• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Tolmust tüdinud Kundalane ähvardas õhkida tsemenditehase..

Tolmust tüdinenud Kunda elanik ähvardas õhkida tsemenditehase
07.10.2006 09:51

Kommenteeri
| Loe kommentaare | 

–>

Kunda tsemenditehase tolmu aastaid kannatama pidanud 68-aastane mees helistas üleeile õhtul keskkonnainspektsiooni ja ähvardas tehase õhku lasta.

 
Kunda tsemenditehas.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rüütel tutvustas Ilvesele presidendi tööd

Rüütel tutvustas Ilvesele presidendi tööd
06.10.2006 21:38

President Rüütel kohtus Kadriorus ametisse valitud presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ja tutvustas talle riigipea tööd.

Ametist lahkuv president Rüütel tutvustas kohtumisel riigipea juures asuvate institutsioonide, teiste hulgas presidendi akadeemilise nõukogu, rahvusvähemuste ümarlaua, kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua tööd, teatas presidendi kantselei.

Samuti tutvustas Rüütel Ilvesele presidendi kantselei tööruume ja riigipea residentsi ning riigipea ülesandeid kodukaunistamise ja teiste traditsioonide või organisatsioonide patroonina.

President kohtus ka Tallinna tehnikaülikooli rektori Peep Sürje ja arendusprorektori Andres Keevallikuga ning presidendi kultuurirahastu nõukogu esimehe Indrek Neiveltiga.

Oliver Kahu

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Villu Reiljan esitas peaministrile tagasiastumisavalduse

Villu Reiljan esitas peaministrile tagasiastumisavalduse
06.10.2006 12:44Peeter Kuimet, PM online
Mirjam Mäekivi, PM online

Täiendatud Kanal 2 videoga
Keskkonnaminister Villu Reiljan esitas peaminister Andrus Ansipile täna lahkumisavalduse.

 
 
Keskkonnaminister Villu Reiljan lahkumispalvet ette lugemas.
Foto: Raigo Pajula

Peaminister esitab ettepaneku Reiljani ametist vabastamiseks president Arnold Rüütlile kell 13 alanud kohtumisel Kadriorus, teatas valitsuse pressiesindaja.

Keskkonnaministeeriumi teatel lähtus Reiljan sellist otsust tehes euroopalikust poliitilisest kultuurist. Reiljan astus tagasi seoses uurimisega maa-ametis, mis kuulub keskkonnaministeeriumi haldusalasse.

«Kedagi ei saa süüdistada enne, kui süü on tõendatud,» märkis Reiljan.

«Praegu on maa-ameti võimalike süüdistuste kohta väga vähe infot. Rõhutan, et tagasi astudes lähtun poliitilisest kultuurist ja korrektsusest, mitte ei anna sellega mõista, nagu oleksid looduskaitsealuste maade vahetamised kuidagi ebakorrektsed olnud,» ütles ta.

Reiljan lisas, et maa-amet on lähtunud maade vahetamisel looduskaitseseadusest ja valitsuse otsustest.

«Millist hinnangut tehingutele täpsemalt anda, selgitab uurimine. Keskkonnaministeerium aitab uurimisele igati kaasa.»

«Uurimine käib umbes aasta ja kohtuprotsessid mitu aastat ja ma olen huvitatud sellest, et ministeerium saab rahus töötada, erakond saab valimisteks valmistuda ja mina saan inimese elu elada, kui keegi mulle seda võimaldab,» lisas Reiljan pressikonverentsil.

Samuti pole Reiljanil enda sõnul vaja karta, et uurimine võib talle halba varju heita.  

«Meie poliitiline kurss on võtta piirangutega ja kaitsealused maad riigi omandisse ja need säilitada, et neid täis ei ehitataks. See on maadevahetuse poliitiline mõte,» selgitas Reiljan.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli Reiljani tagasiastumisavaldus kujunenud olukorras kõige õigem lahendus.

«Ehkki uurimine maa-ameti tegevuse osas pole veel läbi, on selge, et tõsiste kahtluste olemasolu korral ministri valitsemisalas oleks valitsuses töötamine kujunenud väga raskeks,» ütles peaminister.  Uue keskkonnaministri kandidaadi nimetamiseni täidab keskkonnaministri ülesandeid põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rüütel kohtus valitsuse liikmetega

Rüütel kohtus valitsuse liikmetega
06.10.2006 21:24
 

President Arnold Rüütel pakkus reedel Kadriorus lahkumislõuna valitsuskabineti liikmetele, tänades neid senise tiheda koostöö eest.

 
Ametist lahkuv Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel.

Kohtumisel kõneldi aktuaalsetest sise- ja välispoliitilistest probleemidest, samuti Eesti ees seisvatest ülesannetest seoses tööjõupuudusega, teatas presidendi kantselei.

Peaminister Ansip tänas ametist lahkuvat riigipead koostöö eest valitsusega, samuti presidendina viimasel viiel aastal Eesti arengu heaks antud suure panuse eest.

Rüütel omakorda nimetas valitsusega tehtud koostöödõnnestunuks ja ütles, et aitab Eesti elu edenemisele kindlasti edaspidigi aktiivselt kaasa.

Toimetas Oliver Tiks, PM online

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

MIHKEL MUTT: Meie silme all tehti ajalugu

MIHKEL MUTT: Meie silme all tehti ajalugu
06. oktoober 2006 
 

Vahel ma juba kahtlen, kas järeltulevad põlved ikka saavad aru, millega oli tegemist 23. septembril Estonia saalis ja mis meeleolu valitses kirjandusklassiku ausamba läheduses.

Toonastest reportaažidest seda küll õhkub, aga uued teemad ja aspektid on kiiresti peale tulnud. Niisiis tahaksin igaks juhuks korrata, et tegemist oli ajaloolise sündmusega.

Toona Tammsaare pargis ringi jalutades ei tahtnud ma saali eriti minnagi, sest väljas oli esialgu palju meeldivam. Seal kohtas muidugi ka neid, kes käivad alati igal pool, kus midagi juhtub, olgu see jalgpallimatš, Viljandi folk või mis tahes. Aga  väga palju oli neid, kes olid tulnud just siia ja väga kindlal põhjusel. Nagu see Mustla kandist pärit endine metsavend, kes pingil seistes särasilmi noori rokkmuusikuid jälgis. Võib-olla ei mõelnud ta kõigest teab kui keeruliselt.

Usun, et ta ei arutlenud endamisi mingite rahvusajalooliste probleemide mahavaikimisest ega kratsinud oma hinge eurohumanismi terasharjaga. Aga see-eest kulges tema südames selge ja uhke mõtteline kaar kunagise metsavendluse päevadest selleni, et Eestile tuleks nüüd just niisuguste isikuandmete ja vaadetega president, nagu soovisid kõik seal pargis seisjad. See tundus talle olevat ühe asja loogiline jätk, need kaks olid omavahel harmoonias.

Neosovetlikud siirded

Just nimelt. Pärast pressikonverentsi viis vastne valitu Lennart Meri hauale valgeid roose. Meri lähikondlased teavad, kui rusuvalt mõjus talle 2001. aastal ootamatu valimistulemus. Ehkki temagi käitus siis naeratades, nagu praegu Arnold Rüütel konkurendile lillekimpu ulatades. (Vahemärkuseks: säärane käitumine on läänes kirjutamata seadus. Lõpetagem ükskord tsiviliseeritud käitumisnormi pidamine mingiks erakordse ülluse aktiks!) Meri nägi toona, et suundumus, mille nimel tema oli tegutsenud vaikimisi kogu oma elu ja aktiivselt viimased kümme aastat, sai tagasikäände. Seepärast pole võimatu, et Ilves  pöördus nüüd mõtteis oma mentori poole poliitikute Valhallas: “Lennart, ära muretse, viga on parandatud!”

Mis viga?  Pealtnäha ei juhtunud riikliku oluterviku seisukohalt vahepeal ju midagi erilist. Üksnes väike  meeleoluline “stagna”, milles eesti rahva arukam osa tõesti Rüütlit ei neima. Aga see andis ometi neosovetlikke taastekkeid ja siirdeid, mis on ausalt öeldes vastikumad kui vanad. Kindlasti ei ole Ilvese-joovastus rahva hulgas ainuline meeleolu.

Ometi on see väga paljudes kihtides valdav. Miks muidu soovisid võhivõõrad inimesed tänaval üksteisele õnne?  Mida ütlevad meile need suured toetus-protsendid, mis on pärast valimisi Ilvesele osaks saanud? Miks on nii paljud rahul?

Alustuseks kordan oma lemmikfraasi: inimene on nõrk. Enamik meist on vaimselt ja füüsiliselt seotud vahepealse poolsajandiga, mille kaelalangemises pole me isikuliselt kuidagi süüdi. Enamikust ei saa kunagi märtreid, kes ikke kangelaslikult kaelast raputavad. Instinktiivselt, bioloogilise enesekehtestuse seaduse järgi ei saa ega taha me seda aega oma elust maha tõmmata. Aga see ei tähenda, et inimestes ei oleks alles tõetunnetust. Et nad ei taipaks alateadlikult, mis on õige ja mis mitte. Ja kui nüüd oli võimalik seda vähemasti tagantjärele öelda, siis teevad nad seda rõõmuga. Jah, see meeldib neile! Eriti muidugi noorematele, kes on ammu tahtnud, et uuenenud Eesti riik ja selle atribuudid, mille hulka kuulub ka president, oleksid täielikus vastavuses.

Ilves “kuldses puuris”

Nüüd võib küsida mõnda asja, mis enne valimisi olnuks kohatu. Ma ei mõista, mis sundis parimas poliitikueas, silmanähtavalt aktiivse hoiakuga Toomas Hendrik Ilvest sinna Kadrioru “kuldsesse puuri” pugema? Tulema ära Euroopa poliitikategemise keskmest. Kui ta soostus sellega  teatavate poliitiliste jõudude palvel, konsolideerimaks istuva presidendi vastasleeri,  siis au talle. Nagu öeldakse – isamaa ei unusta. Aga edasi? Karm reaalsus, ent presidendi volitused kindlasti ei laiene, pigem kitsenevad. Muidugi on võimalik vormida institutsiooni oma näo järgi, olla n-ö loominguline president (ma ei vihja “loomingulisele raamatupidamisele”).

Ent see avalduks riigisisestes kampaaniates, mõttekodades ja -talgutes ning muus akademismis või pehmetel radadel, mitte aga riigipealikes põhifunktsioonides. Kujutleme näiteks välispoliitikat.

Esmalt põgus sisepoliitiline visioon. On põhjust arvata, et Ilvest toetanud erakondade koostöö ja edu jätkub valimisteni. Seega on tõenäone, et  uus peaminister tuleb kas Reformi- või ühenderakonnast.

Oletame viimast (ehkki loodetud sünergiat liitumine vist ei too). Niisiis kas Laar ja Aaviksoo. Laari välispoliitilises kompetentsuses ja vilumuses ei ole põhjust kahelda. Ta on üks kahest või kolmest Eesti poliitikust, kelle nimi üldse maailmas midagi ütleb ja kelle kirjutisi avaldavad tähtsaimad lehed.  Jaak Aaviksool ei ole seni laiemat poliitilist kogemust, aga ta on pikka aega olnud Eesti ühe tähtsaima institutsiooni, rahvusülikooli rektor ja esindanud seda lugematuid kordi raja taga. Temagi on sorav keeltes ja tunneb maailma toimimisviise. Niisiis poleks kummalgi probleeme Eesti tulemusliku esindamisega välissuhtluses.

Mis saab edasi?

Niisiis – kes hakkab tulevast suvest täitma Eesti kohta tippfoorumitel? Kas nad jagavad ära, et läheb see, kellel on parajasti vaba aega? Et üks helistab teisele: “Kuule, ma homme ei saa, on sul aega, ole hea, käi ära, ma lähen siis pärast kaks korda järjest!”

Aga mis saab siis, kui nendega peaks liituma veel  tegus välisminister? Riina Kionka või Jüri Luik, Marko Mihkelson või Sven Mikser – keegi neist vähestest, kes pole mitte üksnes pikalt asja juures olnud, vaid tõepoolest ka jagavad välispoliitikat? Rahvasuu ütleb, et palju kokki rikub supi.

P.S. Just kirjutamise ajal tekkis järgmine mõte. Ühendparteis peab asja lõpuks kinnitama üldkogu ja seal on arvuline ülekaal ilmselt Aaviksoo pooldajatel. Laar kahtlemata teadis seda. Kas ta läks areenile ainult selleks, et oleks rohkem kui üks kandidaat? Või on see teadlik teiseks jäämine partiis, mida hakatakse mitte eriti kauges tulevikus mängima  tulevase eurovoliniku peale?

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Murutar, Kati – emme ja kirjaneitsi

Kati Murutar: Miks mul palju lapsi on

www.DELFI.ee
6. oktoober 2006 5:52

 

Pidev vastamine küsimusele, miks mul nii palju lapsi on ja kuidas ma nendega hakkama saan, ei kaasnenud õigupoolest viienda lapse sünniga. Kümme aastat tagasi, kui sündis kolmas, tundus ka kolm palju, nii et sellest saadik olen harjutanud vastamist küsimusele, mis on õigupoolest üsna tühi ja mõttetu.

Murutar_Kati.jpg: Postimees/Scanpix

Palju lapsi on mul selle pärast, et mul pole olnud rasestumisega probleeme, rasedused on olnud ladusad ja mõnusad ning beebide ilmaletulek — kolm tavalise sünnitusega ja kaks olude sunnil keisrilõikega — sujuv ja ilus. Selline on kõige lühem vastus. Lisada võiks, et mulle kui normaalsele naisele meeldib rase olla ja väikese lapsega ajad on mu elu õnnelikemad.

Koos beebiga toimetades ja majandades on tähtsusjärjekorrad paigas. Loovus on laes, erialatööd sujuvad ja hing on tasakaalus. Ei kibele kohtadesse, kuhu pole vaja minna. Sellepärast ei teki vaatamata lapse nõudmistele ja tema vajaduste täitmisele ka ajahäda. Titt muudab keskendunuks ja see on erakordselt lahe ja hea.

Vanarahvas ütleb: annab jumal lapsed, annab ka leiva. Vastab tõele muidugi. Päris ainult sellele ma oma elukogemuse juures siiski ei looda. 20- ja 25-aastaselt, esimeste laste sündides, ei mõelnud ma ainelisele elukorraldusele üldse. Nüüd olen ikka ette kaalunud küll, milliseid töid koos lastega teha saan ja milliseks seeläbi elujärg kujuneb. Kenasti kujuneb — sest erialaga on vedanud.

Artiklite kirjutamiseks vajalikud intekad saab teha ja materjalid koguda koos jumbuga, lisaks pärast kodus valmis kirjutatud artiklitele jääb neist kogumistest andmebaas alateadvusse ning ükspäev vormub mõneks järgmiseks raamatuks. Selge, et otseselt töökohaga seotud emmedel pole asjad nii lilleliselt ühitatavad. Titeaeg eraldab tööst ja rong näitab tagatulesid.

Enamik persoone, kellega mina oma projekte punun ja lugusid kirjutan — kui tahes positsioonikad, tähtsad ja soliidsed — kohanevad kiiresti tõsiasjaga, et ajakirjanik-koostööpartner tuleb koos titega. Veel enam, lühike jutupaus, mille käigus titt saab tissi, kulub intervjueeritavatele ära mõtete kogumiseks ja telefonikõnede tegemiseks. Nelja kuu jooksul pole põnn õieti ühtki kohtumist jäägitult pekki keeranud — kui virisema kipub, siis järelikult pole kohtumine ka õige ja vajalik.

Eestis on õnneks möödas kahtsorti koll-ajad. Esimene oli see nõuka-õud, mil paarikuused beepsud mässiti teki sisse kookoniks ja jäeti terveks päevaks üksi. Kujuteldamatu — hommikul toideti, siis mässiti beebi puuhaluks ja ise mindi tööle, nagu partei ja kodumaa käskis, lõuna ajal toideti — ja siis jäeti teiseks pooleks päevaks üksi titt, kes tahab tegelikult kogu aeg ema läheduses olla. Kuidas sedasi ellu jäädi ja suureks kasvati, aru ma ei saa. Aga kaod polnud oluliselt suuremad kui praegu. Uskumatu jah.

Teistsorti koll-aeg oli see, kui empsud lubati aastaks kuni kolmeks küll mudilaga koju — aga koju tähendas ülekere ja kogu ajaks koju. Erinevalt muust maailmast polnud ju taasiseseisvunud Eestis alguses kombeks koos lastega kusagil käia. Kes käis, seda peeti maitsetuks metslaseks ja kelleks kõik.

Ma olen oma ligi 20-aastase emaduse ajal olnud siis see “kes kõik”. Ses mõttes, et põngerjad on enesestmõistetavalt ja loomulikult kaasas olnud. Tänu millele nad ka kõige keerukamates igades tunnevad end teatris-kinos-kontserdil mõnusalt ja rahunevad maha. Minu mudila on uskumatutes kohtades tissinud ja pissinud — hobusetallides, firmajuhtide ja tipp-poliitikute kabinettides — ja see on muide see, mida mina nimetan iseenesele elamiseks.

Enamik noori naisetükke, kellelt küsitakse, miks neil lapsi pole, sonivad midagi enesele elamisest ja ettevalmistuste tegemisest. Jäävadki niimoodi ette valmistuma ja endale keskenduma. Õnnetuna, arvan ma. Olen seda teksti kirjutades paar korda oma beepsu soove täitmas käinud ja jälgin tema siplemisi silmanurgast. Aga kui poleks teda — ja mu kahte vanemat poega ja tütart, poleks seda teksti siin ülepea sündinudki!

xxx

Loe lisaks

Mida teha Savisaarega?

Vanadust pole olemas

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Linnutee uus planeeditüüp

Teadlased avastasid galaktika keskosast uue planeeditüübi
PMO, 05.10.2006 16:43

Astronoomid avastasid maailmaruumist uut tüüpi planeedid, mis tiirlevad ümber oma tähe sedavõrd lähedalt ja kiiresti, et osad neist teevad orbiidil täisringi vähem kui ööpäevaga.

1.jpg: Kunstniku nägemus avastatud süsteemist

Maa ümber tiirleva NASA kosmoseteleskoobi Hubble abil õnnestus teadlastel leida Linnutee keskosast kuni 16 sellist planeeti, vahendavad BBC ja Reuters.

Orbiidil täisringi tegemiseks kulub neil 26 000 valgusaasta kaugusel universumis tiirlevatel taevakehadel ainult 0,4 kuni 3,2 ööpäeva.

Astronoomide sõnul kuuluvad nad nn ultralühikese perioodiga eksoplaneetide kategooriasse.

Mitu neist on suuruselt võrreldavad Päikesesüsteemi hiiglase Jupiteriga ja nende pinnatemperatuur ulatub tähe läheduse tõttu umbes 1650 kraadini Celsiuse skaalal.

Projektis osalenud teadlased otsisid uusi planeete, uurides tähtedest lähtuvates valgusvoogudes esinevaid tumedamaid laike. 

3.jpg: Kunstniku nägemus tähte varjutavast planeedist

Tulemusi kontrolliti seejärel valgusvoogudes planeetide gravitatsiooni tagajärjel tekkivate võnkumiste ehk ostsillatsiooni mõõtmisega, mis tõestas, et vähemalt osad neist laikudest peavad olema tekkinud tähe ümber tiirlevatest planeetidest.

Hinnanguliselt võib täht selliste planeetide puhul katta umbes kolmandiku horisondi ja seniidi vahele jäävast taevast.

Samas on uuritud tähed väiksemad kui teised, mille ümber planeete on avastatud. Eredamate ja kuumemate tähtede ümber sama lähedal tiirlevad planeedid põleksid teadlaste sõnul lihtsalt ära.

Astronoomid arvasid juba ammu, et maailmaruumis võib planeete leiduda ka väljaspool Päikesesüsteemi, kuid tehnilised võimalused selliste ekstrasolaarsete planeetide avastamiseks tekkisid alles 1990. aastatel.

Tänaseks on astronoomid avastanud juba 202 ekstrasolaarset planeeti, neist viimati avastatud asuvad seejuures Maast kõige kaugemal.

Pikem lugu teadlaste viimasest avastustest avaldati teadusajakirja Nature tänases numbris

Toimetas Oliver Tiks, PM online

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: pliosaurus

Norras leiti maailma esimene täielik pliosauruse skelett

05. oktoober 2006 kl 13:38

EPL Online
Toimetaja: Tuuli Aug
Foto: BBC Selline võis välja näha saaki küttiv Koletis.

Selline võis välja näha saaki küttiv Koletis.

Norra teadlased leidsid täieliku pliosauruse skeleti ja ristisid kaheksameetrise eluka armastavalt Koletiseks.

Norra teadlased avastasid Svalbardi saarestikust (mis asub umbes poolel teel Norra ja põhjapooluse vahel) skeletid, mis kuuluvad dinosauruste kaasaegsetele – hiigelsuurtele merereptiilidele, vahendab BBC. 

150 miljonit aastat vanad fossiilid kuuluvad kahte tüüpi merereptiilidele – plesiosaurustele ja ihtüosaurustele. Oslo ülikooli paleontoloogid avastasid need  fossiilid, kui olid välitöödel Spitsbergenil – Norra arhipelaagi suurimal saarel. Harald Hurum, kaevamiste juht selgitas, et kõige enam hämmastab teadlasi see, et fossiile on võrdlemisi väiksel maa-alal nii palju, umbes iga saja meetri järel võib mõne skeleti leida. Selline kontsentratsioon on äärmiselt ebatavaline. Lisaks on kõik skeletid ka täielikud – mis on samuti suur õnn.

Ihtüosaurused on mõneti sarnased tänapäeva delfiinidele ja plesiosaurused sarnanevad sellele, kuidas me ette kujutame müütilist Loch Nessi koletist. Plesiosauruseid oli tegelikult kahte tüüpi – ühed olid pika kaela ja väikese peaga ning teised suure pea ja lühikese kaelaga. Lühikaelalist varianti nimetatakse ka pliosauruseks.

Just ühe pliosauruse leid Svalbardil teebki kogu leiukoha väga eriliseks. Pliosaurus, kelle fossiil selle suuruse tõttu Koletiseks nimetati, on nii suur, et tema selgroolülid on igaüks praetaldriku mõõtu ja tema alalõuas on hambad, mida saab suuruselt banaaniga võrrelda. Svalbardi leiukohas on ka tõendeid sauruste omavahelisest võitlusest – ühe plesiosauruse kaelalülist leiti ihtüosauruse hammas.

Koletiseks nimetatu skelett ei ole veel täielikult välja kaevatud, kuid juba on teada, et üksnes tema pealuu on kolm meetrit pikk, mis tähendab, et looma kogupikkus on tõenäoliselt üle kaheksa meetri. Praegu näib ülimalt tõenäoline, et pliosaurus Koletis on fossiilis täielikult säilinud skeletina. See on erakordne, sest siiani ei ole kusagil maailmas leitud täielikku pliosauruse skeletti.

Svalbardi leiukohas on kokku 21 pikakaelalist plesiosaurust, kuus ihtüosaurust ja üks lühikaelaline plesiosaurus – Koletis. Kõik skeletid on peeneteralises settekivimis puutumatult säilinud   . 

Sauruste skeletid on nii hästi säilinud sellepärast, et pärast loomade surma vajusid nende laibad merepõhja mutta, kus leidus kas väga vähe hapnikku või polnud seda üldse. Muda ebatavaline keemiline koostis võis dr Hurumi sõnul olla üheks põhjuseks, miks reptiilide skeletid nii hästi säilisid. Hiljem sai merepõhjast praegune saarestik, kust fossiilid leiti.

Svalbardist leitud merereptiilid on väga sarnased neile, mis on teada Lõuna-Inglismaalt. Dr Hurumi sõnul võisid mõlemast paikkonnast pärit loomad kunagi ringi ujuda samades vetes ja nüüd plaanib doktor Hurum Svalbardi leide Inglismaa omadega võrrelda.

Selleks aastaks on väljakaevamised lõppenud, kuid järgmise aasta suvel naaseb dr Hurum oma meeskonnaga Svalbardi kaevamisi jätkama. 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Ehlvest, Jaan – maletaja

Jaan Ehlvest: «Maletajad on ohtlikud inimesed, väga raske iseloomuga. Mina kaasa arvatud.»

Arno Saar, SL Õhtuleht

Üle pika aja kodumaad külastanud malesuurmeister Jaan Ehlvest elab ja töötab viimastel aastatel USAs. Ka maailma maletajate reitingutabelis seisab Ehlvesti nime taga USA.

Wikipedia internetientsüklopeedia kirjutab: «Jaan Ehlvest on eesti päritolu USA maletaja. Ehlvest oli pikka aega Eesti esimaletaja, kuid konfliktide tõttu Eesti Maleliidu juhatusega esindab ta 2006. aastast alates Ameerika Ühendriike.»

Ehlvest ise eitab, et lahkumine olnuks seotud pahameele või solvumisega: «USA on minu töökoht ning ma ei taotle selle riigi kodakondsust.» FIDE reeglid ei keela võistlustel esindamast riiki, mille kodakondsust sul pole.

Kõike selgeks Ehlvest ei räägi. Ta on tuntud kui inimene, kes tihti otseseid vastuseid ei anna. Nii on intervjuus toodud Ehlvesti monoloogid, kui tema vastus küsimusega ei klapi.

Annaks eestlastele nõu, kuidas USAs toime tulla

Mis tõi sind just praegu Eestisse?

Viimasel ajal käin siin korra aastas. Pidin korraks väisama Kalmõkkias MM-matši, kuid juhtus nii inetu lugu, et partiile ei jõudnudki. Üks Londoni firma palus mul Iljumžinoviga (FIDE president – toim.) kokku saada, aga ta oli juba Moskvasse sõitnud. Nii tulin Moskvast Eestisse. USA on ikka Eesti jaoks kaugel, et siin tihti käia. Võib-olla hakkan tulevikus Londonis elama, kuigi jätkan arvatavasti USA meistrivõistlustel mängimist. Piinlik juba, et vanemaid korra aastas näen.

Monoloog: Rohkem tegelen USAs treeneritööga. Üks minu õpilasi on India suurmeister Chandi Sandipan, kellega olime augustis neli nädalat Londonis laagris. Ütlen ausalt, et treenimine on isegi raskem kui mängimine, aga pean ennast ära elatama. USAga seovad mind ka ärihuvid, olen seal maksumaksja, mul on male õpetamisega seotud firma.

Kas midagi erilist Eestiga ei seo? Koduigatsus, sõbrad, sugulased?

Seda on küsitud, kuid selgitan alati, et USA on ainult minu töökoht ning ma ei taotle selle riigi kodakondsust.

Monoloog: USA on maailma suurima rahakäibega riik. Miks ma kohe tagasi kiirustan? Sest kolmapäeval mängin Philadelphia klubi eest, iga partii toob sisse 350 dollarit. Treeningutunni eest makstakse 100 dollarit. Annan ometi vähe tunde, sest meeldib rohkem tippsuurmeistritega töötada. Mul on piinlik küsida healt sõbralt Aleksander Veingoldilt, palju ta Tallinnas teenib, sest ta armastab seda tööd. Aga mina pean siiski mõtlema, kuidas ennast ära elatada.

Järelikult pole Eestist lahkumine seotud pahameele või solvumisega?

Olen mõelnud, et pidanuksin juba 90ndate alguses lahkuma. Kuigi tuttavad õrnema soo esindajad süüdistavad: seepärast oledki poissmees, et pead tööd põhiliseks.

Monoloog: Sõber, kellega jagasin korterit, suri juulis ära. Maksime kahe peale 1200 dollarit kuus. See on öeldud selleks, et anda pilti rahakäibest. Kuigi ma alates aprillist enam Baltimore’i korteris ei elanud, läksin tagasi New Yorki. Võiks Eesti inimestele mingit nõu anda. Paljudele jääb Eesti pind väikeseks, nad tahaksid välismaal karjääri teha. Mõned tulevad tagasi, olgu siis kilbil või kilbiga. Ameerikas ei anna sulle keegi nõu, kuidas toime tulla. Pead ise valu läbi tegema ja saad teada. Õnneks mul olid mõned sõbrad, kes aitasid. Eestlasi on nii vähe, et nad peaksid kokku hoidma.

Kas elad nüüd Manhattanil?

Monoloog: Ühel mu sõbral on investeerimisfond. Mind see teema huvitab, ehkki ametlikult tema firmas ei tööta. Ülikoolis sai matemaatikat õpitud, põnev asi. Aga nagu tuttav ütleb: raamatutes ei kirjutata, kuidas raha tehakse. See pole päris aus asi. Nii see elu kahjuks on, et ausa tööga rikkaks ei saada. Ühest küljest on aus ja seaduslik, aga teisest küljest… Inimesed on võib-olla kadedad, aga mina pole kellegi peale kade, kes Mercedeste ja BMWdega siin sõidavad. Mind lihtsalt huvitavad finantsasjad.

Terrorismiohtu ei karda?

Ah, mis pomm… Käisin hiljuti Iisraelis Ashdodis mängimas. Tartu suurune linn, mis meenutab Krimmi sadamalinna Sevastoopolit, 80 protsenti elanikest venelased. Linnapea küsis: miks teised maletajad peale minu ei julgenud tulla? USAs hukkub autoõnnetustel 50 000 inimest aastas. Pommi või telliskiviga on palju väiksem tõenäosus surma saada. Ameerikas veel väiksem kui Iisraelis.

Püüab Meelis Kanepit kõrgemale aidata

Milline on sinu raamatu «The Story of Chess Player» müügiedu?

Raamatu eemärk polnud kasumi teenimine. See oli iseenda projekt. Tartu trükikojas seisab vist 900 eksemplari. Venemaa maleajakirja 64 peatoimetaja Aleksandr Rošal palus saata raamatu kirjelduse. Kardan, et kui eestlasi süüdistatakse, et oleme fašistid ning mul on raamatus metsavendade laulu tekst, siis see oleks häirinud venelasi.

Kui hästi oled Eesti malega kursis?

Viimasel nädalal sain Meelis Kanepiga kokku. Oleme kõik konkurendid, aga püüan aidata Kanepit, kel oleks potentsiaali tõusta 2600se reitinguga mängijaks. Annan talle kõik failid, mis minu käsutuses. Kaido Külaotsale elan ka kaasa.

Muidugi on raske vanematest ja sõbrannadest lahkuda, aga ta võiks ka USA teekonna ette võtta.

MM-turniiridele üritad veel pürgida?

USA tšempionaadi ja maailmajao valikvõistluse kaudu. Sealt pääseb maailma karikaturniirile. See on ka üks põhjus, miks föderatsiooni muutsin. Viimati mängisin EMil Makedoonias, läheb majanduslikult kulukaks. Ka ajavahe tekitab probleeme, ma pole enam 20aastane.

Monoloog: Euroopas tuleks rohkem rääkida Armeeniast, Gruusiast ja Ukrainast. Seal on maletajal parem, sest elatustase on madalam. Meil töötab Riho Liiva finantsalal, aga täitis äsja maleolümpial möödaminnes suurmeistri normi. Ta reiting võiks olla 2630, kui pühenduks malele. Armeenias ja Gruusias kõik riigijuhid tunnevad maletajaid. Venemaal Vladimir Putin õnnitles Aleksandr Halifmani, kui ta tuli maailmameistriks. Aga Inglismaal Tony Blair ei tunne Nigel Shorti.

Elistas polnud sa seotud MM-matši korraldamisega?

Monoloog: Ma pole aldis korruptsioonile. FIDE tegelasi süüdistatakse, et nad on mingi komisjoni liikmed ja saavad selle eest raha. Kunagi Indias MK-turniiri ajal mängisin Campo-manesega (eelmine FIDE president – toim.) tennist. Campo ütles: Jaan sul läheb hästi, oled 6000 dollarit teeninud. Hea küll, mina mängisin, aga sina teenid selle raha niisama. Ta sai pahaseks, et kuidas sa räägid: temal on ka töö. On erinev asi olla maletaja või malepoliitik. Kui nälga ei sure, siis selle asjaga ei tegele.

Ometi on sul head suhted Iljumžinoviga?

Kui oled neutraalne ja pole rahalisi huvisid, saad kõigiga läbi. Tegelikult olen Iljumžinovi nõunik maleküsimustes. Samas on mu sõber ka Max Dlugy, kunagine Garri Kasparovi sekundant, kes istus Venemaal Putini-vastasuse tõttu kaheksa kuud vangis.

Nii et ise ei kavatse FIDEs karjääri teha?

Iljumžinov tahab postil veel kaua olla. Ta on nii mõjuvõimas kuju, et temaga võidelda on raske. Ta ise loeb oma poliitilisi ambitsioone tagasihoidlikeks, aga tegelikult tahaks Venemaa presidendikski saada, kui poleks rahvuselt kalmõkk.

Monoloog: Peab olema tugev iseloom, et maleprobleemidega kaasas käia. Mind süüdistati, et olen korrumpeerunud, kui kiidan oma raamatus Iljumžinovit ja Campot. Aga nad on huvitavad inimesed, mis siis, et nende nahas olla ei taha. Eesti riigikokku vist ka ei kandideeri, kuigi mõni ei-ütleja pärast sinna läheb.

Miks sa riigikogu teema üles võtsid? Kas mõni erakond pakkus midagi konkreetset?

Kunagi mõtlesin, et partei liikmena õnnestub male juurde rohkem raha tuua. Läbirääkimisi on olnud, aga rohkem minu initsiatiivil.

Maletaja vaimupinge sunnib jooma

Jälle on üks MM-matš skandaali tõttu katkemas. Male ajalugu kubiseb tipptasemel konfliktidest, kogu aeg midagi juhtub. Kas maletajad ongi sellised?

Olen hariduselt psühholoog ja pigem elupsühholoog. Male on tervisele kahjulik – spordiala, kus võitlusmoment on väga suur. Miks paljud maletajad tarvitavad alkoholi? Nad ei saa vaimupinge tõttu magada. Pärast peab tegema mingit sporti, näiteks mina mängin vastupidavuse arendamiseks tennist. Aga aeg-ajalt viskab mõnel üle. Kui raha on ka mängus, püütakse vastast mõjutada, viia tasakaalust välja. Mida näiteks Fischer Spasskiga tegi? Maletajad on ohtlikud inimesed, väga raske iseloomuga. Mina kaasa arvatud.

Heatahtlik inimene nagu Paul Keres ei saagi siis olla tippmaletaja?

Kunagi küsisin suurmeister Andrei Sokolovi käest, et miks maletajad on nii ebameeldivad inimesed. Ta ütles, et on ka häid inimesi, aga need pole tippu jõudnud. Ilmselt Kerese abikaasa teab Pauli paremini, kuid vaevalt ta nii kerge iseloomuga oli.

Maailmameistriks Keres siiski ei tõusnud.

On kaks ise asja, mida inimene ise rääkis ja mida räägivad tema partiid. Et Robert Fischer on veel elus, tahaksin temalt küsida, kuidas tuli Curacao turniiri viimases voorus tema viik Keresega. Olen professionaal ja näen, et Keres tahtis viiki, kuigi pidi tabeliseisu arvestades võitma. Miks ta nii tegi? Et mitte esimeseks tulla. Arvan, et tal polnud lubatud võita. Ka Fischer pidi seda mõistma.

Iisraeli turniiril mängis Eesti lipu all

Kas praegu õnnestub ainult malega end elatada?

Nagu juba ütlesin, liiguvad USA males sellised summad, et võid hommikul võtta telefoni välja ja raha teenida. Ent ma pole nii ihne. Nagu Lev Alburt, kelle tunnid on Manhattanil kõik kinni pandud. Ennast kiita on imelik, kuid olen nii tuntud nimi, et saaksin vajadusel samamoodi teenida.

Kui kaua on veel plaanis malet mängida?

Sõltub kehalisest vormist. Nii kaua kui vastu pean. Praegu on vähe aega, aga vanasti käisin Pirital kontrollimas tervist. Viimane kord imestati, et kas tõesti olete maletaja? Et miks teil nii hea tervis on.

Alkohol ei riku tervist?

Kindlasti rikub. Paljud minuealised maletajad on surnud. Kuid joomine on tegelikult tagajärg. Põhjus on pinges.

On veel mõeldav, et tulevikus mängib Ehlvest Eesti malekoondises?

Maleolümpia on selline asi, et ei tahaks kaht nädalat niisama kulutada. Parema meelega valmistaksin ette Kanepit või ka Külaotsa, kui ta oleks nõus. Eesti esindamine on teine küsimus. USA litsentsiga mängimine pole veel riigi esindamine. Iisraelis pandi mu lauale Eesti lipp. Nad ise palusid, et osavõtvaid riike oleks rohkem. Ütlesin: kui tüli ei tule, et USA maleliidu sekretär helistab Hendrik Oldele, et kumba riiki Jaan ikkagi esindab, siis võib panna. Maailma karikaturniiridel ja MM-võistlustel Eesti esindamine sõltub maleliidust, kas nad lubavad mingit kompensatsiooni.

Kas maleliidu presidendi Carmen Kassiga oled sel teemal rääkinud?

Carmen ütles, et kui USAd esindad, on see vaba valik.

Ta ise esindab moemaailmas pigem ennast, mitte Eesti riiki. Küsimus polegi ainult rahas, USAs töötades on mugavam malet mängida läbi Ameerika. Saan kohe 44aastaseks ja pean arvestama, et Eestis ei taha mõni firma minu nõu kuulda selle raha eest, mida USAs pakutakse.

Ehlvesti hinnangul ei suuda kompuuter inimest alistada

Hoolimata segadustest ja konfliktidest maleladvikus arvab Jaan Ehlvest, et sponsoritele võiks male pakkuda huvi kui teaduslik süsteem.

«Nipp on selles, et males ei leia arvuti kõiki lahendusi. Kunstlik intellekt võtab kõike matemaatiliselt, ent ei saa teha intellektuaalset lahendust. Öeldakse, et Veselin Topalov mängib samamoodi nagu malearvuti Fritz. Ongi nii, aga teeb isegi paremaid käike. Inimene teab, kas tal on vaja teha viiki või mängida võidule. Arvutil sellist programmi pole,» räägib Ehlvest.

Ehlvest ise kaotas veidi aega tagasi maleprogrammile 1:3. «Küsimus on selles, et valgetega saab viigi alati teha. On arutatud teoorias, kuidas Jumal mängiks. Ta teab kõiki käike ette. Mängu mõte oleks see, et ta aitab sind jõuda viigilise tulemuseni. Viik on males loogiline tulemus. Ka poliitikas võiks olla rohkem viike. Isegi presidendivalimistel: ühe valime, aga teist ei hävita.»

Jaan Ehlvest

Sündinud: 14. oktoobril 1962

Elukoht: New York

Haridus: Tartu Ülikool, psühholoogia eriala, lõpetas 1987

FIDE reiting 1.

oktoobri seisuga: 2597

Parimad saavutused: Euroopa noortemeister (1983), maleolümpia võitja (1988, NSV Liidu koondises), MK-sarja 3.-4. koht (1988-89), Eesti aasta parim sportlane (1987, 1989).

Raamatute autor: Mäng 1999 (2001) ja The Story of Chess Player (2004)

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Abel Lee näitus Viljandis

Abel Lee 88 sünnipäeval avatakse Viljandi Kultuurimaja kohvikus tema loomingu näitus Indrek Lee eestvõttel.Abel Lee loomingust on üsnagi palju jõudnud tagasi kodumaale ja olnud väljas Virumaal ja Tartumaal , nüüd on siis järjekird Viljandi käes. Osa Abel Lee loomingust on leid-nud koha Tartu ja Tallinna Kunstimuuseumide ja Põlevkivimuuseumi kunstikogudes.Seekordne näitus on välja Indrek Lee kogudest ja annab väikese ülevaate Abeli eripalgelisest loomingust , mis on tehtud välismaal , kuid teemaks kodumaa.Näitus avatakse Abeli sünnipäeval kell 14.00

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv