noorsiga, ½ kuni 1 aastane
siiv, siivad	tiib, tiivad
siivutu	kombetu
silu	silo
siluma, silutasse	siluma, silutakse
silusüet	silosööt
sisask, ka üebik	ööbik
siug	uss
siukas	sihvakas
soost, soosti	kaste, kastme, ka soust, sousti
suab, suavad	saab, saavad
suabas	saabas
suabuma	saabuma
suagima, suagitasse, suagib	saagima, saetakse, saeb
suajaimu	saamahimu
suajanaene, suajanaesed	saajanaine, saajanaised (naispulmalised)
suak, suagi	saak, saagi
suakand	väike sooke, ka (soo)laugas
sualikad	soolikad
suama, suand, suaja	saama, saanud, saaja
suamamies	saamamees
suaned	sooned
suaneüevel	soonehöövel (tehn.)
suapad	saapad
suapasulane	säärsaapa jalast tõmbamise puust abinõu
suar	saar
suarlane	saarlane
suatan	saatan
suatauline	soataoline
suatja	saatja
suatma, suatasse	saatma, saadetakse
suatus	saatus
suavutama	saavutama
sue	soe
suen	kammin
suendama	soojendama
suendus	soojendus
sueng	soeng
suetama	soetama
suetud	seotud ja kammitud
suetõbi	soetõbi
sugema	kammima
sugemine	kammimine
suikuma, suigub, suikus	tukkuma, tukub, tukkus
suiline	suvine taluteenija
suisutama	uinutama
suisutama	kussutama, vaigistama
suks, suksed	(kangaspuude või -telgede) tallalauad
suks, suksed	suusk, suusad
suo, sohu	soo, soose
surnuk	(kanga-) süstik
surnuk, surnukas	(kangakudumise) süstik
susi	hunt
suskama, susatasse	torkama, torgatakse
sõem	sõõm
sõeru ruokima	puude-põõsaste raiumine- langetamine ale põletamiseks
sõerumua	alemaa
sõnn, sõnni	pull, ka härg
sõrmenükk, -nüki	sõrmenukk
sõsar, sõsarad, ka sõsud	õde, õed
sõtse	isaõde
sädelgas, sädelga	sedelgas
sälg, sälu	noorhobune, 1-3 aastane
säng	voodi
süedav	söödav
süegikõrd	söögikord
süegisien	söögiseen
süema-aeg	söögiaeg
süema, süeja	sööma, süüja
süema, süia, süiasse, süeb, süedi	sööma, süüa, süüakse, sööb, söödi
süeming	sööming
süet, süeda	sööt, sööda
süet, süedi	sööt, söödi (põld)
süetja	söötja
süetma, süedetasse	söötma, söödetakse
süld, sülla	Süld, =1,8288m; pikkusühik
T
tadrik	taldrik
tagatass	tagatakse
tahan, tahin	tahan, tahtsin
tahetasse	tahetakse
taid	oid, aru
talitsema	taltsutama
tallitama, tallitus	talitama, talitus
taltuma	taltsaks jääma
tapp, tappima, tapitasse	puitdetailide liitmisviis
tapp, tapud	humal, humalad
tauma, taun	taguma, taon
tehasse	tehakse
tessatin, tessatini	tessatiin, ka tiin, =10,925 m², pinnaühik
tiade	teade
tiadustama	teatama, teadustama
tiama, tiada	teadma, teada
tiataja	teataja
tiater	teater
tiatritienija	teatriteenija
tiatritüeline	teatritööline
tiave	teave
tiavitama	teatama, teadustama
tie	tee
tie põesas	teepõõsas
tieiar	teeäär
tieiarne	tee-äärne
tiekruav	teekraav
tielusik, ka tielusikas	teelusikas
tiemant	teemant
tiemassin	teemasin (samovar)
tiemua	teemaa
tiene	teene
tienija	teenija
tienistus	teenistus
tienitasse	teenitakse
tienus	teenus
tierüevel	teeröövel
tietüestus	teetööstus
tiin, tiinu	sama, mis tessatin
tilluke	väga väike
tiusammul	teosammul
tiutüe	teotöö (ajal.)
toll, tolli	toll, =2,54cm; pikkusühik
toop, toobi, toopi	toop, riia toop=1,32 liitrit, tallinna toop=1,087 liitrit; mahuühik
toover, toovri, toovrid	toober, puust veenõu kahe kõrvaga, ülalt laienev. Kõrva- aukudest pandi kahekesi kandmiseks läbi toobripuu. Maht 3-4 pange
toover, toovrisse	toober, toobrisse; puunõu vee kogumiseks või hoidmiseks
topp, topid	tutt, tutid
torbik	kasetohust karbike (või tuutu)
tots, totsike	tütar, tütreke
traavel, traavli	traavihobune
triener	treener
triering	treening
tritsud	uisud
truadi-õts	traadiots, -jupp
truadist uak	traathaak
truageldama	traageldama
truat	traat
truav, truavima	traav, traavima
truavima	traavima
trüest	tööst
tsirk, tsirguke	lind, linnuke
tua kuer	toakoer
tua, tuba	tuba
tuamüebel	toamööbel
tuanuaber	toanaaber
tuaruma, tuarub	taaruma, taarub
tuduma, tududa, tudib, tudu	magama, magada, magab, maga
tueng	toeng, ka tugi
tuetus	toetus, ka tugi(stik)
tui, tuike	tuvi, tuvike
tukk	uinak
tukk	väike eraldi metsake
tukk	osaliselt söeks põlenud või põlev puu(halg või -oks)
tukk	juuksekahl, -salk
tulga	tulge
tulga süema	tulge sööma
tuluke	väike tuli, ka valgus
tulup	lambanahkne kasukas
tunaeile, tunahuomme	üleeile, ülehomme
tunamullu	üle-möödunud aastal
tunane	eilne, möödunu
turb	kergelt niiske
turb	niiskusest paisunud puunõu
turbuma, turbund	niiskusest paisuma
tutu	paberist keeratud tuutu
tõine	teine
tõinekõrd	teinekord
tõinekõrd	teinekord, ka ükskord
tõinetõist	teineteist
tõisiti	teisiti
tõiste	üleaedne, ka naabertalu
tõistpidi	teistpidi
tõmma	tõmba
tõrs, tõrre, tõrt	puunõudest taludes suurim, pealt kitsenev, jalgade ja (üldjuhul) kaanega. kasutati liha, kapsaste, vilja jms hoidmiseks. põhja läbimõõt harilikult kõrgusest suurem
tõrvas	tõrvane laast, puu või känd
tõstament	testament
tõtta	rutta
täkk, täku	isane hobune
täkksälg	noortäkk
täma	tema
tüe	töö
tüendus	tööndus
tüestusaru	tööstusharu
tüesuavutus	töösaavutus
tüetama	töötama
tüeviartus	tööväärtus (tööviljakus)
tüeõtsija	tööotsija
tümitama	kolkima, taguma, kloppima
tünder, tündri	puunõu. Suure tündri maht oli 2 riia vakka või 3 tallinna vakka. Väiksemad tündrid olid pooltünder, veerandik ja kaheksandik
tünder, tündri	tünder, =2 vakka, =108 toopi, =6 puuda (96 kg); kaaluühik
tündrimua	tündrimaa, 0,55 hektarit, tündri rukki külvamise pinnamõõt
tünn, tünni	suur puunõu üldiselt vilja hoidmiseks. Ka mõõdunõu
U
uab	haab
uabits	aabits
uak	haak
uakaun	oakaun
ualde, uale alla	hoolde, hoole alla
ualikas	hoolikas
uamen	aamen
uamissepp	aamissepp
uaned	hooned
uanispits	aanispits
uar	aar, =100 m²; pinnaühik
uare	aare
uas	aas
uasieme	oaseeme
uasima	aasima
uasta	aasta
uatum	aatom
uav	hoov, õu
uav	(lõike-) haav
uavasien	haavaseen
uavatopp	haavavatt
uhi-uus	päris uus
uid	mõttevälgatus
uksik	rehetoa ja rehealuse vaheuks
ula	vaba, ka omapäi
ummiskingad	kinnised kingad
undruk, ka sielik	seelik
unetama	unustama
ute, ka utt	emane täiskasvanud lammas
utetall	utttall, emane lambatall
utsitama	õpetama, ka tagant sundima
V
vaalima	pesu rullima
vaalinõud	kurikas ja kaigas, pesu rullimise vahendid
vaat, vaadi	puunõu õlle hoidmiseks, kahepõhjaline, kumerate külgedega, enamasti tammest
vabadik	pops
vader	ristivanem
vakamua	vakamaa, riia vakamaa =1/3 hektarit rukki külvipinda
vakk, vaka	vakk, =6 külimittu, =54 toopi; mahuühik
vaks, ka vaaks	vaks, pöidla ja nimetissõrma vahe; pikkusühik
valama, valatasse	valama, valatakse
vann, vanni	puunõu, enamasti ovaalse põhjaga, erineva suuruse/kõrgusega, ülalt laienev, kõrvadega, peamiselt veenõu
vasikas	sünnijärgne veise üldnimi mõne kuu vanuseni
vaskas, vaskad	vasikas, vasikad
veli, velle, velled	vend, venna, vennad
verav, verava	värav, värava
verev	veripunane
vesikuar	vesikaar, lääne-loode ilmakaar (W-NW)
vesinuat	vesinaat (biol.)
vestma	juttu puhuma
veu, vedu	vedu
veuvoorimies	veovoorimees
viama, via	vedama, vea
vianik	väänik
viart	väärt
viat	väät
viavel	väävel
vieb, viiasse	viib, viiakse
viebel	veebel (sõj.)
viel	veel
vielomp	veelomp
viema, vien, vie	viima, viin, vii
vienire	veenire
viepang	veeämber
vierand	veerand, ¼
vietma, viedan	veetma, veedan
viipsipuu	lõngakerimise alus
vikkelkiri	silmuskudumiskiri
viks	kombekas
vinguma, vingutasse	virisema, virisetakse
virre	käärimata õlu
virutama, virutan, virutatasse	lööma, löön, lüüakse
vissi	hüüdsõna vasika kutsumiseks
vitsik, vitsiku	kitsas, kõrge puust anum
vuap	vaap
vuapsik	vapsik (herilane)
vuas	vaas
vuat, vuadi	vaat, vaadi
vuatama, vuadatasse, vuadaka	vaatama, vaadatakse, vaadake
vuatama, vuata	vaatama, vaata
võegas, võeka	õudne, õudse
võeras	võõras
võerustama	võõrustama
võik	kollakas või beež hobune
võre	rehetoa pooluks õue
vähä	vähe
värat, värati	värav, värava
värb, värvu	varblane, varblase
värss, ka härjavärss	isane noor veis, noorloom
värvuke	linnuke
vöörus	esik, eeskoda
vüe	vöö
vüediline	vöödiline
vüermünder	vöörmünder (kirikuteener)
Õ
õbetruat	hõbetraat
õda	oda
õdav	odav
õder	oder
õdrasieme	odraseeme
õdrasuak	odrasaak
õhakas	ohakas
õhjad	ohjad
õhjanüer	ohjanöör
õhkama, õhata	ohkama, ohata
õhv, õhva, õhvad	tiine mullikas
õhvik	esimest korda piimas
õhviti	esimest korda piima tulema
õile, õiled, õiltest	õis, õied, õitest
õimukiel	hõimukeel
õinapia	oinapea
õinas	oinas, kohijäär
õite	väga
õitselised	öised hobusekarjased
õja	oja
õkas	okas
õks, õksad	oks, oksad
õksakiarid	oksakäärid
õksendama, õkse	oksendama, okse
õksjon	oksjon
õlek	olek
õlema, õlija, õllasse, õlla, õlnud, õldud, õli	olema, olija, ollakse, olla, olnud, oldud, oli
õletama, õleks	oletama, oleks
õletama, õletaja, õletatasse	ennustama, ennustaja, ennustatakse
õlst	linane üleriie
õpma	õppima
õppama, õpata	õpetama, õpetada
õras	oras
õrase-üelane	orase-öölane (zool.)
õrashein	orashein
õrav	orav
õrs, õrred	kana maganiskoht, ka penn
õsatav	osatav
õsi, õsjad	osi, osjad (bot.)
õskus, õskaja	oskus, oskaja
õstma; õstja	ostma; ostja
õts	ots
õtsa	otsa, (kestus, nt öö otsa)
õtsaies	otsaees
õtsakorral	otsakorral
õtsakuti	järjestikku, ka üksteise peal(e)
õtsalüemine	otsalöömine
õtsas	otsas (peal), ka lõppenud
õtsima	otsima
õtsmik	otsmik
õtstak, õtstakud	otsik, otsikud
õtstarve	otstarve
õõn, õõnad, õõnasupp	õun, õunad, õunasupp
õõnapuu	õunapuu
Ä
äi	abikaasa isa
äll	häll
ämm	abikaasa ema
ärrasmies	härrasmees
ää, äe	ära
Ü
üe	öö
üe-päev	ööpäev
üebik	ööbik
üebima	ööbima
üekima	öökima
üeldi	öeldi
üeritama, üeritab	hööritama, ka keerutama (end), keerutab
üevel, üevliluast	höövel, höövlilaast
üiumärk	hüüumärk
üleaedne, üleaedsed	naaber, naabrid
üppenüer	hüppenöör
üve	hüve, ka soodustus, paremus