Kadunud suurkuju Lennart Meri legendaarne trumm jõudis ringiga Viimsi Rannarahva Muuseumisse. Trummil oli saatuslik roll Veljo Tormise (78) üleilmse mainega teose «Raua needmine» sünni juures.
Kroonika kirjutab, kuidas kuuekümnendatel aastatel sai Meri ühel reisil Komimaale kingiks šamaanitrummi. Kord Lennartil külas olles koges helilooja Veljo Tormis trummi erilist kõla ja helidest võlutuna kirjutas aastal 1972 teose segakoorile, solistidele ja trummile – «Raua needmine»!
Kümneminutiline teos tõusis koorijuht Tõnu Kaljuste (55) käe all hitiks, kusjuures Kaljuste ise lõi sama trummi koorijuhtimise kõrval.
«Ühel kontserdil Türis 1978. aastal lõin trummi lõhki,» meenutab Tõnu. «Kuna õppisin Leningradis, kasutasin parandamiseks parimaid vanade pillide restauraatoreid. Kuna aga õige šamaanitrumm on tehtud sündimata põdra nahast, oli raske leida samasugust materjali. Trumm paigati kalanahaga. Kaua see vastu ei pidanud.»
«Raua needmine» on popimaid Eesti koorimuusika teoseid maailmas. Legendaarne šamaanitrumm on aga oma töö seejuures teinud ning naudib rahu muuseumis, kus ta ei pea taluma enam ühtegi Kaljuste, veel vähem teiste lööke.
Uudised
Lennart Meri šamaanitrumm
Lennart Meri šamaanitrummi eksirännak lõppenud
Kadunud suurkuju Lennart Meri legendaarne trumm jõudis ringiga Viimsi Rannarahva Muuseumisse. Trummil oli saatuslik roll Veljo Tormise (78) üleilmse mainega teose «Raua needmine» sünni juures.
Kroonika kirjutab, kuidas kuuekümnendatel aastatel sai Meri ühel reisil Komimaale kingiks šamaanitrummi. Kord Lennartil külas olles koges helilooja Veljo Tormis trummi erilist kõla ja helidest võlutuna kirjutas aastal 1972 teose segakoorile, solistidele ja trummile – «Raua needmine»!
Kümneminutiline teos tõusis koorijuht Tõnu Kaljuste (55) käe all hitiks, kusjuures Kaljuste ise lõi sama trummi koorijuhtimise kõrval.
«Ühel kontserdil Türis 1978. aastal lõin trummi lõhki,» meenutab Tõnu. «Kuna õppisin Leningradis, kasutasin parandamiseks parimaid vanade pillide restauraatoreid. Kuna aga õige šamaanitrumm on tehtud sündimata põdra nahast, oli raske leida samasugust materjali. Trumm paigati kalanahaga. Kaua see vastu ei pidanud.»
«Raua needmine» on popimaid Eesti koorimuusika teoseid maailmas. Legendaarne šamaanitrumm on aga oma töö seejuures teinud ning naudib rahu muuseumis, kus ta ei pea taluma enam ühtegi Kaljuste, veel vähem teiste lööke.