• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Connally, Nellie – John Kennedy mõrva tunnistaja

USAs suri president John Kennedy mõrva tunnistaja
 
Suri endine Texase esimene leedi Nellie Connally, kes sõitis USA presidendi John Kennedy mõrvamise hetkel 1963. aastal tema limusiinis.

87aastane Connally leiti laupäeva hommikul surnuna oma kodus Austinis. Connally oli viimane elusolnu neist, kes sõitsid autos koos Kennedyga, kui ta mõrvati Dallases 22. novembril 1963, vahendas Reuters. 

2003. aastal oli Connally avaldanud raamatu: “Armastuse lahinguväljadelt. Meie viimased tunnid koos president John F. Kennedyga”. Raamatus jäi Connallyi kindlaks väitele, et Kennedyt tabas kaks esimest kuuli ning tema abikaasat kolmas, mis läks lahku Kennedy mõrva uurinud Warreni komisjoni järeldustest. Komisjoni arvates läbistas üks kuul Kennedy keha ja vigastas Connallyt ning teine lask tabas presidenti pähe, kuid kolmas kuul läks autost mööda.

Mõned konspiratsiooniteooriate pooldajad arvavad, et tehti kolm lasku, nii nagu väitis ka proua Connally, ja autost mööda läks neljas kuul ning seetõttu pidi laskjaid olema rohkem kui üks. Warreni komisjoni seisukoht oli, et presidenti tulistas Lee Harvey Oswald üksi.

 Connally paranes haavast ja oli Texase kuberner kuni 1969. aastani. 1980. aastal üritas ta ebaõnnestunult saada vabariiklaste presidendikandidaadiks. Ta suri 1993. aastal. 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Tarkusepäev KJ moodi

Lapsevanemad ajasid direktori aktuselt ära
02.09.2005 00:01Erik Gamzejev, Põhjarannik
Kohtla-Järve gümnaasiumi eilne aktus võttis ootamatu pöörde, kui kooli direktori kohusetäitja pidi terve saalitäie laste ja lastevanemate nõudmisel lahkuma.

«Välja! Välja! Välja!» skandeeris saalitäis rahvast, kui vastu lastevanemate tahtmist linnavõimude poolt direktori kohusetäitjaks surutud Irina Tok­man üritas avaaktusel kõnet pidada. Tokman katkestas kõne ja lahkus saalist.

Sama publik oli püsti ka paarkümmend minutit varem ja austas pika aplausi ja vaimustushüüetega kooli senist direktorit Sirje Jõemaad, kelle linnavõimud tänavu suvel ilma põhjendusteta koolijuhi ametist lahti lasid.

Nõudsid vana direktorit

Kolleegide ja lapsevanemate poolt lugupeetud, kuid linnavõimudest erinevasse erakonda kuuluva direktori ametist minemakihutamine tekitas pingeid, millele valas veelgi õli tulle linnapea Jevgeni Solovjovi otsus vähem kui nädal enne kooliaasta algust määrata Jõemaa kohale direktori kohusetäitjaks senine Ahtme gümnaasiumi eesti keele õpetaja Tokman.

Järve gümnaasiumi õpetajate sõnul oli neile vastuvõetamatu, et Tokman määrati ametisse nendega nõu pidamata. Samuti ei tahtnud õpetajad leppida sellega, et Kohtla-Järvel eesti kultuuri ja vaimu keskuseks oleva ainsa eestikeelse gümnaasiumi juhiks saab inimene, kes on Nõukogude ajal olnud linnas juhtivates parteiametites ning on praegu valitud linnavolikogusse end eelkõige vene elanike huvide kaitsjaks kuulutanud Eestimaa Ühendatud Rahvapartei nimekirjas.

Oodata riigi sekkumist

Aktusel sütitava kõne pidanud Teet Korsten ütles, et tema lapsevanemana ei saa tunnistada Irina Tokmanit kooli juhina. «Minu silmis on selleks ikkagi jätkuvalt Sirje Jõemaa, kel on jagunud julgust ja meelekindlust hakata vastu praegusele Kohtla-Järve linnavõimule,» ütles Korsten. «Kurjuse ja nõmedusega ei tohi leppida. Sellele tuleb vastu hakata.»

Samal aktusel viibinud rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo esindaja Ida-Virumaal Ken Koort leidis, et kuigi Järve gümnaasiumi direktori konflikti puhul on tegu omavalitsuse küsimusega, on see nüüdseks paisunud selliseks, kus on ilmselt vajalik riigi sekkumine.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Direktori poolt ja vastu

Kohtla-Järvel algas kooliaasta taas protestiga direktori vastu
02.09.2006 00:01Erik Gamzejev 

Umbes sada inimest tuli eile Kohtla-Järve ainsa eesti kooli juurde meeleavaldusele ja nõudis vastu lastevanemate ja õpetajate tahtmist kooli direktoriks määratud Irina Tokmani tagandamist.

KJG.jpg:

Eilsel piketil kogusid Kohtla-Järve eesti kooli vilistlased ja lapsevanemad üle saja allkirja avaldusele, milles väljendatakse rahulolematust punaminevikuga direktori üle.
Foto: Peeter Lilleväli

 

 

 

 

 

 

Järve gümnaasiumi ees direktori vastu protestinud lapsevanemad ja vilistlased hoidsid käes väikseid sinimustvalgeid lippe ja loosungeid, millel nõuti Tokmani lahkumist koolist ja linnavõimudelt eesti kooli sovetiseerimise lõpetamist.

Põhiline etteheide direktorile on see, et ta on endine kompartei ideoloogiatöötaja. Kohtla-Järve vähesed eestlased peavad kooli omamoodi eestluse saareks ja soovivad selle etteotsa eestimeelset inimest.

Lapsevanem Indrek Vilumetsa hinnangul näitas meeleavaldus linnajuhtidele, et on palju lapsevanemaid, kes pole sellise koolijuhiga rahul.

«Mul on tunne, nagu tiksuks 15 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist Nõukogude aeg siin linnas edasi,» ütles ta. «Ja praegu pole vähimatki märki, et midagi muutuda võiks.»

Vilumets avaldas heameelt, et nii palju inimesi kohale tuli. «Paljude inimeste töö on linnavõimuga seotud ja meeleavaldamine võib kaasa tuua tagakiusamise,» ütles ta.

Pisut üle tunniajasel piketil koguti üle saja allkirja avaldusele, milles kinnitati rahulolematust Tokmani koolijuhiks määramisega.

Piketi üks korraldajaid, lapsevanem Marika Parkman avaldas kartust, et linnavõimude tegevuse tagajärjel võib eesti kool linnast varsti üldse kaduda.

«Meile öeldakse, et kui direktor ei meeldi, siis viige oma lapsed mõne teise linna kooli,» selgitas Parkman. «Kas nii tahetakse neid väheseidki eestlasi, kes Kohtla-Järvele on jäänud, siit minema tõrjuda?»

Direktor Tokman lubas eile ajakirjanike küsimustele oma kabinetis vastata pärast kella kahte, kuid oli selleks ajaks koolimajast lahkunud.

Eile aktusel osalenud Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva ütles, et ei märganud mingit vastuseisu direktorile.

«Mina olin saalis, seal tegid lapsed väga ilusa eeskava, lapsevanemad olid ka saalis, kõik oli väga viisakas. Aga seda, mis õues toimus, mina aknast ei vaadanud,» kinnitas ta.

Vastasseis Järve gümnaasiumis vallandus mullu suvel, mil linn määras Tokmani direktori kohusetäitjaks. Tänavusel uuel konkursil valis linnavalitsuse komisjon Tokmani viie kandidaadi seast direktoriks.

Tokmani vastu hääletasid komisjoni kuulunud õpetajate ja lastevanemate esindajad.

xxx

 

Samal teemal Tarkusepäev KJ moodi

Ehk leiad seosed 15-aasta tagusest sündmustega?

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Septembri tähtpäevad Ida-Virumaa ajaloos

 01.september

1956 sündis Mäetaguse külanõukogus Uhel ajaloolane ja heraldika spetsialist Tiit SAARE. Hiljuti ilmus tema sulest raamat “Eesti mõisnike vapid”.

02.september

1996 avati mälestuskivi Vaivara raudteejaama juures meenutamaks 1943-1944 Vaivara koonduslaagris hukkunuid. Püstitamist organiseeris Ida-Viru SOMS-I liige Arvo Puu.

04.september

1581 piirasid rootslased sisse Narva linna ja hakkasid linna pommitama raskete suurtükkidega, mis olid merd mööda kohale toimetatud.

05.september

1911 rajasid Eesti ärimehed Tallinna laevaühisuse, mis ostis meresõiduks aurikud “Läänemaa” ja “Virumaa”.

1931 tegi riigivanem K.Päts külaskäigu Eesti Põlevkivitööstusse ja külastas Kohtla-Järve (Pavandu) ja Kiviõli kaevandust.

06.september

1581 vallutas Rootsi vägi Pontus De la Gardie juhtimisel Vene-Rootsi sõja käigus tormijooksuga Narva.

1936 pühitseti sisse Narva Peetri kiriku uus orel, mis oli valmistatud vendade Kriisade poolt. Hävis II maailmasõja käigus.

1991 kõrvaldati Jõhvis Vabaduse platsilt nn “Jaan Anveldi“ kivi.

07.september

1896 sündis Järve vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Rudolf (ka Rein) Toost. Suri 10.10.1962. Raikkülas.

1941 sündis Jõhvi vallas Eesti kongressi delegaat, talupidaja Kaido Jääger.

10.september

1916 sündis Narvas soomepoiss Gunnar Halling. Pääses läbi Saksamaa Austraaliasse. Suri 02.06.1996.a.

15.september

1936 avati Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna baasil Tallinna Tehnikainstituut rektoriks valiti põlevkivikeemik, professor Paul Kogerman

16.september

1926 kell 7.02 peatus esmakordselt Jõhvi alevi kohal reisirong nr.5, mis liikus marsruudil Tallinn-Narva-Leningrad- Moskva.

1931 sündis Kohtla-Järvel meditsiinidoktor, radioloog Erich Kuus.

17.september

1896 sündis Narvas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler kapten Erik Nikolai. Hukkus 01.02.1919.a.

22.september

1881 sündis Kohtla vallas I liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler, arst Albert Lantof. 1.Diviisi lendsalga vanemarst. Suri 04.08.1938. On maetud Lüganuse kalmistule, tema hauasammas on üle elanud kõik võimuvahetused.

25.september

1921 avati Narvas Garnisoni kalmistul mälestussammas Vabadussõjas langenuile. Autoriteks K.Sajor ja V.Mellik (Melnik). Hävitati 1940/41 aastal, taasavati 15.06.1991.

26.september

1896 sündis Narvas ametiühingutegelane ja poliitik Aleksander Kiidelmaa, II Riigivolikogu – ENSV I Ülemnõukogu liige. Suri Tallinnas 16.08.1969.a.

1921 sündis Narvas loomaarstiteadlane, veterinaariadoktor Olga Martma. Suri Tartus 11.07.1991.a.

1926 avati Kursis Voldemar Melliku (Melniku) kujunduses Vabadussõja mälestussammas. Taasavamine oli 1992.

27.september

1936 avati Mäetaguse kalmistul mälestussammas Vabadussõjas langenud Balti pataljoni võitljaile, üks vähestest sammastest, mis elas üle võimuvahetused. Sammas õnnistati sisse alles 24.10.1994.

Arthur Ruusmaa oma väljakirjutiste põhjal.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Heino Lipp on lahkunud

 

Suri Heino Lipp
29.08.2006 10:39

Heino Lipp sündis 21. juunil 1922 Kiviõlis ja suri eile, 28. augusti varahommikul.

Heino Lipp on endine tippkergejõustiklane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister kümnevõistluses ja mitmel teisel võistlusalal.

Oma esimese NSVL rekordi püstitas ta 3. juunil 1946 Tartus, kui tõukas kuuli 15,62 m. Osalenuks Lipp olümpiamängudel, olnuks ta 1948. aasta Londoni olümpiamängudel kullasoosik. 1952. aastal Helsingis võinuks Lipp saada vähemalt hõbemedali.

1992. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Barcelonas kandis ta Eesti lippu.

Ärasaatmine toimub laupäeval.

Toimetas Martin Šmutov, PM online

 
Heino Lipp
Foto: EOK

 

 

 

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Karelson, Mati – keemiaprofessor, keemiliste ühendite IT looja

Mati Karelson loob tarkvara, mis teeks temast miljardäri

23. august 2006
 

Mikk Salu
Foto: Aldo Luud

Keemiaprofessori Mati Karelsoni loodud keemiliste ühendite omaduste määramise tarkvara sihib suurt tükki 125 miljardi kroonisest euroturust.

 “Investeerime esimeses järgus umbes 50 miljonit krooni ja selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks peaks prototüüp valmis olema,” kirjeldab Karelson hiljuti loodud innovatsioonifirma QsarSoft tegemisi. Firma arendab tarkvara ja meetodeid kemikaalide omaduste kindlaksmääramiseks. Taustaks on Karelsoni 15 aasta pikkune kogemus ja juhtpositsioon teadusmaailmas.

Praegu tehakse sama asja laborites, piltlikult öeldes miljonite hiirte elu hinnaga. Selle eesmärgiks on teada saada, kas näiteks üks või teine kemikaal on mürgine inimese või keskkonna suhtes. Või kas mingi plastik näiteks puruneb või ei purune mingi temperatuuri juures. Karelson ja kompanjonid usuvad, et vähemalt poole ulatuses võiks töö ära teha hoopiski arvutiprogrammid.

Euroliidus on hinnatud uute ainete ja materjalide väljatöötamise laboratoorsete katsetuste mahuks kaheksa miljardit eurot (125 miljardit krooni) ja kümme miljonit hukkuvat katselooma aastas. Suure tõuke selle turu arengusse annab Euroopa Komisjoni kemikaalide määrus REACH. QsarSoft-ise tarkvara annaks olulist kokkuhoidu ja päästaks paljude katseloomade elusid. Karelson ise jääb ettevaatlikuks hindamisel, millise osa tekkivast turust võiks haarata tema firma: “Aga olulise osa küll.”

* * *

Peaminister näeb võimalust uueks Skype’iks

•• “Õnnestumise korral on tegu globaalse ettevõtmisega,” ütleb peaminister Andrus Ansip Mati Karelsoni tegemiste kohta. Klientideks võivad olla nii ülemaailmsed farmaatsiakompaniid kui ka Viru Keemia Grupp. “Professor Karelson on üks enam viidatud Eesti teadlane maailmas ja tema töö abil saab kiiremini ning odavamalt välja töötada uusi materjale ning uusi ravimeid,” kirjeldab Ansip suurt potentsiaali.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Hunt, Margus – kuulitõukaja

Margus Hunt: neli kulda tõi kambavaim

21. august 2006
 
Andrus Nilk
Foto: Margus_Hunt2.jpg:

19-aastane Margus Hunt tõusis juunioride MM-võistluste üheks peategelaseks. Kettaheite võitnud 19-aastane Karksi-Nuia nooruk üllatas laupäeval kuulitõuke võiduga.

•• Eesti noorsportlased näitavad Pekingis uskumatuid tulemusi. Sinu kettaheite esikohta ja kolme maailmarekordit täiendasid kullavõiduga Kaire Leibak ja Marek Niit. Sinu kuulitõuke esikoht tundub topeltuskumatu. Milleks ise valmistusid?

Soojenduskatsed läksid hästi, kuul maandus 20 meetri joonel. See andis kõvasti eneseusku, et võin ka võistlusel nii kaugele tõugata. Teisel katsel sain 19.68 (Eesti juunioride rekord – toim), mis andis kindlust, et suudan heidelda medali eest.

•• Kas läksid pärast kettaheitekulla võitmist teise medali järele?

Ei läinud, ei läinud! Absoluutselt mitte! Lootsin jõuda lõppvõistlusele ja seal finaali kaheksa parema hulka. Teine medal oli suur üllatus nii mulle endale kui ka eesti rahvale.

•• Kui palju pärast kettaheidet kuulitõuget harjutasid?

Tahtsin MM-il väga hästi esineda kettaheites. Võita ja püstitada maailmarekordi. Kuulitõuget ma eriti ei harjutanud, see oli kõrvalala. Aga õhkkond siin Pekingis on suurepärane: kolm kulda oli Eesti koondisel juba käes, kõik oli läinud väga hästi ja siis mõtlesin: “Kurat, võtan ka kuulitõukes kulla!” Reedesel valikvõistlusel tundus lõppvõistluse norm madal, ei hakanud eriti pingutama. Tundus, et jäi suur varu.

•• Finaali neljandal katsel tõukasid 20.17, mis viis sind võistluse liidriks, kolme sentimeetriga egiptlasest Mostafa Abdul El-Moatyst mööda. Kuidas oma seisu hindasid?

Olin rahul, aga teadsin, et konkurendid on tugevad, kedagi ei saanud alahinnata. Lootsin veel kaugemale tõugata, õnneks läks see korda.

•• Viiendal katsel põrutasid vägevalt – 20.53. See ületab sinu augusti alguses Valgas püstitatud isikliku rekordi 97 sentimeetriga. Kuidas katset hindad?

Kerge katse. Minu arvates jäi veel tehnilises soorituses varu. Ei tõuganud lõpuosas nii, nagu pidanuks.

•• Mis süda nii ülekaalukalt liidriks tõustes sulle ütles?

Süda ütles – nüüd tuleb tõugata 21 meetrit! (Hunt naeris südamest – toim)

•• Kas läksid viimasel katsel tõesti 21 meetrit alistama?

Ei läinud. Olin 20.53-ga väga rahul.

•• Kuuldavasti toetate üksteist tuliselt. Kui palju see aitas?

Meil on kõva kambavaim. Noortekoondis on väike, aga haruldaselt kokku hoidev. Oleme teinud igal päeval voodilinadest suure plakati, millega staadionil kaaslast ergutame.

•• Kas sulle tehti kuulitõukeks uus plakat?

Ei, kasutati vana, mis tehti kettaheiteks  (Margus Hunt – Winner). Aga pühapäevaks teeme uue, kõrgushüppajale Viktoria Leksile, et tedagi ergutada kulda võitma.

Paljude maade sportlased on hakanud meid matkima. Küsisid meie eeskujul hotellis vanu voodilinu. Meil tekkis kohe Pekingisse jõudes niisugune idee. Toodi nii kasutamiseks kõlbmatud linad kui ka värvid. Värvimiseks anti konverentsiruum, kus suurel laual saime plakatid ette valmistada.

•• Kes on sind nii kaugele aidanud?

Kindlasti treener Rein Ahun, kes seisab alati mu kõrval. Ta annab häid näpunäiteid. Tehnika parandamisel olen saanud juhiseid Aleksander Tammert juuniorilt ja Ants Kiisalt. Viimase nõuannetest oli palju kasu just kuulitõukes. Peamine roll on ikkagi oma treeneril.

•• Ahuna treeningule läksid seitse aastat tagasi, kui jalgpallimängus tekkis kanda mõra ja sul tuli leida uus spordiala. Mida algusest mäletad?

Mäletan treeneri soovitust: “Võta rahulikult.” Mina tahtsin kohe ketast mitme pöördega heita.

•• Olete treeneriga otsustanud küsida ka oma ala asjatundjatelt nõu. Miks peate seda oluliseks?

Maailm muutub kiiresti. Ala tipptegijad leiavad uusi nüansse. Nendega peab olema kursis. Tänavu olen eriti palju uut õppinud.

•• Tunnista ausalt: kas tundsid võisteldes ka värinat?

Võisteldes mitte, aga näiteks enne kettaheite õhtust finaali olin keskpäeva paiku väga närviline. Õnneks sain soojenduse ajal Indrek Tustitilt massaaži. Kõik sujus ja see rahustas täielikult.

Kuulitõuke lõppvõistlusele läksin niisuguse tundega, et… ütlen rahvalikult – mul oli savi! Ei osanud midagi oodata ega loota. Pinge tekkis alles kuuendate katsete ajal, kui konkurendid üritasid veel võita.

•• Kas kuulitõuget pead nüüdsest sama tähtsaks kui kettaheidet?

Mõlemad alad lähevad hästi, püüan mõlemat teha paremini. Näiteks John Godina näitas nii kuulitõukes kui ka kettaheites maailmaklassi tulemusi.

•• Kuidas konkurendid sinu saavutust hindasid?

Egiptlane ei suutnud uskuda, et jäi esikohata. Ta näis väga morn. Tema tuli ju kulla järele ja kuld oli tal ka käeulatuses.

•• Kuulitõukajad on tavaliselt jõujuurikad. Mida on veel vaja, et panna kuul lendama?

Tasakaalutunnet. Ainult puhta jõuga pole võimalik kaugele tõugata. Egiptlase jõunäitajad on kindlasti minu omadest paremad. Aga ma olen teravam.

•• Pärast kettaheite võitu sa kullapidu ei korraldanud. Nüüd on sul kaks kulda käes. Kas ootad veel pühapäevani või pidutsed täna õhtul?

Kõigepealt tahan hotellis kokku saada emaga, kelle toest on palju abi. Siis tuleb kindlasti pidu!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Päikesesüsteem

Uue kava järgi Päikesesüsteemis 12 planeeti

16. august 2006 kell 12:22 | Online | 
Foto: BBC Pluto.

Pluto.

Päikesesüsteemi planeetide arv võib tõusta üheksalt kaheteistkümnele, kui eksperdid kiidavad heaks uue, Prahas toimuval astronoomide kongressil välja pakutud kava, vahendab BBC.

Astronoomide esitatud plaani järgi jaotataks planeedid kolmeks: kaheksa klassikalist planeeti  (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), kolm taevakeha, mis kuuluksid uude kategooriasse nimega pluutonid (Pluuto, seni Pluuto kuuks nimetatud Charon ja objekt nimega UB313) ning kolmandasse alajaotusse kuuluks Päikesesüsteemi suurim asteroid Ceres. Pluuto jääks edasi planeediks, saades alusepanijaks pluutonite kategooriale. Astronoomid on otsustanud panna uuendusliku jaotuskava hääletusele.

Taevakehade ümberjaotamise põhjuseks on uus definitsioon mõistele „planeet”, mis seab taevakeha planeediks nimetamisele kaks tingimust: esiteks peab objekti orbiit kulgema ümber tähe ning teiseks peab see kaaluma piisavalt palju, et tema enda gravitatsioon muudaks ta kerakujuliseks.

Uue definitsiooni järgimine tooks tulevikus kaasa üha uute objektide nimetamise planeetideks, näiteks ootavad määratlemisest juba avastatud Sedna, Orcus ja Quaoar ning asteroidid Vesta, Pallas ja Hygiea.

Lõpliku otsuse planeedi definitsiooni ja Päikesesüsteemi objektide jagunemise üle langetab Rahvusvaheline Astronoomiaühing (IAU).

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Hunt, Margus – ketteheitja

Margus Hunt võitis MM-tiitli uue maailmarekordiga 67.32 m
16.08.2006 16:37
 

Täiendatud kell 18.10
Pekingis toimuvatel juunioride kergejõustiku MM-võistlustel võitis Margus Hunt kettaheites kuldmedali, tulemus 67.32 m on uus maailmarekord.

Margus_Hunt.jpg:

Margus Hunt tuli Pekingis juunioride maailmameistriks uue maailmarekordiga
Foto: Margus Ansu

 

«Püüdsin esimest katset heita võimalikult kindlalt ja rahulikult. Olin peale kvalifikatsiooni kindel, et suudan lõppvõistlusel oma tulemust parandada,» märkis Hunt.

19-aastase Margus Hundi kettaheite seeria oli – 64.96 / 56.60 / X / 66.68 / 66.40 / 67.32

Eilsel kvalifikatsioonivõistlusel püstitas Hunt omaealiste uue maailmarekordi, saades 1.75 kilose kettaga kirja 66.35 m. Tänasel võistlusel olid koguni kolm katset üle selle tulemuse.  

Treener Rein Ahun oli neljanda heitevooru viset (66.68 m) kommenteerides kriitiline. «Ikka viskas lõpus alla. Oleks korralikult lõpuni hoidnud, oleks heide 70 meetri alla tulnud.»

Kuuenda vooru heide (67.32 m) oli treeneri hinnangul aga ideaalilähedane.

Positiivsete emotsioonide taustal on Margus Hundil kindel soov Pekingis kahe aasta pärast taas  võistelda, sest siis toimuvad olümpiamängud. «See saab olema raske kodumaise kõrge konkurentsi tõttu,» hindas ta püstitatud eesmärgi võimalikku täitumist.  

Kettaheite finaalvõistluse lõppseis:

1. Hunt Margus (Eesti) 67.32 (maailmarekord)
2. Samimi Mohammad (Iraan) 63.00
3. Wierig Martin (Saksamaa) 62.17 (isiklik rekord)
4. Sedjuk Nikolai (Venemaa) 62.00
5. Hernandez Jorge (Kuuba) 59.55
6. Grasu Mihai (Rumeenia) 59.39
7. Wischer Martin (Saksamaa) 56.73
8. Petrauskas Egidijus (Leedu) 56.65
9. Šakinis Giedrius (Leedu) 55.47
10. Robinson Nicholas (USA) 55.22
11. Welch Andrew (Austraalia) 54.14
12. Premeru Marin (Horvaatia) 53.50

Toimetas Mari Kamps, PM online

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Otsus, Velda – baleriin ja näitleja

Velda Otsus
16.08.2006 14:24
 

Nädalapäevad enne oma 93. sünnipäeva lahkus legendaarne näitleja Velda Otsus, Eesti teatri suurtest nimedest salapäraseim, teatas Eesti Teatriliit.

 
Velda Otsus
Foto: Tõnu Tormis

Velda Otsus alustas oma karjääri tantsijana ja oli «Vanemuise» balleti esibaleriin juba aastast 1932. Tema tantsijakarjäär kestis kuni 1950. aastateni.

Tantsimisega paralleelselt hakkas Otsus tegema ka draamarolle.

«Vanemuise» sõnalavastuste tähtrollid 1950. aastatel tulid Velda Otsuselt.

«Tabamata ime» Lilli Ellerti, «Mauruse kooli» Ramilda, «Nukukodu» Nora ja «Raudse kodu» Iige kõrval olid juba siis laval ka Otsuse kuulsad poisterollid, eesotsas «Kevade» Kuslapiga.

Tallinna Draamateatris töötas Otsus 1961. aastast. Sellest perioodist jäid vaatajate mällu «Kahekesi kiigel» Gittel koos Ants Eskolaga ja Ropsi Jüri koos Salme Reegi Ropsiga.

Väga õnnelik lavaaeg oli Otsusele 1970. aastad, kus tema täisõitsengut imetleti Draamateatri «Mustas komöödias» ja «Meie nooruse lindudes», «Kassimängus» ja «Pühas Susannas», «Richard III», «Roosiaias» ning lavastuses «Harold ja Maude».

Külalisnäitlejana säras ta Noorsoteatris Šapiro «Kirsiaia» Šarlottana, oma vanas koduteatris «Vanemuises» mängis ta Edith Piaffi ja Sarah Bernardt´i.

Velda Otsusel oli Eesti teatrielus eriline, talle ainuomane positsioon.

Olles ise oma isiku privaatsuse ja suveräänsuse kaitsel ülimalt printsipiaalne, suutis ta näitlejana ülimat, mida selles elukutses võib saavutada – ta mängis end väga isiklikult teda laval näinud inimeste hinge.

Toimetas Rando Tooming, PM online

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv