 |
| DELFI |
Göteborgi EM-i kümnevõistluse võitis kindlalt tiitlikaitsja tšehh Roman Šebrle 8526 punktiga. Kristjan Rahnu kogus 8083 punkti ja sai 9. koha, Madis Kallas oli 7503 punktiga 17.
Kesko Agro avas Rakveres müügi- ja hooldekeskuse
12.08.2006 00:01Eevi Kuht, reporter
|
Eile kutsus Baltikumi suurim põllumajanduskaupade müüja Kesko Agro põllufirmasid ja talunikke oma Rakvere müügi- ja hooldekeskuse avamispeole, nüüd pole vaja enam kaugele ostma sõita.
Rakvere linna serva, ringtee äärde Ehitusservice’ poe kõrvale kerkinud põllumasinate müügikeskus paistab silma avarusega: kokku on seal pinda 1500 ruutmeetrit. Veebruari alul nurgakivi saanud müügikeskus sai valmis plaanitud ajaks.
Kesko Agro Eesti turundusjuhi Margot Otsa sõnul peeti Rakverre keskuse ehitamise plaani juba tükk aega. “Meil oli Lääne-Virumaal juba palju kliente, kes varem pidid Paidesse sõitma,” rääkis ta. Klientide hulka kuulus ka Jõgevamaa põllumehi.
Töökoht kodu lähedal
Kesko Agro Rakvere müügikeskuse juhataja Piret Annus sõitis varem Haljalast Jürisse tööle, kus oli taimekasvatusosakonnas assistent. Nüüd on tal töökoht kodu ligidal. Annuse sõnul on kaupluses ametis tosin inimest. Hooldusmeeskonda veel komplekteeritakse. Uusi töötajaid ei ole eriti juurde võetudki, põhiliselt olid nad varem tööl Kesko Agro teistes kauplustes.
Kesko Agro kuulub Soome juhtivasse jae- ja hulgikaubandusettevõtete kontserni Kesko OY. Avamispeol meenutas kontserni esindaja Jouni Oksanen, kuidas seitse aastat tagasi arutati, et tuleks minna Eesti turule. Ja nii ka sündis. Kesko alustas Eestis põllu- ja metsamajandustehnika müügiga juba 1997. aastal. 2001. aastast tegutseb Kesko Eesti AS. Äri Eestis edeneb hästi. “Eelmise aasta käive oli Eestis ligi miljard krooni,” ütles Oksanen.
Saab ka rentida !
Avamispäeval võis kaupluse juures vaadati suuri ja võimsaid traktoreid ja kombaine, atru ja muud põllutehnikat. Silma hakkasid kaubamärgid Claas, Massey Fergusson, New Holland. Kui suurte ja kalliste masinate ostmine käib väiksematele talunikele üle jõu, pakutakse neile teenust, näiteks kevadel lepingu sõlmimisel saab firmalt kombaini koos kombaineriga rentida.
Ka on Kesko Agrol oma liisingufirma, kus saab põllumasinaid liisida samal põhimõttel kui mujal autosid. “Väikestel tegijatel ei maksa karta, kuus tuleb välja käia vaid kindel summa,” selgitas Margot Otsa.
Kui enamik kaupa on mõeldud põllumeestele, siis võib ka linna- või alevielanikul poodi asja olla.
“Müügil on tarbeid ka koerte, jäneste, hobuste ja teiste koduloomade jaoks,” kinnitas kaupluse juhataja Piret Annus. Ka läheb muruniidukeid-võsalõikajaid, väetisi ja saage vaja teistelgi peale põllumeeste.
Kauplusega tutvuv Arkna karjatalu juhataja Diana Pärna arvates on uus müügikeskus Rakveres teretulnud. “Asub lähedal ja mida rohkem poode, seda suurem konkurents ja madalamad hinnad,” põhjendas ta.
Jõepere taluperenaine Marina Tuuna ütles, et tavaliselt on nende pere põllutehnika pärast Jõgeval käinud.
“See kauplus on ju käeulatuses, pealegi saad korraga ära käia ka kõrvalasuvas ehituskaupluses,” hindas Marina Tuuna eeskätt aja kokkuhoidu.
Kesko Agrole pakub Rakveres konkurentsi AS Uhtna Talutehnika.
 |
|
|
|
 |
|
Ilumäel etendus öösel “Inimese poeg” |
Teisipäeva. 18. juuli, hilisööl esines ENT (Eesti Näitejuhtide Teatritrupp) oma suvekooli lõpuetendusega “Inimese Poeg” Ilumäel teist korda. Eelmisel õhtul Kolgakülas toimuma pidanud etendus toodi seoses sealse rahvamaja põlenguga samuti üle Ilumäe kogudusemaja hoovi. Hilisest kellaajast ning tuulisest ilmast hoolimata oli etendust vaatama tulnud suur hulk teatrihuvilisi. Kohal viibis ka etenduse lavastaja Üllar Saaremäe. ENT-i projektijuht Viivi Metslaid tänas lavastajat ning kõiki etenduse valmimisele kaasa aidanud inimesi tänukirja ja lilledega. |
| 19 Juuli 2006 |
| Ilumäel etendus öösel “Inimese poeg” |
|
Teisipäeva. 18. juuli, hilisööl esines ENT (Eesti Näitejuhtide Teatritrupp) oma suvekooli lõpuetendusega “Inimese Poeg” Ilumäel teist korda. Eelmisel õhtul Kolgakülas toimuma pidanud etendus toodi seoses sealse rahvamaja põlenguga samuti üle Ilumäe kogudusemaja hoovi. Hilisest kellaajast ning tuulisest ilmast hoolimata oli etendust vaatama tulnud suur hulk teatrihuvilisi. Kohal viibis ka etenduse lavastaja Üllar Saaremäe. ENT-i projektijuht Viivi Metslaid tänas lavastajat ning kõiki etenduse valmimisele kaasa aidanud inimesi tänukirja ja lilledega. |
|
| 19 Juuli 2006 |
|
|
|
Jõgeva Täiskasvanute Keskkool peab laupäeval 50. aastapäeva juubelit
10.08.2006 10:33
Jõgeva Täiskasvanute Keskkool tähistab 50. aastapäeva aktuse ja vilistlaste kokkutulekuga 12. augustil Aia tänava koolimajas. Selles koolis saavad need, kel haridustee pooleli jäänud, seda jätkata.
Meie kool annab neile, kel nõutavat haridust pole, võimaluse see saada, rääkis kooli kauaaegne direktor Reet Kikkas Vooremaale. “Paljusid sunnib elu lihtsalt tagant, pead minema kooli, muidu kaotad töökoha”, ütleb Reet Kikkas. Praegu on koolis umbes 150 õpilast, sügisel alustas 161, nii et mõned on ka välja langenud.
Narva volikogu kinnitas vaatamata Kreenholmi protestidele eelmisel neljapäeval uued vee ja kanalisatsiooni hinnad, mis on firmale 85% varasemast kõrgemad.
Haarajoki sõnul ei ole praegu teada, kui palju ettevõtte kulud veehinna tõstmise tõttu täpselt tõusevad, ega soostunud kinnitama ajakirjanduses välja käidud hinnangut 30 miljonit krooni. Firmajuhi sõnul on samuti võimatu öelda, kui kaua kohtuasi aega võiks võtta.
“Peame nüüd tõsiselt arvutama ja arutama, mis see tegelik mõju meie kuludele on ja mismoodi me seda kompenseerime,” rääkis Haarajoki. “Toodete hinnatõus on praeguses olukorras konkurentsi tõttu sisuliselt välistatud.”
“On päris selge, et personalikulud on see koht, mida tuleb kõige tõsisemalt arutada,” kommenteeris Haarajoki spekulatsioone ettevõtte võimaliku sulgemise või koondamiste kohta.
“Meil on tööl 3200 inimest, kelle eest me loomulikult tunneme vastutust, aga tundub, et Narva Vesi ja Narva linnavalitsus seda vastutust ei tunne,” rääkis Haarajoki.
Narva volikogu esimees Mihhail Stalnuhhini on varem ajakirjandusele kinnitanud, et volikogu otsus on seadustega kooskõlas ja et Kreenholmi protest hinnatõusu üle on šantaaž, millel ei ole reaalse olukorraga mingit seost. Stalnuhhini sõnul ei moodusta veehinna tõus rohkem kui protsenti Kreenholmi kuludest.
VE: Nurm, Helle – arst, mäluhäirete tohter
16.08.2006 00:01Helle Nurm
Helle Nurm tunneb austust presidendi vastu ja hindab tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel. Arstina ei saa ta aga nõustuda tema taasvalimisega presidendiks.
Tunnen austust presidendi vastu ja hindan tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel. Arstina ei saa ma aga nõustuda tema taas valimisega presidendiks.
Vananemisega tekib paratamatult mäluhäire, mõnel vähem ja teisel rohkem. Peaajus hävib päevas 100 000 neuronit.
Mäluhäire on üks kognitiivsetest (tunnetuslikest) häiretest. Teiste kognitiivsete häirete hulka kuuluvad nt afaasia (s.o kõnehäire, ka semantiline), agnoosia (äratundmishäire), apraksia (oskamatus teha varem õpitud tegevust). Kui on kahjustatud rohkem kui üks kognitiivsetest funktsioonidest, tekib kahtlus võimalikust dementsusest.
Need sümptomid viitavad võimalikule dementsusele: tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine, nimede unustamine, asjade kaotamine, õppimisvõime langus, eksimine võõras keskkonnas, suutmatus suhelda korraga rohkem kui ühe inimesega, püüe vältida stressi, kiire vaimne väsimine, suutmatus peast esitada varem läbimõeldud teksti, suutmatus koostada selgesisulisi lauseid ja võimetus end selgelt väljendada jne.
Peaaegu samasuguste tunnustega kulgeb ka normaalne vananemine, kuid see ei sega igapäevast tegevust ja professionaalsed teadmised säilivad kaua.
Sellele kõigele mõeldes, pean tunnistama, et tunnen austust president Arnold Rüütli vastu ja hindan tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel, aga arstina ei saa ma nõustuda tema taas valimisega presidendiks.
Olen eriarvamusel Rahvaliidu poliitikuga, kes on avalikult väitnud, et meie president pakatab tervisest. Kuidas võib seda otsustada poliitik? Kas ainult kepikõnni järgi?
Peale hea füüsilise tervise on väga oluline ka vaimne tervis ja siin näen ma mitut kognitiivse funktsiooni häiret. Võimalik, et see on normaalne vananemine ja ma ei püstita diagnoosi. Püüan neid meditsiiniliselt lahti seletada.
Eksida iseseisvuspäeva ja võidupühaga on selge mäluhäire. Selle eksimuse õigustamine või lahtiseletamine võib olla lihtsalt vassimine või ka ka haiguslik häire, s.o defekti eitamine.
Arnold Rüütli spontaanselt välja öeldud lausetes puudub tihti selge mõte. See ei ole kõrge intellektuaalne pilotaaž, vaid semantiline häire. Miks ta kasutab kirjalikku teksti ka lühikõnede puhul (õppimishäire)? Miks ta ei võiks osa võtta teledebatist? Võimalik, et väldib stressisituatsiooni.
XXX
Ida-Tallinna Keskhaigla teatas, et vabandab president Arnold Rüütli ees seoses haigla töötaja doktor Helle Nurme avaliku kommentaariga. Tänase Postimehe arvamusküljel kirjutas mäluhäirete tohter Nurm, et ei saa arstina nõustuda Rüütli tagasivalimisega presidendiks.
Foto: Liis Treimann
Haigla juhatuse esimehe doktor Ralf Allikvee sõnul on tegemist doktor Nurme isikliku ja hinnangulise seisukohaga, mille ta kahetsusväärselt on avaldanud haigla ja arstkonna nimel.
«Vabandan haigla nimel president Arnold Rüütli ning kogu haigla patsientuuri ees,» ütles Allikvee.
Haigla teatel on sügavat pettumust avaldatu suhtes väljendanud ka haigla teised arstid, kes on doktor Nurme kui pikaajalist kolleegi kõrgelt hinnanud.
Ühtlasi kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla, et seoses avaldatud arvamuslooga ei ole reaalselt kasutatud ega lekitatud delikaatseid isikuandmeid või patsiendiinfot.
Doktor Nurm nentis oma kirjutises, et on eriarvamusel Rahvaliidu poliitikuga, kes on avalikult rääkinud meie presidendi pakatavast tervisest.
«Peale hea füüsilise tervise on väga oluline ka vaimne tervis ja siin näen ma mitut kognitiivse funktsiooni häiret,» kirjutas Nurm.
Arst selgitas, et presidendi eksimus iseseisvuspäeva ja võidupüha segiajamisel klassifitseerub selge mäluhäire alla.
«Selle eksimuse õigustamine või lahtiseletamine võib olla lihtsalt vassimine või ka ka haiguslik häire ehk defekti eitamine,» kirjutas doktor.
Veel ütles arst, et Rüütli spontaanselt välja öeldud lausetes puudub tihti selge mõte.
«See ei ole kõrge intellektuaalne pilotaaž, vaid semantiline häire. Miks ta kasutab kirjalikku teksti ka lühikõnede puhul (õppimishäire)? Miks ta ei võiks osa võtta teledebatist?» jättis Nurm õhku rippuma mitu küsimust.
Toimetas Rando Tooming, PM online