Venemaal valmis esimene nõukogudejärgne reisilennuk

16.05.2008 14:51
Lennufirma Suhhoi teatel teeb nende uus Superjet 100 oma esimese lennu mai lõpus, plaani täitumise korral saaks sellest esimene pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist Venemaal kasutusse minev reisilennuk.

	Esimene nõukogudejärgne Venemaal valmistatud reisilennuk Suhhoi Superjet 100. Foto: AFP / Scanpix

Ettevõtte juhatuse esimees Mihhail Pogosjan kinnitas täna Interfaxile, et kuigi täpset kuupäeva esmalennuks pole veel paika pandud, olevat see vaid «ajastamise küsimus,» teatas AFP.

Pogosjani sõnul on kõik ettevalmistustööd tehtud ning järgmisena asutakse proovilende korraldama. Venemaa tööstus- ja kaubandusminister Viktor Hrištšenko sõnul ootavat uue reisilennuki õhkutõusu terve maailm.

Kuni sada reisijat mahutavat Superjetti on seni tellitud 73 tükki. Eesti rahas 280 miljonit krooni maksva õhusõiduki loomises osalesid ka Itaalia ja Prantsusmaa insenerid.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee ]]> http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-suhhoi-superjet-100-reisilennuk/feed/ 0 http://www.virumaa.ee/2008/05/pihkva-oblastis-maetakse-umber-punaarmees-langenud-eestlasi/ http://www.virumaa.ee/2008/05/pihkva-oblastis-maetakse-umber-punaarmees-langenud-eestlasi/#comments Thu, 08 May 2008 00:04:33 +0000 Avo http://www.virumaa.ee/2008/05/pihkva-oblastis-maetakse-umber-punaarmees-langenud-eestlasi/

Pihkva oblastis maetakse ümber Punaarmees langenud eestlasi

07.05.2008 00:01BNS 

Pihkva oblasti Polonoje külas maetakse 9. mai eel ümber 1941. aastal langenud 22. Eesti territoriaalkorpuse võitlejate säilmeid.

	Pildil on punaarmee sõduritele pühendatud Maarjamäe memoriaal ja 1944. aastal hukkunud Saksa armee sõdurite mälestusväljak. Foto: Peeter Langovits

Oblasti noorsoo- ja spordikomitee esindaja ütles agentuurile Interfax, et eestlastest sõjaväelaste põrmud avastas kohalik otsingurühm.

Eelmise aasta 8. mail avati Porhovi rajooni Polonoje külas mälestusmärk Teises maailmasõjas langenud 22. territoriaalkorpuse võitlejaile.

Toona osales tseremoonial ka just Porhovi piirkonnas 1941.aastal toimunud lahingute eest esimese eestlasena Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse saanud Arnold Meri, kes peaks mai lõpus astuma kohtu ette osalemise eest 1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamisel ja läbiviimisel Hiiumaal.

Nõukogude võim moodustas Eesti kaitseväest 1940. aasta augustis 22. territoriaalkorpuse, kuhu võitlusvõime tõstmiseks lähetati Leningradi parteiorganisatsiooni poolt 654 poliittöötajat.

1941. aasta juuni alguses vahetati välja korpuse juhtkond ning olulisematel komandörikohtadele paigutati mitte-eestlased. Eestlastest kõrgemad ohvitserid saadeti Moskvasse niinimetatud täienduskursustele, kus 24 kõrgemast ohvitserist arreteeriti ja saadeti Siberisse 19. Peaaegu kõik nad hukkusid seal.

Samuti arreteeriti mitusada madalamat ohvitseri, allohvitseri, aga ka sõdureid.

Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule saadeti korpus rindele. 

3. juulist kuni septembrini 1941 jäi kadunuks umbes 4200 meest, kellest osa langes sakslaste kätte vangi, kuid suurem osa deserteerus.

Langenutena kaotas korpus umbes 2300 inimest, kelle hulgas oli ka vahepeal Nõukogude Liidust täienduseks tooduid.

Septembris 1941 saadeti allesjäänud üle 500 eesti sõjaväelase Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema Lev Mehlise direktiivi alusel tööpataljonidesse. ]]> http://www.virumaa.ee/2008/05/pihkva-oblastis-maetakse-umber-punaarmees-langenud-eestlasi/feed/ 0 http://www.virumaa.ee/2008/05/asjasthuvitatuile-kes-soovivad-suvel-tootada-lastelaagrites-kasvatajatena/ http://www.virumaa.ee/2008/05/asjasthuvitatuile-kes-soovivad-suvel-tootada-lastelaagrites-kasvatajatena/#comments Wed, 07 May 2008 18:02:49 +0000 Avo http://www.virumaa.ee/2008/05/asjasthuvitatuile-kes-soovivad-suvel-tootada-lastelaagrites-kasvatajatena/  Õpetajatele, huvijuhtidele, treeneritele ja teistele asjasthuvitatuile, kes soovivad suveti töötada lastelaagrites kasvatajatena

Kronoloogia: Vladimir Putini aastad Venemaa liidrina

06.05.2008 18:55BNS 

Vladimir Putin, kes annab homme presidendiameti üle soosikust mantlipärijale Dmitri Medvedevile, tõusis tundmatust isikust riigipeaks, kes muutis oma kaheksa ametiaasta jooksul tundmatuseni Venemaa palet.

	Vladimir Putin Foto: Reuters / Scanpix

 Putini kahe ametiaja võtmehetked Reutersi andmetel:

9. august 1999 – põdur ja ebapopulaarne president Boriss Jeltsin nimetab 46-aastase Putini, madalat profiili hoidnud Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhi peaministriks ja enda mantlipärijaks.

September 1999 – üle 300 tsiviilisiku hukkub linnades, kaasa arvatud Moskvas toimunud korrusmajaplahvatustes, mille korraldamises süüdistatakse tšetšeeni iseseisvuslasi.

23. september 1999 – Putin annab käsu pommitada Tšetšeenia pealinna Groznõid, järgneb täiemahuline maismaaoperatsioon. Mõne kuuga võtavad Vene väed Tšetšeenia üle ning panevad ametisse Moskvale lojaalse valitsuse. Putini popularsus kasvab hüppeliselt viielt protsendilt augustis 48 protsendini novembrikuus.

31. detsember 1999 – Jeltsin teatab oma ennetähtaegsest ametist lahkumisest. Putinist saab presidendi kohusetäitja.

26. märts 2000 – Putin võidab 53 protsendi häältega presidendivalimised.

Mai 2000 – Putin määrab liberaalse ökonomisti Mihhail Kasjanovi peaministriks. Läbi viiakse mitmeid julgeid turumajandusreforme, kaasa arvatud maksureform, uue maaseaduse vastuvõtmine ning monopolide liberaliseerimine. Algab Venemaa majanduse taastumine, millele aitavad kaaasa kõrged naftahinnad.

Mai 2000 – Kreml käivitab kampaania meediamagnaat Vladimir Gussinski vastu, kes kuulub käputäie oligarhide hulka, kellel oli Jeltsini presidendivajal Kremli üle hiiglaslik mõjuvõim.

Gussinski äriimpeeriumi kroonijuveel – telekanal NTV satub riigi kontrollitava gaasigigandi Gazpromi kätesse. Gussinski vastane kampaania käivitab protsessi, mis päädib Venemaa suurimate meediaväljaannete jõudmisega Kremli ja tema liitlaste kontrolli alla.

August 2000 – tuumaallveelaev Kursk, mille pardal on 117 mereväelast ja ohvitseri upub Barentsi meres. Keegi ei jää ellu. Vahejuhtumi tõttu satub Putin meedialaviini alla, milles teda süüdistatakse kriisiolukorras valesti käitumises.

September 2002 – ligi 130 pantvangi sureb tšetšeeni sisside poolt hõivatud Moskva teatris. Valitsus kehtestab pantvangidraama järel rea terrorismivastaseid seadusi, mis piiravad meediavabadust.

Oktoober 2003 – Venemaa rikkaim arimees ning naftafirma Jukos omanik Mihhail Hodorkovski vahistatakse süüdistatuna pettuses ja maksukuritegudes. Ta mõistetakse 2005. aasta mais üheksaks aastaks vangi, hiljem lühendatakse vangistusaega kaheksa aastani. Kohtuprotsessist saab märguanne ärimaailmale hoida poliitikast eemale.

1. september 2004 – üle 330 inimese, kellest pooled on lapsed, hukkuvad tšetšeeni sisside rünnakus Põhja-Osseetias asuva Beslani kooli pantvangikriisis. Putin annab käsu sissivastast võitlust karmistada ning nõuab rohkem võimu võitluseks terrorismi vastu.

Kahe aasta vältel tapetakse iseseisvuslaste liidrid Aslan Mashadov ja Šamil Bassajev. Mastaapne sissivõitlus raugeb.

Parlament kiidab heaks uued seadused, millega muudetakse parlamendivalimiste korda ning tühistatakse kuberneride valitavus. Kriitikute sõnul andsid muudatused Putinile ulatusliku võimu.

14. märts 2004 – Putin valitakse 71-protsendilise toetusega uuesti ametisse.

Juuli 2006 – Venemaa võõrustab Peteburis arenenud tööstusriikide ja Venemaa ühenduse G8 tippkohtumist, tegemist on kõrghetkega Putini pürgimuses tagastada Venemaale globaalse võtmemängija staatus.

Jaanuar 2007 – Putin süüdistab Münchenis rahvusvahelisel konverentsil esinedes Ühendriike soovis maailma valitseda. Kõne ärritab lääneriike, kes on juba mures selle pärast, kuidas Moskva kasutab oma kasvavat energiavõimu.

2007. aasta algus – Vene valitsus teatab, et sisemajanduse kogutoodang on ületanud 1990-ndate taseme, tegemist on olulise märgiga Vene majanduse taastumisest.

Detsember 2007 – Putin esitleb oma pikaajalist liitlast Dmitri Medvedevit eelistatud mantlipärijana ning nõustub saama tema peaministriks. Putini toetus muudab kindlaks Medvedevi võidu 2. märtsi presidendivalimistel. ]]> http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-putin-vladimir-vladimirovits-venemaa-2-president/feed/ 0 http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-medvedev-dmitri-anatoljevits-venemaa-3-president/ http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-medvedev-dmitri-anatoljevits-venemaa-3-president/#comments Wed, 07 May 2008 11:33:14 +0000 Avo http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-medvedev-dmitri-anatoljevits-venemaa-3-president/

Medvedev vannutati Venemaa presidendiks

07.05.2008 11:00

Täiendatud kell 11.20!
Moskva aja järgi keskpäeval algas Kremli suures palees võimu üleandmistseremoonia, mille käigus Venemaa senine president Vladimir Putin loovutas riigitüüri oma järglasele Dmitri Medvedevile. Pidulikku sündmust kannavad otse üle kõik tähtsamad telekanalid.

	Morkva jõe ääres asuv Kremli loss. Foto: Caro / Scanpix

Seekordset presidendi ametissevannutamise tseremooniat on minevikuga võrreldes veidi muudetud, sest esmakordselt osalesid samaaegselt inauguratsioonil nii Venemaa ametistlahkuv kui ka ametisseastuv president. Protokolli järgi oli täpselt paika pandud mõlema riigipea saabumistee nii, et nad eelnevalt ei kohtuks.

Medvedev saabus korteeži saatel presidendiametit üle võtma otse tänavalt, samas kui Putin ootas teda juba Kremlis. Esimesena astus tseremooniale kutsutud kõrgete riigiesindajate ja külaliste ees sõnavõtuga üles ametislahkuv president, kes rõhutas vajadust saavutada ühtsus ja järgida ka edaspidi kindlalt riigile valitud kurssi.

Uus valitud president kuulas vene lipuvärvide taustal peetud kõnet mõne sammu kaugusel seistes ning astus seejärel esiplaanile, et anda käsi konstitutsioonil oma ametivanne. Medvedev sai presidendivolitused kätte umbes kümme minutit pärast tseremoonia algust, misjärel kõlasid saalis Vene hümni helid.

Putin muutus sellega mõneks ajaks taas tavaliseks riigikodanikuks, kuid ilmselt kinnitatakse ta juba homme hommikul riigiduumas ametlikult Venemaa uueks valitsusjuhiks.

Medvedev alustas pärast hümni kuulamist oma esimest kõnet presidendina. Kõne järel sammus ta üksi juubelduste saatel läbi suure saali, samas kui palee kõrval anti suurtükkidest saluuti.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee ]]> http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-medvedev-dmitri-anatoljevits-venemaa-3-president/feed/ 0 http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-finnjet-soomlaste-omaaegne-uhkus/ http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-finnjet-soomlaste-omaaegne-uhkus/#comments Wed, 07 May 2008 11:20:25 +0000 Avo http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-finnjet-soomlaste-omaaegne-uhkus/

Soome laevatööstuse uhkus Finnjet läheb vanarauaks

07.05.2008 10:28

Soome laevaehituse 1970ndate uhkus reisiparvlaev Finnjet, mis praegu kuulub Da Vinci nime all Hollandi firmale Club Cruise, läheb vanarauaks.

	Silja Line’ile kuulunud Finnjet Foto: Küllike Rooväli

USA laevandusfirma US Shipbrokers teatas, et Da Vinci ehk Finnjet võttis eile Itaaliast Genovast suuna Punasele merele, kirjutab Helsingin Sanomat. Laev peaks uutele omanikele Saudi Araabias Jeddas üle antama hiljemalt mai keskel.   

US Shipbrokers teatas oma netileheküljel juba varem, et müüs Finnjeti vanarauaks. Laeva hind oli 9,85 miljonit dollarit ehk 99,5 miljonit krooni.   

Uued omanikud võivad laeva omakorda edasi müüa, kui peaksid selle eest sularaha saama. 

Finnjeti kurss India ja Pakistani rannikul asuvate laevalammutustöökodade poole ei välista, et Finnjeti teekond lõpeb naelatehases. 

Club Cruise ostis Finnjeti eelmise aasta novembris Silja Line’i endise omaniku Sea Containersi pankrotipesalt, tänavu jaanuaris nimetiati laev Da Vinciks. 

Laev saabus Ühendriikidesse 2005. aastal, pakkudes peavarju Lousiana ülikooli 700 tudengile. Kõrgkoolil oli tookord vaja lisapinda New Orleansis möllanud orkaani Katrina tõttu. Alates 2006. aasta juunist seisis laev kasutuna Bahama saartel. 

Uus omanik viis Da Vinci Itaaliasse, kus plaanitseti see muuta kruiisi- või kasiinolaevaks. Club Cruise’i tabasid aga majandusraskused ja firma on ilmselt oma esialgseid plaane muutnud.

Finnjet valmis Wärtsilä Helsingi laevatehases 1977. aastal ja siis oli see maailma suurim ja kiireim reisiparvlaev.

Toimetas Mari Kamps, Postimees.ee ]]> http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-finnjet-soomlaste-omaaegne-uhkus/feed/ 0 http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-hissamutdinova-natalja-tipp-ujuja-kohtla-jarve-ujumiskooli-kasvandik/ http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-hissamutdinova-natalja-tipp-ujuja-kohtla-jarve-ujumiskooli-kasvandik/#comments Wed, 07 May 2008 10:09:02 +0000 Avo http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-hissamutdinova-natalja-tipp-ujuja-kohtla-jarve-ujumiskooli-kasvandik/

Tippujuja jaks kulus haiglas rassimisele

07.05.2008 00:01Ann Hiiemaa, Postimees 

Natalja Hissamutdinova on möödunud kümnendi jooksul rohkem Eesti rekordeid püstitanud kui ükski teine naisujuja. Viimased poolteist aastat on tema treeningud aga vaheldunud 12-tunniste tööpäevadega Ida-Tallinna keskhaiglas.

	Eesti kunagine esiujuja Natalja Hissamutdinova sai tänu Ida-Tallinna keskhaigla pakutud soodsale sponsortehingule uue hingamise. Foto: Toomas Huik

 Kardioloogiaosakonnas õena töötav Hissamutdinova meenutab oma elu viimast 18 kuud ja raputab õlgu. Justkui oleks tema keha tabanud külmavärinalaine.

«Tuttavad küsisid pidevalt: Natalja, mis sinuga juhtunud on – kas oled väsinud? Või, miks sa nii kurb oled? Nad ei tahtnud öelda, et vaata peeglisse, milline sa välja näed!» meenutab 24-aastane Hissamutdinova. «Mul on selle kõige pärast nii kahju. Aeg jookseb. Isegi mitte ei jookse, vaid lendab. Ma ei saa 40 aastat enam ujuda, töötada aga küll.»

Hommikul kella kaheksast tööle läinud 70-kordne Eesti meister lõpetas haiglas tihtipeale õhtul kella kaheksast. Pool tundi hiljem ujus juba Kalevi basseinis, kus tegi vähemalt paaritunnise treeningu. Ja nii päevast päeva.

«Pärast trenni jalutasin koju. Või mis jalutasin?! Pigem roomasin kuidagi – nii väsinud olin lihtsalt. Panin kõik mured ja pinged vette. Koju jõudes jäin kohe magama ja hommikul hakkas sama ring peale,» pajatab nelja Eesti täiskasvanute ujumisrekordi omanik. «Tööpäevad olid pikad ja tahtsin trennis ka midagi ära teha, aga füüsiliselt oli see võimatu. Vahel hüppasin basseini lihtsalt selleks, et kohal olla. Samas mõistsin, et pean tööl käima, pole valikut. See oli sundkäik.»

Juba Tallinna meditsiinikooli viimase kursuse kõrvalt tööl käinud Hissamutdinova eluraskused sellega veel ei piirdunud. Olles veebruaris kooli lõpetanud ja ühiselamust välja kolinud, tuli tal hakata ka 12-tunniseid öövalveid tegema. Treener Tiit-Urmas Reiterile ta sellest ei rääkinud – lihtsalt ei julgenud.

«Paari kuu pärast lobisesin ise kogemata välja. Treeneril oli kahju, aga ta sai minust aru – ma poleks saanud kuidagi teisiti ära elada,» tõdeb Hissamutdinova. «Olin öövalvete ajal väga depressiivne. Kogu aeg tundsin, et külm on. Enesetunne oli pehmelt öeldes kehv.»

Ujumisliidult tal toetust loota polnud – olümpianormi täitnud sportlane saab kvartalis kõigest 10 000 krooni. Pekingi olümpianormatiividest jääb Hissamutdinova praeguse seisuga aga kaugele.

Päästerõngas haiglalt

«Ma ei mäletagi, millal viimati ujumisliidult igakuist toetust sain. A- ja B-normi täitjad saavad toetusega hakkama vaid koos vanematega elades. Mina aga elan üksi ja isegi kui saaksin seda toetust, poleks sellega midagi teha,» mõtiskleb Kohtla-Järvelt pärit piiga.

Vaid ujumisliidu korraldatud laagrites sai ta täielikult oma lemmikalale pühenduda. Paraku ei andnud ka see talle suurt midagi juurde.

«Laagris hakkasid tulemused järjest paremaks minema. Tagasi Eestisse jõudes pidin aga töötunnid tasa tegema ja nii algas kõik jälle pihta. See oli surnud ring,» sõnab ta mornilt.
Pärast seda hakkasid Hissamutdinovale vägisi pähe tungima ka loobumismõtted.

«Mul oli hästi palju selliseid hetki. Läksin koju ja ütlesin endale – kõik, ma enam ei suuda. Kurvastasin natuke aega ja siis mõistsin, et lõpetamise jaoks pean ise selleks valmis olema. Mina aga polnud,» meenutab kunagine Eesti esiujuja. «Siis sisendasin endale, et teen täpselt nii palju, kui jõuan, ja naudin seda. Läheb nii hästi kui läheb.»

Nii hästi, kui loota võis, paraku ei läinud. Viimasel pooleteisel aastal jäi ta oma rekorditest kaugele. Ka olümpia B-normatiiv ei ole seni veel alistunud.

Meenutagem: imelapse staatusesse tõusnud Hissamutdinova püstitas 14-aastaselt 100 meetri rinnulujumises Eesti rekordi. Kolm aastat hiljem langesid samal distantsil ka täiskasvanute rekordid. Nii 100 kui ka 200 meetri rinnuliujumise tippmarke pole keegi suutnud üle lüüa.
 Viimane kordaminek oli tal aga 2006. aasta EMil, kui pääses 200 meetri rinnuliujumises poolfinaali.

«Olümpianormid on pea samad kui minu isiklikud rekordid. Need pole imeajad – juba kaheksa aastat tagasi ujusin kiiremini. Aga siis olin noor ja muresid polnud,» mõtiskleb Hissamutdinova. «Tahan iseendale tõestada, et saan hakkama. Usun, et midagi ületamatut nendes normides pole.»

Lootust jagub: abistav päästerõngas saabus piigale aga sealt, kust ta seda kõige vähem oodata oskas.

«Haigla juhatuse esimees Ralf Allikvee kutsus mind enda juurde ja tavaliselt kui seda tehakse, siis on ikka midagi halvasti. Aga tema pakkus hoopis toetust,» meenutab Hissamutdinova, kes möödunud nädalal tegi oma viimase 12-tunnise tööpäeva. Nüüd peab ta peaaegu sama suure sissetuleku juures vaid kord nädalas kaheksa tundi töötama. Seda kuni Pekingi olümpiani.
«Nüüd on mul juba väike hirm, et hakkan ületrenne tegema,» sõnab Hissamutdinova.

Natalja Hissamutdinova

•    Sünniaeg: 16.11.1983
•    Saavutused: 2003. Dublini EMi 200 meetrit rinnuli viies koht, kompleks ja rinnuliujumise Eesti rekordid, 2006. EMi 200 meetrit rinnuli 12. koht, 50 meetrit rinnuli 14. koht,2008 Manchesteri lühiraja MMi 200 meetrit rinnuli 20. koht, 70-kordne Eesti meister ]]> http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-hissamutdinova-natalja-tipp-ujuja-kohtla-jarve-ujumiskooli-kasvandik/feed/ 0 http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-koristustalgud-teeme-ara/ http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-koristustalgud-teeme-ara/#comments Sat, 03 May 2008 18:25:51 +0000 Avo http://www.virumaa.ee/2008/05/ve-koristustalgud-teeme-ara/

Eestit tabas prügipalliefekt 04.05.2008 16:43 Ligi 50 000 osalejaga koristusaktsioonist «Teeme ära 2008» innustunulut või muul ajendil osalesid inimesed ka teistel Eestimaa kordategemise üritustel.	Prügitalgulised Tapal. Foto: Teet Koitjärv
«Eestit on tabanud nö prügipalliefekt – «Teeme ära 2008» kampaania on ajendanud väga paljusid ka ise oma ümbruskonnas prügikoristamise talguid korraldama,» tunnustas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi eestimaalaste hoolivat suhtumist. «Nüüd jääb vaid üle seda puhastatud Eestimaad nii ka hoida ja korralikult naabrivalvet teha. See tähendab, et prügiga valesti käituvate inimeste suhtes ei tohi olla ükskõikne,» selgitas Tamkivi. Ministri sõnul on prügikultuuri muutmine aeglane nagu suure laeva pööramine, kuid meie kõigi ühisel pingutusel igati võimalik. Riigi- ja eramaalt kaardistatud rohkem kui 9000 tonnist prügist on eelkoristuse ja eilse päeva jooksul lipujaamadest läbi käinud prügi kogus tänaseks ligi 6000 tonni, vahendas aktsiooni pressiesindaja. Rehve on kogutud 59 000. Prügi metsa alt äravedamine jätkub veel lähipäevil, mille tõttu võib see number muutuda. Kokku rohkem kui 9000 tonnist kaardistatud prügist paikneb eramaadel ligi 3500 tonni. Koristatud prügi pärineb peamiselt riigimaalt. «Eramaale said koristajad minna vaid maaomaniku loal – saime suunata koristajaid nendele eramaadele, kelle kohta oli meil info, et nad on võtnud vastu meie ja keskkonnainspektsiooni tehtud personaalse kutse koristada oma maalt prügihunnikud kampaania käigus ära,» selgitas Teeme Ära eestvedaja Rainer Nõlvak. Kokku koguti eramaadelt hinnanguliselt 500 tonni prügi, kuid paljud koristasid eile ka omal käel. Kampaania korraldajatele teadaolevalt on lisaks nendele arvudele toimunud eelnevatel nädalatel ja ka 3. mail mitmel pool Eestis nii omavalitsuste kui erinevate seltside ja ühingute organiseeritud koristustöid. Üle Eesti tegeles prügi transpordiga päeva tipphetkel 48 prügipressautot, 60 multiliftautot ja lisaks veel 41 muud sõidukit. Üle Eesti oli laiali paigutatud ligi 150 suurt konteinerit (8-30 kuupmeetrit). Koristuspäeval saatis «Teeme ära 2008» meeskond omavalitsustesse laiali 200 000 prügikotti. Üle Eesti oli töös tavapärasest kaks korda rohkem keskkonnainspektsiooni inspektoreid, kes kogusid koristustööde käigus avastatud asitõendeid prahistajate kohta. Vabatahtlike poolt koristatud prügi transportimine esimestesse kogumispunktidesse – lipujaamadesse, toimus vabatahtlike haagisetiimide abil. 207 lipujaamast toimetatakse press- ja konteinerautodega prügi edasi 17 vahelattu, kust prügi liigub lähinädalatel 6 sorteerimisjaama üle Eesti.rügi sorteerimine, käitlemine ja ladestamine toimub vastavalt prügilatega tehtud varasematele kokkulepetele kuni mai lõpuni. Eesmärk on suunata kuni 80 protsenti korjatud prügist taaskasutusse. Koristuspäeva hommikuks oli kodulehel oleva registreerimissüsteemi ja vallakoordinaatorite kaudu oma osalemisest märku andnud 38 979 eestimaalast. Lisaks neile tuli koristuspäeva hommikul kogunemispaikadesse hulgaliselt inimesi, kes otsustasid talgulistega viimasel hetkel liituda. Kokku osales 3. mai prügikoristustalgutel hinnanguliselt vähemalt 50 000 vabatahtlikku. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee

xxx

www.DELFI.ee 4. mai 2008 17:36

Eilsetel koristustalgutel osales peale eestlaste veel ka soomlasi, rootslasi ja leedulasi, aga ka prantslasi, sakslasi, ameeriklasi, jaapanlasi ja hiinlasi. Üle Eesti kaardistati 10 656 prügikohta, teatasid korraldajad. Koristuspäeval osalenud vabatahtlikke oli ametlikult registreerunuid 38 979 inimest, kokku osales 3. mail umbes 50 000 inimest. Valdadesse saadeti laiali 200 000 prügikotti. Koos tegutses rohkem kui 40 erinevat jäätmekäitlejat ja vedajat. Hinnanguliselt sõitsid treilerid kokku 50 000 kilomeetrit, prügiautod 20 000 kilomeetrit. Teeme Ära info- ja logistikakeskus tegi tipptunnil 118 kõnet. Kokku pandi püsti 207 lipujaama, 17 vaheladestusjaama, 6 sorteerimisjaama. Prügi transpordiga tegeles, 48 prügipressautot, 60 multilift autot, 1000 haagist ja muud sõidukit. Üle Eesti oli prügi kogumiseks paigutatud laiali 84 suurt konteinerit (8-40 m3) 3. maiks oli Teeme Ära toimkond kasvanud 415-liikmeliseks, lisaks 207 lipujaama ülemat.

xxx

Koristustalgutel osales arvatust rohkem inimesi

“Teeme ära” koristustalgutest võttis täna osa arvatust palju rohkem inimesi ja ka kokku kogutud prügikogused osutusid plaanitud 10 000 tonnist suuremaks.

Foto: www.taevapiltnik.ee

Kirsi Lattu

 01. mail

1938. aastal sai JÕHVI alevist linn, täieõiguslik liige Eesti 33 linna seas.

1948. aastal avati esimene sõjajärgne ühiskondlik hoone Jõhvis Ehitajate Klubi, hilisem Jõhvi Teatrimaja. Praegu kõrgub selles kohas kaubandus- ja administratiivkeskus „Tsentraal”

06. mail

1938. aastal sündis ajakirjanik Salme ARR, ajalehe „Leninlik Lipp” asetoimetaja. Suri 13.11.1994.a.

07. mail

1848. aastal sündis Pilistveres Peeter Põld, kes töötas Puru küla kooliõpetajana aastail 1875-1912. Suri 1919. aastal.

11. mail

1558. aastal langes Liivi sõja ajal Narva venelaste kätte.

12. mail

1893. aastal sündis Iisaku vallas II liigi 3. järgu Vabadusristi kavaler Rudolf Terno. Surmaaeg teadmata.

23. mail

1913. aastal sündis Maidla vallas puusepast soomepoiss Enn Karm, suri Soomes 1975. aastal.

25. mail

1933. aastal avati peale põhjalikku remonti Jõhvi jalgpalliväljak. Selle puhul korraldati jalgpallivõistlus Kukruse Hariduseseltsi ja Jõhvi „Kalju” meeskondade vahel. Võõrustajad olid heatahtlikud ja kinkisid 5:2 võidu Kukrusele.

28. mail

1983. aastal oli Jõhvi pargi suveaias rahvatantsupidu, kus esines 15 rühma Arvad Salupere taktikepi all.

29. mail

1993. aastal algasid toonase „Virula” kino ees, Valges saalis ja Linnavalitsuse hoones Kohtla-Järve I äripäevad, mis kestsid kaks päeva.

30. mail

Oli Jõhvis ministeeriumikoolis näitus-müük kooli heaks. Oma panuse andsid Võrnu, Vasavere ja Võide laulukoorid ning Puru ja Pagari pasunakoorid.

Narva kodanik M. Tasane sai Eestimaa kubernerihärralt loa Jõhvi Eesti ja Vene raamatukaupluse asutamiseks.

31. mail

1908. aastal sündis Toila külas metsasarve ja tšellomängija ja õppejõud Mart Paemurru, Suri Tallinnas 06.11.1972. aastal.

Arthur Ruusmaa

Algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd

24.04.2008 14:57

Venemaal Pihkva oblastis algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd, mille käigus on kavas taastada osa kindluse müüridest.

Kunagi Eesti Vabariigile kuulunud alal asunud Irboska kindluses rekonstrueerimistöödeks on tänavu Venemaa riigieelarvest eraldatud 10 miljonit rubla (ligi  4 miljonit Eesti krooni), teatas Pskovskaja Lenta Novosti.

Nikolai värav Irboska kindluses. Foto: http://www.nortfort.ru/izborsk/

Tänavu on kavas taastada osa kindluse müüride see osa, mis jääb Lukovka torni ja Nikolai väravate vahele.

Töid teevad Pihkva restauraatorid.

Irboska linnuse asutasid 7.-13. sajandil slaavlased-krivitšid. Vanim, läänemeresoome asustus aga pärineb ligikaudu III aastatuhandest eKr. Tänapäeval  kuulub linnus Irboska riiklikule kindlus-muuseumile.

Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee ]]> http://www.virumaa.ee/2008/04/ve-irboska-kindlus/feed/ 0