Stabiilset valuutakurssi hoida on lihtsalt võimatu, kui kapital maalt üha kiiremini pageb ja reservid kuluvad võtmepankade ja -firmade toetuseks, kirjutas ajaleht.
“Ma ei välista rubla kursi paindlikkuse tõusu,” ütles Venemaa keskpanga juht Sergei Ignatjev valitsuse briifingul, “võib-olla mõningase rubla nõrgenemise tendentsiga välisvaluutade suhtes.”
See teadanne tähendab, et keskpank võib loobuda valuutakorvi, mis koosneb 55% osas dollaritest ja 45% osas eurodest, hoidmast 30,4 rubla tasemel.
“Nii keskpank kui ka valitsus pole üldse mitte huvitatud sellest, et rubla järsult devalveeritaks,” selgitas Ignatjev. “Meil on veel võimalusi seda mitte lubada: nimelt suured kulla-valuutareservid.”
Kui esimesel poolaastal oli Venemaa kapitali netoimportija, siis augustis ja septembris lahkus maalt 33 miljardit dollarit kapitali (umbes 400 miljardit krooni). Oktoobris voolas Ignatjevi teatel erakapitali Venemaalt välja 50 miljardi USA dollari jagu (umbes 600 miljardit krooni).
Augusti algusest 11. novembrini on dollari ametlik kurss Venemaal tõusnud juba 15% võrra. Venemaa reservid pole aga piiritud: need on 1. augustist novembri alguseni kahanenud 19% võrra, 597 miljardilt dollarilt 485 miljardile dollarile (7,26 triljonilt kroonilt 6 triljonile kroonile).