11.06.1857.a. sündis koolimees Peeter KOIT, kes 1878.a. augustist kuni 1883.a.-ni oli Jõhvi Kihelkonnakooli juhatajaks. Edasi läks tööle Väike-Maarjasse, kus oli samuti kihelkonnakooli juhatajaks. Ta tegi aktiivset kaastööd lasteajakirjale “Laste Rõõm”, koostas ja toimetas mitme kooliõpiku väljaandmist.
P. Koit suri 1935.a.-l.
11.06.1886.a. sündis Tudulinna vallas tulevane Kristov MAASIK.
Tema sõjaline haridus on pärit Ust-Peterhofi lipnikekoolist
ja I maailmasõjas rinnetelt. Siia perioodi kuulub ka vangipõlv
Saksa vangilaagris.1918.a-l tuli ta tagasi Eestisse ja hakkas teenima Pärnu Kaitsepataljonis ja 9. jalaväerügemendis pataljoniülemana. Tema lahingutee kulges Landeswehri sõjas ja Vabadussõja
lõpulahingutes Narva, Dubrovka, Sala, Marienhofi ja Blekenhofi rajoonis. Tema teeneid Vabadussõjas märgiti II liigi 3. järgu Vabadusristiga. Pärast Vabadussõda oli ta ametis Narva 3. algkooli
juhatajana ja Kaitseliidu Narva Maleva pealiku abina. K. Maasik
küüditati 1941.a. juunis Sossovasse, kus ta suri 02.04.1942.a.-l.
11.06.1906.a. sündis Narvas Aleksander PAUMETS. Tema koolitee kulges Narva algkoolis, millele järgnes töömehepõli A/Ü-s “Eesti Kiviõli”. Siin alustas ka sportimist ja tegeles kergejõustiku, jalgpalli, raskejõustiku, laskmise, käsipalli ja jäähokiga. Ta esines korduvalt Viru esivõistlustel ja esindas Kiviõli Spordiklubi. Edu tuli kergejõustikus ja käsipalli. 1932.a.-l saavutas ta Kiviõli jäähokimeeskonna koosseisus üleriigilistel võistlustel kolmanda koha. A. Paumets oli agar spordi propogeerija ja aktiivselt tegutses Kiviõli Spordiklubi juhatuses ja Kaitseliidu Kiviõli kompanii juhatuses. Tema sportlikke ja organisaatorlikke teeneid Kiviõli spordielu korraldamisel hinnati Kiviõli Spüordiklubi Teenetemärgiga.
11.06.1914.a. sündis Narvas ajaloolane ja tehnikateadlane Valter (Walter) RAND, kes on uurinud vesiehituste ja tehnika ajalugu. Suri Kanadas 16.08.1994.a.-l.
11.06.1933.a. tähistas Jõhvi MUUSIKAKOOR oma 25 tegevusaasta juubelit. Kooris oli üle 20 pillimängija ja neid juhatas A.Pribatkin. Aasta jooksul oli kooril 70 proovi ja üles tuli astuda 50
korral.
11.06.1939.a. oli Jõhvi Vabadusristi kavaleride üle-eestiline
kokkutulek, kus osales üle 1000 Vabadusristi kavaleri.
11.06.1987.a. valis erakorraline kirikukogu senise Tallinna Jaani koguduse õpetaja Kuno PAJULA EELK peapiiskopiks. Ta oli ka
töötanud Illukal õpetajana. Ametissepühitsemine piiskopiks oli sama aasta 15. novembril.
11.06.1991.a. pidasid oma pidupäeva Ohakvere küla elanikud (750 aastat esmamainimisest). Endist suurt ja jõukat küla olid tulnud meenutama nii kohalikud kui ka endised ohakverelased. Küla 750 juubelit jäi meenutama suur põllurahn, mille õnnistas sisse pastor Avo Kiir. Siia kavatseti püstitada tulevikus ka mälestushiis, kaldun arvama, et seoses Elga Valteri surmaga ununes ka see mõte. Külapäevade raames tähistati ka ILLUKA kooli 70 juubelit (s.o. mõisasse kolimist 1921.a.-l).
11.06.1995.a. oli Jõhvi pargis ajutisel laululaval VIRUMAA
LAULUPIDU.
11. juuni
P. Koit suri 1935.a.-l.
Tema sõjaline haridus on pärit Ust-Peterhofi lipnikekoolist
ja I maailmasõjas rinnetelt. Siia perioodi kuulub ka vangipõlv
Saksa vangilaagris.1918.a-l tuli ta tagasi Eestisse ja hakkas teenima Pärnu Kaitsepataljonis ja 9. jalaväerügemendis pataljoniülemana. Tema lahingutee kulges Landeswehri sõjas ja Vabadussõja
lõpulahingutes Narva, Dubrovka, Sala, Marienhofi ja Blekenhofi rajoonis. Tema teeneid Vabadussõjas märgiti II liigi 3. järgu Vabadusristiga. Pärast Vabadussõda oli ta ametis Narva 3. algkooli
juhatajana ja Kaitseliidu Narva Maleva pealiku abina. K. Maasik
küüditati 1941.a. juunis Sossovasse, kus ta suri 02.04.1942.a.-l.
korral.
kokkutulek, kus osales üle 1000 Vabadusristi kavaleri.
töötanud Illukal õpetajana. Ametissepühitsemine piiskopiks oli sama aasta 15. novembril.
LAULUPIDU.