• Tere taas!

    Kreekide õitsemise aeg


    Viimased postitused:

     

Kalapääsudest nii ja teisiti

Inimtekkeliste paisutuste ja -tammide rajamisega on aastasadade vältel kahjustatud jõgede ökoloogilist seisundit; kaladele on paisudega lõigatud läbi nende rändeteed, pääsemine kunagistele kudealadele. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75% on kaladele ületamatud ja umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Keskonnaaktivistide algatusel on keskkonnaametnikud arvamisel, et 70-80 paisutammi on vaja lammutada.
Faktid kinnitavad nii meil ja mujal, et endist olukorda siiski paisutammi lammutamisega taastada pole enam võimalik, sest looduse ümberkujundaja on muutnud paisjärved osaks oma infrastruktuurist. Eestil on negatiivne kogemus Ahja jõelt, kui ühe veskitammi lammutamisega kaasnes uus loodusliku tasakaalu rikkumine, mis väljendus jõe elustikule lokaalse katastroofina.
Olukorra parandamiseks rajatakse jõgede paisutammidele kalapääse.
Eestis on seadusega sätestatud, et paisu omanik peab tagama kaladele läbipääsu. Paraku pole toimiva kalapääsu rajamine odav ega ka lihtne ettevõtmine – maailmas ja Eestiski on piisavalt näiteid kalapääsudest, mida kalad nö omaks ei võta. Eestis on kalapääsude rajamist sellel sajandil suurel määral finatseeritud EL-i (Euroopa Ühtekuuluvusfondi) ja ka Eesti riigi rahadega, esmajoones jõgedel, millistesse tõusevad kuderändel lõhed ja forellid.

Vesi on looduslik ressurss, mida paisudega on läbi aegade püütud koguda (akumuleerida), et seda oskuste piires siis inimeste heaks kasutada. Alustati vesiveskitega, hiljem ehitati  hüdroelektijaamad. Esimesed kalapääsud ehitati Eestis juba XIII sajandil.

Endiselt on päevakorral trilemma – mis on tähtsam, kas vee-elukate liikumise vabapääs, paisutuse energeetiline ressurss või hoopis jõevee akumuleerimine.

Esimesel juhul on mõistagi eelisseisundis vee-elukad, mis välistab energeetilise ressursi ja magevee akumuleerimise. Kuidas mõjutab magevee takistamatu merre-voolamine aga metsa(majandust), sellest alles hakatakse aru saama.
Teisel juhul on peamiseks probleemiks nimelt vee-elukate vaba liikumine (eeskätt kalade kudealadele), sest rajatavad kalapääsude tehnilised lahendused on väga kallid ja äärmiselt madala efektiivsusega.
Kolmandaks on vee kui loodusliku ja energeetilise ressursi mõistlik kasutamine äärmiselt tagasihoidlik (nt puuduvad mini-hüdroelektirijaamad), kuigi võiksid märksa enam rikastada ja toetada paikkonna arengut, sh joogivee hankimist.

Allakirjutanu on arvamusel, et kompromiss on ka trilemma puhul võimalik – üks võimalik lahendus on loodushoiu ja vee säästliku kasutamise kõrval kalapääsude rajamine iga paisutammi juurde, jätkates innovaatiliste ja suurema efektiivsusega tehniliste lahenduste otsimist.
Kalapääsu tehnilise lahenduse peamine probleem on (ja ilmselt jääb ka alatiseks) ülalvoolul asuvatele kudealadele siirduvatele kaladele sobiva vastuvoolu kiiruse alandamine.

Kagu-Aasia maades on ammu kogetud, et kalad “tunnistavad” torukalapääse, mida kinnitavad ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, samuti USA-s ja mujal välja antud mitusada patenti.
Paisutammide säilitamise eesmärgil pakun oma (kolmest valminust) esimest kompromissi – paigaldage paisutammi kõrvale sifoonkalapääs.
Lihtne ja suhteliselt odav tehniline lahendus on jõukohane praktiliselt igale madala paisutammi omanikule.
Tehniline lahendus seisneb kõvera plastsifoontoru õiges paigaldusasendis ja -kohas. Sifoonkalapääs on aastaringselt kasutatav ja hooldevaba.
Sifoonkalapääsu tehniline lahendus on registreeritud Eesti Patendiametis ja autoriõigusega kaitstud kasulik mudel.
Kasuliku mudeli autoritasu sisaldab lahenduse paigaldusvaliku konsulteerimist konkreetses asukohas.

Avo Blankin
Avo.Blankin@gmail.com

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Ettepanek: Põhiharidus 8 aastaga?

Mõistagi on haridusvaldkond kõige konservatiivsem ja riigikeskne. Nii peabki olema. Kuid aeg nõuab muutusi, mis arvestaksid praegusest enam kohalikke olusid, laste ja lapsevanemate soove.

Eesmärk

Tänapäeva Eesti ja tema kodanike areng on loonud (seni kasutamata) eeldused, et riigikeelsete koolide õppeprotsessi võiks tihendada ja 8 õppeaasta jookul ühe õppeaasta võrra lühendada.
Ettepaneku rakendamine leevendab põhihariduse probleeme pikas vaates (õpetajate nappus, koolide täitumus jt), mis aga peamine – ühe õppeaasta jagu lõpetajate täiendavat suundumist tööjõuturule.
Kas ja kuidas, olgu ikka õpetajaskonna ja seadusandja otsustada.

Eeldused
Lähiajaloost teame, et esimesse klassi astunud õpilased olid väga ebaühtlase (koduse) ettevalmistusega, ei tuntud tähti-numbreid, polnud lugemisoskust, sotsiaalset suhtlust jms.
Üldhariduse õppeprotsessi arengu kujundamisel on jõutud arusaamisele ja (peaaegu seadusega) sätestatud, et laste kooliküpsuse tuvastab lasteaed. Lasteaia õpetajatele on kehtestatud kooliõpetajatele analoogilised kvalifikatsiooninõuded ja töötasu.

Eeltoodut kokku võttes tundub, et esimese ja teiste algklasside klasside õpe toimub praegu suuresti tühikäigul ja ressurssi raiskavalt. Ja seda olukorras, kui napib isegi õpetajaid.
Tänapäeva lasteaialastele pole enam võõrad arvutimängud, nutitelefon jt avalikus ruumis kasutatavad kaasaja tehnilised lahendused ja võimalused.

Ettepanek

Lähtudes eelnevast võiks üle vaadata õppeprogrammid ja -graafikud eesmärgistatult nii, et „tihendada“ 1-5 klasside õppekava 5-lt aastalt neljale õpiaastale.
6.-9. klasside õppekava jätta muutmata.
Põhiharidus taastada kaheastmelisena – 1-4 klassiline algkooliosa ja 5-8 klassiline põhikooliosa.
Võimalikud variandid lähtudes kohalikest oludest: lasteaed-algkool, algkool, põhikool, mittetäielik e. progümnaasium (5-11kl), gümnaasium (9-11kl).

Ettepaneku rakendamise aeg ja etapid

Lasteaialaste kooliküpsuse otsustavad lasteaia õpetajad pärast õppeprogrammi läbimist kollegiaalselt iga lapse kohta eraldi ja koos lapse vanematega. Kooliküpsuse puudumisel last kooli ei võeta.
Uue õppekava rakendamine algab esimesest klassist. 2. ja järgmised klassid jätkavad praeguse õppekava järgi.
Uuele õppekavale üleminek uuele stiilile toimub 4 õppeaasta jooksul.
Nelja õppeaasta järel otsustavad koolid iseseisvalt, kas põhikooli lõpuni jätkatakse (lähtudes õpilaste arvust) paralleel- või liitklassidena (uue stiili V ja vana VI klass koos) kuni põhihariduse täisprogrammi täitmiseni järgmiste 4 õppeaasta jooksul.

Lõpetuseks

Õpilaste isikuomadusi arvestamisel peab rakendama nt täiendavat e-õpet; tegemata vahet, kas on tegemist on õpitöö majajääjate, haigestumiste või loomupärase ettejõudmisega.

Kas pärast põhikoolikorralduse muutmist jätkata gümnaasiumihariduse andmist praeguses stiilis klasside viisi või kolme-astmelisena, loengu- ja praktiliste ning iseseisva töö kogumina, see jäägu õpetajaskonna ja seadusandja otsustada.

Avo Blankin

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Läheme päriselt e-valimistele (?)

Juba ammu on e-hääletamissüsteem oluliselt turvalisem kui näiteks e-panganduse standardid.
Mis aga ei tähenda, et Valimisseadustest tulenev valimiskorralduse kehtiv skeem oleks turvaline, olema ja näima tõene, sh hääletusprotseduur jälgitav ning kontrollitav.
Ülemaailmses praktikas peetakse meie e-valimisi inovaatiliseks. Kõik pole aga nii, nagu pealt näha paistab ja arvatakse. Ekspertide arvamused on seinast seina…

Valimiskorralduse peamine puudus on selles, et Valimisseadused ei taga Põhiseaduses sätestatud ühetaolisust, kuna kasutatakse kahte erinevat hääletusviisi: e-hääletust ja pabersedelitel hääletust; e-hääletus ei toimu valimisjaoskonnas. Erinevusi suurendab seegi, et kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta(!?).
Praktiseeritav eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus (koos vahekokkuvõtete tegemise ja avaldamisega) ning jätkamine vaid pabersedelitega on samuti mitte-ühetaolise hääletamise tunnuseks. Veelgi enam, kuna hääletusprotseduur pole avalikult jälgitav, kogu hääletamisprotseduur isegi ei näi tõene.

Hääletamissüsteemi sisse häkkida eesmärgiga andmeid “korrigeerida” on vähetõenäoline, kuna on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega. Kuniks kasutatakse kahte hääletamisviisi ja operaatori sekkumist, valimiste läbipaistvust ei saavutata ja kahtlustused püsivad.

Arvan, et on aeg üle minna täielikult e-valimistele, mis tähendab, e-valimisnimekirju, katkestamata e-hääletamist nii interneti teel kui ka valimisjaoskonnas. Mis tähendab pabersedelitest loobumist, sest ka valimisjaoskonnas on võimalik e-hääletamist korraldada ka arvutivõõrale hääletajale.

Viimases lauses kirjeldatu on põhimõtteliselt lihtsaim viis põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse tagamiseks. Turvalisuse tõstmiseks on vaja, et kõik antud ja krüpteeritud e-hääled edastab arvutiprogramm ise esmasesse hääletusandmekogusse (nt VVK) ja sekundaarsesse hääletusandandmekogusse (nt Riigikohus).
Valimistulemused selgitab VVK arvuti ilma operaatori sekkumiseta.
Protseduurilised kaebused lahendatakse VVK andmebaasi järgi. Personaalsed kaebused hääletamise tõestuseks tehakse Riigikohtus sekundaarse andmekogu alusel. Esmased valimistulemused avaldab VVK. Valimistulemuste kinnitamine toimub aga pärast Riigikohtus oleva sekundaarse andmebaasi tulemustega võrdlemist.

Meenutan, et hõik valimistega seotud kaebuste lahendamise viimane instants on Riigikohus.
Mis puutub aga hääletuse andmebaaside säilitamisse, siis peaks neid säilitama mitte ainult aasta, vaid 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni. 

Mis puutub aga valimiste korralduse protseduure, siis see on pikem jutt…
Tavakodanikku häirivaid asjaolusid on mitmeid – erakondade esitatud kandidaatide nimekirjad on ebaloogiliselt pikad – pikemad kui jaotatavate mandaatide arv. Ilmne vihje kas erakondade sisedemokraatia puudumisele, suurte erakondade kartelli-ülistusele vms.
On mõistetamatu, miks demokraatlikus riigis seatakse proportsionaalstetel valimistel erakondadele hääletamiskünnis?
Samuti see, et kautsjon tagastatakse erakonnale kandidaatide nimekirja järgi, mitte aga valituks osutunud isikute järgi.

Avo Blankin,

endine Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-1996, esimees 1993-1996

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Maksudebatist pole seni asja saanud…

Riigikogu tänasel istungil ei suudetud leida isegi debatile süsteemset lähenemist.
Aga see selleks.
Seepärast pakun oma muudatusettepanekud maksusüsteemi tulevikuks pensionäri seisukohalt vaadatuna.
Arvan olevat mõistlik, et maksukoormus toetaks edasipüüdlikkust ja jaotuks solidaarsemalt kui seni.
Tervikpilt (st suund) peaks olema ühene – maksuvabade lävendite rakendamisega nihutada põhiline maksukoormus elatustaseme miinimumi saajatest kaugemale, vähendada riiklikku sekkumist ja ümberjaotamist (toetusteks jms) olukorras, kus on võimalik lihtkodanikul lasta oma elu ise korraldada.
Samas peaks lävendipõhiste maksude haldamine muutuma riigile varasemast märksa lihtsamaks, kui mitte isegi odavamaks. Loe edasi »

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Torma raamatukogu 110

20.novembril 2019 kell 14 tähistab Torma raamatukogu asutamise 110 aastapäeva.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Hissamutdinova, Natalja – tipp-ujuja, Kohtla-Järve ujumiskooli kasvandik

Tippujuja jaks kulus haiglas rassimisele

07.05.2008 00:01Ann Hiiemaa, Postimees 

Natalja Hissamutdinova on möödunud kümnendi jooksul rohkem Eesti rekordeid püstitanud kui ükski teine naisujuja. Viimased poolteist aastat on tema treeningud aga vaheldunud 12-tunniste tööpäevadega Ida-Tallinna keskhaiglas.

 
Eesti kunagine esiujuja Natalja Hissamutdinova sai tänu Ida-Tallinna keskhaigla pakutud soodsale sponsortehingule uue hingamise.
Foto: Toomas Huik
 Kardioloogiaosakonnas õena töötav Hissamutdinova meenutab oma elu viimast 18 kuud ja raputab õlgu. Justkui oleks tema keha tabanud külmavärinalaine.

«Tuttavad küsisid pidevalt: Natalja, mis sinuga juhtunud on – kas oled väsinud? Või, miks sa nii kurb oled? Nad ei tahtnud öelda, et vaata peeglisse, milline sa välja näed!» meenutab 24-aastane Hissamutdinova. «Mul on selle kõige pärast nii kahju. Aeg jookseb. Isegi mitte ei jookse, vaid lendab. Ma ei saa 40 aastat enam ujuda, töötada aga küll.»

Hommikul kella kaheksast tööle läinud 70-kordne Eesti meister lõpetas haiglas tihtipeale õhtul kella kaheksast. Pool tundi hiljem ujus juba Kalevi basseinis, kus tegi vähemalt paaritunnise treeningu. Ja nii päevast päeva.

«Pärast trenni jalutasin koju. Või mis jalutasin?! Pigem roomasin kuidagi – nii väsinud olin lihtsalt. Panin kõik mured ja pinged vette. Koju jõudes jäin kohe magama ja hommikul hakkas sama ring peale,» pajatab nelja Eesti täiskasvanute ujumisrekordi omanik. «Tööpäevad olid pikad ja tahtsin trennis ka midagi ära teha, aga füüsiliselt oli see võimatu. Vahel hüppasin basseini lihtsalt selleks, et kohal olla. Samas mõistsin, et pean tööl käima, pole valikut. See oli sundkäik.»

Juba Tallinna meditsiinikooli viimase kursuse kõrvalt tööl käinud Hissamutdinova eluraskused sellega veel ei piirdunud. Olles veebruaris kooli lõpetanud ja ühiselamust välja kolinud, tuli tal hakata ka 12-tunniseid öövalveid tegema. Treener Tiit-Urmas Reiterile ta sellest ei rääkinud – lihtsalt ei julgenud.

«Paari kuu pärast lobisesin ise kogemata välja. Treeneril oli kahju, aga ta sai minust aru – ma poleks saanud kuidagi teisiti ära elada,» tõdeb Hissamutdinova. «Olin öövalvete ajal väga depressiivne. Kogu aeg tundsin, et külm on. Enesetunne oli pehmelt öeldes kehv.»

Ujumisliidult tal toetust loota polnud – olümpianormi täitnud sportlane saab kvartalis kõigest 10 000 krooni. Pekingi olümpianormatiividest jääb Hissamutdinova praeguse seisuga aga kaugele.

Päästerõngas haiglalt

«Ma ei mäletagi, millal viimati ujumisliidult igakuist toetust sain. A- ja B-normi täitjad saavad toetusega hakkama vaid koos vanematega elades. Mina aga elan üksi ja isegi kui saaksin seda toetust, poleks sellega midagi teha,» mõtiskleb Kohtla-Järvelt pärit piiga.

Vaid ujumisliidu korraldatud laagrites sai ta täielikult oma lemmikalale pühenduda. Paraku ei andnud ka see talle suurt midagi juurde.

«Laagris hakkasid tulemused järjest paremaks minema. Tagasi Eestisse jõudes pidin aga töötunnid tasa tegema ja nii algas kõik jälle pihta. See oli surnud ring,» sõnab ta mornilt.
Pärast seda hakkasid Hissamutdinovale vägisi pähe tungima ka loobumismõtted.

«Mul oli hästi palju selliseid hetki. Läksin koju ja ütlesin endale – kõik, ma enam ei suuda. Kurvastasin natuke aega ja siis mõistsin, et lõpetamise jaoks pean ise selleks valmis olema. Mina aga polnud,» meenutab kunagine Eesti esiujuja. «Siis sisendasin endale, et teen täpselt nii palju, kui jõuan, ja naudin seda. Läheb nii hästi kui läheb.»

Nii hästi, kui loota võis, paraku ei läinud. Viimasel pooleteisel aastal jäi ta oma rekorditest kaugele. Ka olümpia B-normatiiv ei ole seni veel alistunud.

Meenutagem: imelapse staatusesse tõusnud Hissamutdinova püstitas 14-aastaselt 100 meetri rinnulujumises Eesti rekordi. Kolm aastat hiljem langesid samal distantsil ka täiskasvanute rekordid. Nii 100 kui ka 200 meetri rinnuliujumise tippmarke pole keegi suutnud üle lüüa.
 Viimane kordaminek oli tal aga 2006. aasta EMil, kui pääses 200 meetri rinnuliujumises poolfinaali.

«Olümpianormid on pea samad kui minu isiklikud rekordid. Need pole imeajad – juba kaheksa aastat tagasi ujusin kiiremini. Aga siis olin noor ja muresid polnud,» mõtiskleb Hissamutdinova. «Tahan iseendale tõestada, et saan hakkama. Usun, et midagi ületamatut nendes normides pole.»

Lootust jagub: abistav päästerõngas saabus piigale aga sealt, kust ta seda kõige vähem oodata oskas.

«Haigla juhatuse esimees Ralf Allikvee kutsus mind enda juurde ja tavaliselt kui seda tehakse, siis on ikka midagi halvasti. Aga tema pakkus hoopis toetust,» meenutab Hissamutdinova, kes möödunud nädalal tegi oma viimase 12-tunnise tööpäeva. Nüüd peab ta peaaegu sama suure sissetuleku juures vaid kord nädalas kaheksa tundi töötama. Seda kuni Pekingi olümpiani.
«Nüüd on mul juba väike hirm, et hakkan ületrenne tegema,» sõnab Hissamutdinova.

Natalja Hissamutdinova

•    Sünniaeg: 16.11.1983
•    Saavutused: 2003. Dublini EMi 200 meetrit rinnuli viies koht, kompleks ja rinnuliujumise Eesti rekordid, 2006. EMi 200 meetrit rinnuli 12. koht, 50 meetrit rinnuli 14. koht,2008 Manchesteri lühiraja MMi 200 meetrit rinnuli 20. koht, 70-kordne Eesti meister

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Koristustalgud “Teeme ära!”

Eestit tabas prügipalliefekt

04.05.2008 16:43

Ligi 50 000 osalejaga koristusaktsioonist «Teeme ära 2008» innustunulut või muul ajendil osalesid inimesed ka teistel Eestimaa kordategemise üritustel.

 
Prügitalgulised Tapal.
Foto: Teet Koitjärv

«Eestit on tabanud nö prügipalliefekt – «Teeme ära 2008» kampaania on ajendanud väga paljusid ka ise oma ümbruskonnas prügikoristamise talguid korraldama,» tunnustas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi eestimaalaste hoolivat suhtumist.

«Nüüd jääb vaid üle seda puhastatud Eestimaad nii ka hoida ja korralikult naabrivalvet teha. See tähendab, et prügiga valesti käituvate inimeste suhtes ei tohi olla ükskõikne,» selgitas Tamkivi.

Ministri sõnul on prügikultuuri muutmine aeglane nagu suure laeva pööramine, kuid meie kõigi ühisel pingutusel igati võimalik.

Riigi- ja eramaalt kaardistatud rohkem kui 9000 tonnist prügist on eelkoristuse ja eilse päeva jooksul lipujaamadest läbi käinud prügi kogus tänaseks ligi 6000 tonni, vahendas aktsiooni pressiesindaja.

Rehve on kogutud 59 000. Prügi metsa alt äravedamine jätkub veel lähipäevil, mille tõttu võib see number muutuda.

Kokku rohkem kui 9000 tonnist kaardistatud prügist paikneb eramaadel ligi 3500 tonni. Koristatud prügi pärineb peamiselt riigimaalt.

«Eramaale said koristajad minna vaid maaomaniku loal – saime suunata koristajaid nendele eramaadele, kelle kohta oli meil info, et nad on võtnud vastu meie ja keskkonnainspektsiooni tehtud personaalse kutse koristada oma maalt prügihunnikud kampaania käigus ära,» selgitas Teeme Ära eestvedaja Rainer Nõlvak.

Kokku koguti eramaadelt hinnanguliselt 500 tonni prügi, kuid paljud koristasid eile ka omal käel.

Kampaania korraldajatele teadaolevalt on lisaks nendele arvudele toimunud eelnevatel nädalatel ja ka 3. mail mitmel pool Eestis nii omavalitsuste kui erinevate seltside ja ühingute organiseeritud koristustöid.

Üle Eesti tegeles prügi transpordiga päeva tipphetkel 48 prügipressautot, 60 multiliftautot ja lisaks veel 41 muud sõidukit.

Üle Eesti oli laiali paigutatud ligi 150 suurt konteinerit (8-30 kuupmeetrit).

Koristuspäeval saatis «Teeme ära 2008» meeskond omavalitsustesse laiali 200 000 prügikotti.

Üle Eesti oli töös tavapärasest kaks korda rohkem keskkonnainspektsiooni inspektoreid, kes kogusid koristustööde käigus avastatud asitõendeid prahistajate kohta.

Vabatahtlike poolt koristatud prügi transportimine esimestesse kogumispunktidesse – lipujaamadesse, toimus vabatahtlike haagisetiimide abil. 207 lipujaamast toimetatakse press- ja konteinerautodega prügi edasi 17 vahelattu, kust prügi liigub lähinädalatel 6 sorteerimisjaama üle Eesti.rügi sorteerimine, käitlemine ja ladestamine toimub vastavalt prügilatega tehtud varasematele kokkulepetele kuni mai lõpuni. Eesmärk on suunata kuni 80 protsenti korjatud prügist taaskasutusse.

Koristuspäeva hommikuks oli kodulehel oleva registreerimissüsteemi ja vallakoordinaatorite kaudu oma osalemisest märku andnud 38 979 eestimaalast.

Lisaks neile tuli koristuspäeva hommikul kogunemispaikadesse hulgaliselt inimesi, kes otsustasid talgulistega viimasel hetkel liituda. Kokku osales 3. mai prügikoristustalgutel hinnanguliselt vähemalt 50 000 vabatahtlikku.

Toimetas Alo Raun, Postimees.ee

 

xxx

Prügi noppisid ka jaapanlased ja prantslased

 

www.DELFI.ee
4. mai 2008 17:36
Eilsetel koristustalgutel osales peale eestlaste veel ka soomlasi, rootslasi ja leedulasi, aga ka prantslasi, sakslasi, ameeriklasi, jaapanlasi ja hiinlasi.

Üle Eesti kaardistati 10 656 prügikohta, teatasid korraldajad.

Koristuspäeval osalenud vabatahtlikke oli ametlikult registreerunuid 38 979 inimest, kokku osales 3. mail umbes 50 000 inimest.

Valdadesse saadeti laiali 200 000 prügikotti. Koos tegutses rohkem kui 40 erinevat jäätmekäitlejat ja vedajat.

Hinnanguliselt sõitsid treilerid kokku 50 000 kilomeetrit, prügiautod 20 000 kilomeetrit.

Teeme Ära info- ja logistikakeskus tegi tipptunnil 118 kõnet.

Kokku pandi püsti 207 lipujaama, 17 vaheladestusjaama, 6 sorteerimisjaama.

Prügi transpordiga tegeles, 48 prügipressautot, 60 multilift autot, 1000 haagist ja muud sõidukit.

Üle Eesti oli prügi kogumiseks paigutatud laiali 84 suurt konteinerit (8-40 m3)

3. maiks oli Teeme Ära toimkond kasvanud 415-liikmeliseks, lisaks 207 lipujaama ülemat.

www.DELFI.ee

xxx

Koristustalgutel osales arvatust rohkem inimesi

UUENDATUD 18:10
ETV24 03.05.2008 12:09

“Teeme ära” koristustalgutest võttis täna osa arvatust palju rohkem inimesi ja ka kokku kogutud prügikogused osutusid plaanitud 10 000 tonnist suuremaks.

Mõnel pool kogunes metsa plaanitust rohkem inimesi, kuid paraku mitte ühtlaselt üle kogu Eesti, seetõttu kujunes paljudel tööpäev plaanitust lühemaks, osal aga pikemaks, vahendas “Aktuaalne kaamera”

Esimesena sai töödega valmis lipujaam Tootsi vallas Pärnumaal, teatas “Teeme ära” toimkond.

207 lipujaamast koondatakse nädalavahetuse jooksul prügi kokku 17 vaheladestusjaama, kust edasi liigub prügi kuude sorteerimisjaama.

taevapilt.jpg:

Foto: www.taevapiltnik.ee

Kuna prügikogused on kujunenud oodatust palju suuremaks, on “Teeme ära” meeskonnal Eesti rahvale üleskutse ka homseks. Logistikatoimkonna liige Siim Toomik ütles, et transport on neil olemas, kuid puudu on inimesi, kes pürgi autode peale laeks. “Kui kellelgi on võimalik, siis palun võtke oma piirkonna koordinaatoritega ühendust ja tulge homme appi laadima. Abikäsi oleks kõvasti vaja.”

Harjumaal tuli prügikoristusaktsiooni käigus päevavalgele viis surnukeha. Põhja politseiprefektuuri mõrvarühma juhi Priit Pärkna sõnul oli tegemist skelettidega, mistõttu on nende vanust, surma põhjust ja aega veel vara öelda.

Jõelähtmel, Neeme teel avastasid vabatahtlikud lõhkekehale sarnaneva objekti. Kohale tulnud eridemineerijad tegid kindlaks, et tegemist ei olnud siiski lõhkekehaga.

Vabatahtlikud leidsid koristustööde käigus prügi hulgast ka mitmeid prügi päritolu kohta valgust heitvaid dokumente. Koos koristajatega olid igas maakonnas väljas ka Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes on leitud andmete põhjal algatanud mitmeid väärteomenetlusi.

Kirsi Lattu

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Virumaa tähtpäevi mais

 Virumaa tähtpäevi mais.

 01. mail

1938. aastal sai JÕHVI alevist linn, täieõiguslik liige Eesti 33 linna seas.

1948. aastal avati esimene sõjajärgne ühiskondlik hoone Jõhvis Ehitajate Klubi, hilisem Jõhvi Teatrimaja. Praegu kõrgub selles kohas kaubandus- ja administratiivkeskus „Tsentraal”

06. mail

1938. aastal sündis ajakirjanik Salme ARR, ajalehe „Leninlik Lipp” asetoimetaja. Suri 13.11.1994.a.

07. mail

1848. aastal sündis Pilistveres Peeter Põld, kes töötas Puru küla kooliõpetajana aastail 1875-1912. Suri 1919. aastal.

11. mail

1558. aastal langes Liivi sõja ajal Narva venelaste kätte.

12. mail

1893. aastal sündis Iisaku vallas II liigi 3. järgu Vabadusristi kavaler Rudolf Terno. Surmaaeg teadmata.

23. mail

1913. aastal sündis Maidla vallas puusepast soomepoiss Enn Karm, suri Soomes 1975. aastal.

25. mail

1933. aastal avati peale põhjalikku remonti Jõhvi jalgpalliväljak. Selle puhul korraldati jalgpallivõistlus Kukruse Hariduseseltsi ja Jõhvi „Kalju” meeskondade vahel. Võõrustajad olid heatahtlikud ja kinkisid 5:2 võidu Kukrusele.

28. mail

1983. aastal oli Jõhvi pargi suveaias rahvatantsupidu, kus esines 15 rühma Arvad Salupere taktikepi all.

29. mail

1993. aastal algasid toonase „Virula” kino ees, Valges saalis ja Linnavalitsuse hoones Kohtla-Järve I äripäevad, mis kestsid kaks päeva.

30. mail

Oli Jõhvis ministeeriumikoolis näitus-müük kooli heaks. Oma panuse andsid Võrnu, Vasavere ja Võide laulukoorid ning Puru ja Pagari pasunakoorid.

Narva kodanik M. Tasane sai Eestimaa kubernerihärralt loa Jõhvi Eesti ja Vene raamatukaupluse asutamiseks.

31. mail

1908. aastal sündis Toila külas metsasarve ja tšellomängija ja õppejõud Mart Paemurru, Suri Tallinnas 06.11.1972. aastal.

 

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Irboska kindlus

Algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd

24.04.2008 14:57

Venemaal Pihkva oblastis algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd, mille käigus on kavas taastada osa kindluse müüridest.

 

Kunagi Eesti Vabariigile kuulunud alal asunud Irboska kindluses rekonstrueerimistöödeks on tänavu Venemaa riigieelarvest eraldatud 10 miljonit rubla (ligi  4 miljonit Eesti krooni), teatas Pskovskaja Lenta Novosti.

Irboska.jpg:

Nikolai värav Irboska kindluses.
Foto: http://www.nortfort.ru/izborsk/

Tänavu on kavas taastada osa kindluse müüride see osa, mis jääb Lukovka torni ja Nikolai väravate vahele.

Töid teevad Pihkva restauraatorid.

Irboska linnuse asutasid 7.-13. sajandil slaavlased-krivitšid. Vanim, läänemeresoome asustus aga pärineb ligikaudu III aastatuhandest eKr. Tänapäeval  kuulub linnus Irboska riiklikule kindlus-muuseumile.

Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tiigrihüppe tagamaadest

Ilves tänas e-Eesti eest oma kooliõpetajat

24.04.2008 13:29

Hiljuti USAd väisanud president Toomas Hendrik Ilves pidas ühele kohalikule väljaandele intervjuud andes hea sõnaga meeles oma kunagist matemaatikaõpetajat, kellelt saadud esimesed IT-alased teadmised aitasid tal hiljem Eestis koole arvutiseerida.

 
President Toomas Hendrik Ilves.
Foto: Margus Ansu

«See, et Eesti on praegu üks kõige internetiseeritu-matest riikidest, on paljuski seotud proua Cummingsi programmeerimistundidega,» ütles president väljaandele Northjersey.com Washingtonis Eesti saatkonnas intervjuud andes.

Praeguseks pensionil olev Leonia keskkooli matemaatikaõpetaja Christine Cummings meenutab Eesti riigipead siiani hea sõnaga. Ilves olevat olnud eriti tugev ajaloos ja keeltes ning osanud suurepäraselt kõnesid pidada.

President võttis Leonias õppides osa neli aastat kestnud eksperimentaalsest matemaatikaprogrammist, mis muu hulgas hõlmas ka programmeerimist.

Programm keskendus toonaste algsete arvutite abil analüütilisele mõtlemisele ning probleemide lahendamisele.

«Sain aru, et mu riik vajab inimesi, kes oskaksid arvuteid kasutada. Olin koolide arvutiseerimise ettepaneku autor ning aastaks 1997 olid need kõik juba online ’i läinud,» meenutas Ilves.

Ilves on oma arvutialaseid teadmisi kasutanud ka kohtumisel USA president George W. Bushiga, kes teda selle eest pärast mullu juunis toimunud vestlust ka kiitis.

«Õppisin, et küberrünnakud muudavad haavatavateks meid kõiki. Tahaksin sind tänada, et selgitasid ohtusid, mis ei puuduta ainult sinu riiki, vaid ka minu ja teiste omasid,» sõnas Bush toona.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud