• Tere taas!

     

    Kreekide õitsemise aeg

     

     

    Viimased postitused:

Avalik testament

RIIGIKOGU

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
riigikogu@riigikogu.ee

Ärakirjad:

  1. Eesti Keskerakond, keskerakond@keskerakond.ee

  2. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, info@ekre.ee

  3. Eesti Reformierakond, info@reform.ee

  4. Erakond Eesti 200, info@eesti200.ee

  5. Isamaa Erakond,  info@isamaa.ee

  6. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kantselei@sotsid.ee

Ettepanek: Viime Riigikogu valimise seaduse (RKVS) vastavusse Põhiseadusega
(Avalik testament)

Eellugu

Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni liige, jurist, professor Eerik Juhan Truuväli oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese Valimiskomisjoni esimees, kelle peamised kreedod on tänaseks valimisseadustikus peapeale pööratud.

Ametit vastu võttes sain saatesõnad, millele olen tänaseni truuks jäänud ja ikka lugupidamisega – “jah, härra Esimees!”

E.J. Truuvälja esimene kreedo:
Eesti Vabariigi tähtsuselt esimene seadus (mõistagi pärast Põhiseadust) peab olema konservatiivne ja ühtmoodi mõistetav ning kohustuslik täitmiseks nii valijatele, kanditeerijatele kui valitutele. Valitud Riigikogu otsustab riigi arengusuunad, kehtestab elukorralduseks vajalikud seadused jms.

Teine. Riigikogus esindatud erakonnad peavad suutma toimida oma liikmemaksudest, mitte olema riigi poolt ülalpeetavad.

Kolmas. Vabariigi Valimiskomisjon peab täitma kehtivat valimisseadust, ükskõik milline see ka ei oleks, omamata õigust seda täpsustada või sekkuda seadusloomesse.

Praegune seis

Käesoleva sajandi algusaastail rakendatud e-hääletamiskorraldus on ajale vastu pidanud ja vähemalt sama turvaline kui näiteks e-panganduse standardid. Probleeme ja mittemõistmist jagub, kuid ükski neist pole olnud seotud valimiste turvalisusega.
Küll pole valimisseadusest tulenev valimissüsteem kõikidele osapooltele ühtmoodi mõistetav, läbipaistev, ole ega ja näi tõene, hääletusprotseduur pole jälgitav ning kontrollitav.
Mõistan, et 90ndatel olid d´Hondti valimissüsteemist tulenevad kompendatsiooni-mandaatide rakendamine sundvalik interliikumise ohtliku populaarsuse tõttu. Arvestati d’Hondti valimissüsteemi eripära, milleks on kompendatsioonimandaatide abil suur-erakondade valimistulemuste võimendamine.
Valiku tegemise aegu saavutati tingimuslik kompromiss, et kolme aasta möödumisel tõstetakse valimissüsteemi valiku otstarbekus uuesti lauale. Paraku seda ei juhtunud, ja kompensatsioonimandaadid oma d’Hondti süsteemiga kehtivad tänaseni.
Arvan, et lõppude lõpuks peaksime ikkagi keskenduma Põhiseaduse täpsele täitmisele ja kõrvaldama RKVSist kõik ebakõlad, riived ja vastuolud vastavalt põhiseadusele:
§ 1.   Valimissüsteemi alused:

  (1) Riigikogul on 101 liiget.

  (2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

  (3) Igal valijal on üks hääl.

  (4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Vastuolud ja ettepanekud

Riigikogu valimisseaduse viimine vastavusse Eesti Vabariigi Põhiseadusega pole allakirjutanu kapriis või kinnisidee. Seni tehtud ettepanekud valimisseaduse lihtsustamise ja läbipaistvuse suurendamiseks pole vilja kandnud.

1. Üsna tõenäoline, et üle 90% elanikkonnast pole suuteline valimisseadusesse sissekirjutatut lahti mõtestama; seaduse rakenduse keerukus ja terminid pole üheselt mõistavad isegi kõigile kõrgharitud juristidele, poliittehnoloogidele ja vist ka tänastele seaduseandjatele, muidu oleks RKVS ebakooskõla küsimused Põhiseadusega ammu päevakorral.
Pigem vastupidi – mitmed poliitikud ja politoloogid näevad lahendust hoopis Põhiseaduse remondis… Mitmed valitsused on teinud katseid saada suuremat kontrolli RKVS rakendamise ja täitmise üle.
Näited viimastel Riigikogu valimistel toimunust:

  • Miks ja mis asjaoludel kogus võitja erakond 7(!?) mandaati enam, kui oleks saanud Põhiseaduses nõutaval otsestel proportsionaalsetel valimistel?

  • Kuidas sai võimalikuks, et Ida-Virumaa 7. valimisringkonna 6-st mandaadist jagati 2 hoopis Võru-Põlva-Valga 11. ringkonnas?

Mõlemad küsitavused on RKVS-i järgi alusetud, st seaduslikud üksnes „tänu“ kompensatsioonimandaatidele ja kasutatavale d´Hondti valimissüsteemile, mida lihtkodanik dešifreerida ei mõista.
Aga kas peaksi?

2. Alates 2005. aastast pole suudetud kahte (paralleelset?) hääletamise viisi – klassikalist pabersedelil urnidega ja kaasaegset e-hääletamist e-urni (ehk failikaustadesse) – orgaaniliselt kokku liita ilma hääletamisprotsessi katkestamata (pausiga) ja kõrvalise isiku (nimetagem seda operaatoriks) sekkumiseta.

Mistõttu küsitavused on seni olnud, jäänud ja ei kao ka tulevikus.

3. Mis puutub aga proportsionaalsusesse, siis Riigikogu valimisseadus on linna- eht massikeskne, st puudub riigi ühtase arengu komponent. Ja ega peagi, sest regionaalpoliititika peab olema ja jääma kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste pärusmaaks.

4. Seetõttu pean iseenesest mõistetavaks, et Riigikogu valimised peavad toimuma täisavatud kandidaatide nimekirjadega, valimistulemuste selgitamisega ainult ringkondades jaotatud mandaatidena ringkondades kogutud häälte pingerea järgi.

5. Kui soovitakse tõsiselt elu jätkumist maal, peaks Riigikogu valimistel olema iga maakond esindatud kasvõi ühemandaadilise ringkonnaga.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimise valimisringkonnad peavad olema kogukonnapõhised, mitte haldusreformi käigus optimeeritult valla/linna üheringkonnalised.

6. Valimiste peamiste puuduste hulka kuuluvad seega alljärgnevad Valimisseaduse mittevastavused Põhiseaduses sätestatuga:

  • Ühetaolisuse eiramised: kasutatakse kahte erinevat hääletusviisi – pabersedelitel hääletust ja e-hääletust. E-hääletada ei saa valimispäeval, vaid eelhääletamise (§ 40.   Eelhääletamine) ajal väljaspool valimisjaoskonda. Valimispäeval jätkatakse hääletamisprotseduuri vaid pabersedelitega.
    Eelhääletamine kui mõiste kasutamine jagab valimiste mõiste kahe-etapiliseks valimisteks nii ajaliselt kui hääletamisviisilt. Loobuda vastuolulise mõiste „eelvalimised“ kasutamisest; valimised peavad olema üks, pidev ja tervikprotsess.
    Hääletusprotseduuri pole võimalik teha avalikult jälgitavaks kahe erilaadse hääletamisviisi tõttu.

  • Ühetaolisuse eiramine: kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta, pabersedelitega hääletamisel aga mitte:
    § 48².   Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted

  (1) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus.

  (2) Valija hääletab ise. Käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta.

Tegemist on valimisseadusesse eelmisel sajandi lõpul jõuga/tahtlikult sissekirjutatud pr-trikiga, kuigi Põhiseaduse paragrahv §1 (3) ütleb üheselt:

  • Igal valijal on üks hääl.

  • Ühetaolisuse eiramine: eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus koos vahekokkuvõtete tegemisega operaatori poolt (haldab riigi valimisteenistus.).

  • Hääletamissüsteemi sisse häkkimise juhtumeid eesmärgiga andmeid “korrigeerida” pole teada; vähetõenäoline, et ka edaspidi, sest on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega.

Samas ohud ja küsitavused on jäävad, kuna protseduur pole pidev vaid killustatud, sest kasutatakse kahte hääletamisviisi operaatori sekkumisega, hääletustulemuste kokkuvõtete tegemise läbipaistvus pole ühelgi kombel saavutatav.
Kahtlustused ja vandenõuversioonid on olnud seni ja jäävad alati meid püsivalt saatma, kuna hääletuse andmed ja nende logifailid hävitatakse kohe pärast lõplike valimistulemuste väljakuulutamist.

Piirangud

Põhiseadus on konkreetne:
§ 63.    Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.

  Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.

§ 64.    Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.

  Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;
4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
  5) tema surma korral.

  Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.

  Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.

Kuid reaalsus on teine – kehtib kõikelubatavus:

  • Riigikogu lubab oma liikmetel liikmel istuda nn mitmel toolil, sh riigi äriühingute ja asutuste nõukogudes, kuigi Põhiseaduse §63 (Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis) seda ei luba? Või miks ei rakendu PS §64 (Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:  1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse)?
    Riigiametite alla kuuluvate riigi omandis olevate ettevõtete ja asutuste nõukogudes võiks ju erakonna esindajad olla, kuid mitte riigikogu liikmed. Riigikogu liikme osaluse keeld peaks laienema ka riigistruktuuris olevate kohalike omavalitsuste volikogudeni, kes võtavad vastu riigi alamastme seadusi määruste ja otsustena.

  • Tänaseni on selgusetu, miks lubatakse valitutel tegutseda üheaegselt mitmetel valitavates poliitilistes kogudes, mis omavad alluvussuhte. Lähtudes §§ 63 ja 64(1) loogika kohaselt pean õigeks, et kandideerimisel teise kogusse, volitused eelmises valitud kogus lõpevad automaatselt valimistulemuste kinnitamise hetkel ning ei kuulu taastamisele ka siis, kui valituks osutunu soovib mandaadist loobuda. Mandaadist loobunule kautsjoni ei tagastata.

  • Riigikogu kõikelubatavus on eeskujuks kohalikele omavalitsustele: kohalike omavalitsuste volikogu liikmetel töötada samaaegselt volikogu alluvuses olevate munitsipaalasutuste-ettevõtete juhtidena.

Tavakodanikku häirivad

mitmed valimisseadusesse kirjutatud või kirjutamata ebaloogilised asjaolud, mida seadusandja peab Riigikogu valimisseaduses arvestama.
Näiteks:

  • Erakondade esitatud kandidaatide nimekirjad on loogika-vastaselt pikemad kui jaotatavate mandaatide arv. Populism ja vihje erakondade sisedemokraatia puudumisele, valijate sihilikuks eksitamiseks korporatiivselt koos kallutatusega, otsese eelistatusega suurtele erakondadele vms.

  • Valimisringkonnad peavad olema maakonna- (Tallinn linnaosa-) põhised ja mandaatide jaotus valimisringkondade vahel proportsionaalne valijate arvuga.

  • Riigikogu asendusliige peab olema määratud samast ringkonnast mandaadita jäänute pingerea esimene (kautsjoni tagastamisega), vaid nii on võimalik järgida valimiste proportsionaalsust ja otsevalimist.

  • Miks tagastatakse kautsjon mittevalituks osutunud kandidaatidele? Tagastamata kautsjoni koht peab olema (riigi)reseservis (nt järgmiste valimiste korraldamise tarvis);

  • Riigikogu stagneerumise vältimiseks piisab, kui riigikogu liige võib olla valitud ja saada mandaadi maksimaalselt kaks koosseisu järjest;

  • Miks puudub RKVS-is riigikogu liikme tagasikutsumise mehhanism?

  • Valimisseadus peab keelama valimiskamaaniate kulutuste katmise riigieelarveliste toetuste ja eraldiste ning pangalaenuga. On igati mõistlik, kui valimiskampaania kulutused piiriks on erakonna poolt valimiste eelsel aastal kogutud liikmemaks ja annetused.

Teen ettepaneku

üle minna täielikele e-valimistele – täisprogrammiga katkematule e-hääletamisele, mis algab Vabariigi Valimiskomisjoni poolse nupuvajutusega (või arvuti taimeri iseeneseliku käivitamisega) ja lõpeb valimispäeva õhtul mõni minut peale valimistulemuste väljaprindi lõpetamise järgse programmi iseeneseliku seiskumisega.
Täielike e-valimisteks vajalikud komponendid on ju põhiliselt kas olemas või lihtsalt seni kasutamata:

  • valijate e-nimekirjad, (praktika olemas);

  • e-hääletamine (praktika olemas);

  • kandidaatide e-nimekirjad (praktika olemas);

  • hääletamise aktiivsuse avalikustamine (monitoorimine) ringkonniti pole kindlasti ülejõukäiv ettevõtmine;

  • volitatud/salastatud vaatlejate kasutamine valijate poolt häälte „rändel“ on seni kasutamata. Piisaks, kui vaatlejast hääletajale antakse võimalus hääletamise ajal lisada erimarkeri, mis algatab hääletamise lõppemise järel hääle laekumise kandidaadi kontole kinnitamise e-kviitungi väljastamisega hääletaja e-posti (või avalikkusele?).

Täielikud e-valimised peavad olema üheselt mõistetavad – ajaliselt katkematu pidev e-hääletamisprotsess e-valimisnimekirjadega nii interneti teel kui valimisjaoskonnas.

Üks põhiseaduslik ebakõla või riive võiks siiski olla, see oleks mõistlik vastutulek elektoraadile ja korraldajatele, et e-hääletamist alustada paar-kolm päeva enne Põhiseaduses märgitud valimispäeva, kuid lõpetada valimispäeval kell 20.00.

Ettepanek tähendab seega:

  • pabersedelitest täielikku loobumist, sest valimisjaoskonnas ja kodukutsel on võimalik korraldada e-hääletamist ka igale arvutivõõrale valijale/hääletajale mobiiltelefoni, (puutetundliku) arvuti või muu nutiseadmega;

  • eakal või arvutivõõral või puudega valijal/hääletajal peab olema õigus kasutada alaealise ligemise või valimiskomisjoni poolt volitatud vabatahtliku konsultandi abi;

  • iga valija saab hääletada ainult üks kord. Oma mobiiltelefoni, (puutetundliku) arvutit või muud nutiseadet hääletamiseks saab kasutada samuti vaid üks kord; peale hääletamist e-valimisnimekirjale juurdepääs sulgub:

  • valimisjaoskonna spetsiaalsed biomeetrilised puutetundlikud „hääletuskastid” (GPSiga tahvelarvutid, jmt) on avalikuks korduvkasutuseks, sh väljaspool valimisjaoskondi väljakutsel ja nn koduhääletamisel.
    E-hääletamisel pole hääletajal kandidaadi nime või numbri valikul võimalik eksida, mis pabersedeliga hääletamisel on sedeli omakäelisel täitmisel sageli probleemis olnud ja tähendada kehtetuks tunnistatut sedelit hääletanu teadmata;

  • puudub vajadus valimisjaoskondade ja ringkonnakomisjonide protokollide koostamiseks, sest vajalikud dokumendid koostab arvutiprogramm;

  • valimistega seotud e-protestid peab esitama Vabariigi valimiskomisjonile digitaalselt allkirjastatuna.

Eelkirjeldatu on põhimõtteliselt lihtsaim viis põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse tagamiseks.

Riigikogu valimiste arvutiprogramm peab tagama kogu hääletamisprotsessi ajal:

  • turvalisuse ilma operaatori või muu kõrvalise isiku sekkumiseta;

  • e-valimiste kõik vajalikud protseduurid-toimingud, sh valijate tuvastamine e-valimisnimekirjade alusel, fikseerib-krüpteerib antud e-hääled, edastab ise esmasesse hääletusandmekogu serverisse, mis asub nt VVK valimiskomisjoni ruumis (vaatlejate järelvalve all) ja sekundaarsesse serverisse (asub nt Riigikohtus).
    E-hääled sorteerib-jaotab-dekrüpteerib ja valimistulemused selgitab VVK arvutiprogramm samuti ilma operaatori sekkumiseta;

  • sekundaar-serverisse edastatud e-hääled koos logifailidega sorteeritakse kandidaatide kaupa, kuid salvestatakse krüpteeritult.

  • Esmased kaebused lahendatakse VVK andmebaasi järgi, teisesed Riigikohtus (äärmisel vajadusel sekundaarse andmekogu ja logifailide avamisega sama arvutiprogrammi jätkukäivitusega).

  • Esmased valimistulemused avaldab VVK. Valimistulemuste kinnitamine toimub aga pärast viimase kaebuse läbivaatamist Riigikohtus.

Lõpetuseks

Valimistulemuste kinnitamise järgne valimiste andmebaaside kohene populistlik hävitamine on ebamõistlik ja annab põhjust umbusaldamiseks, mistõttu peaks toimima vastupidi – säilitama kogu valimiste andmestiku vähemalt 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni. Veel enam, valimisdokumentatsiooni peaks pärast valimistulemuste lõplikku kinnitamist (optimaalses?) mahus kas avalikustama (ilma isikuandmeteta) või tagama juurdepääsu vähemalt spetsialistidele uurimiseks ja järelduste tegemiseks.

Riigikogu valimisseadust peab arutama avalikult koos kõrgema võimu kandjaga – valijatega.
Alles siis otsustada, kas lappida vana või teha uus.

Avo Blankin, endine Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-1996, esimees 1993-1996

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Virumaa.ee – 25!

Ühe-mehe-portaal sai oma nime all avalikuks 28.mail 1998.
Vist on aeg möödunud tiksumisele tagasi vaadata.

Sünnilugu
Enam kui veerandsajandi tagused soovid-tahtmised ja Kohtla-Järve linna olud vajasid avalikkuse tuge.
Toonane volikogu juht algatas linna kodulehe tegemise ja TTÜ tudeng Ingvar Kupinski sai paari kuuga www.kjlv.ee valmis ning nii ta ilmuski.
Paraku juhtus nii, et linnapea Valeri Korbile veebi sisu ei meeldinud ja eelnenud suulisest kokkuleppest tegijale tasuda taganes.
Kuna Ingvar oli oma töö teinud, ei jäänudki volikogu juhil muud üle, kui oma taskust lugu kinni maksta.
Et üht-teist oli veebis juba paika pandud ja sobiv, sh ülesehitusskeem, ei saanud ju sellel raisku minna.
Õnn või saatuslik juhus – virumaa.ee domeen oli vaba, sest tol ajal ei võinud eraisikud administratiivüksuste nimelisi domeene omada; virumaa oli ju poolitatud…
Aitüma, Ingvar Kupinski www.virumaa.ee tegemise eest vabavaras (Peeter Marveti juhitavas “kolhoosis”)!
Aitähh, Peeter Marvet, kes Sa virumaa.ee WordPressi aitasid ümber kolida!

Tagasivaate lood jätkuvad …

Arvustamiseks on ruumi piisavalt aadressil https://www.facebook.com/avo.blankin

 

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Narva uus museaal

Narvakad oskasid suure naabri pidupäeva vääriliselt “tähistada”.
Koguni sedavõrd, et üleriiklikud meediumid kahel pool piiri ei saanud vaikida…

Narva linnamuuseumi direktorile võivad ju teisitimõtlejad nõiajahti korraldada ja ähvardada, kuid Narva on Eesti linn.
Toetame neid väheseid venelasi, kes meiega ühte jalga astuvad.

 

 

 

 

Tublid olete, Maria Smorzhevskihh-Smirnova
ja Igor Smirnov!

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Kalapääsudest nii ja teisiti

     Inimtekkeliste paisutuste ja -tammide rajamisega on aastasadade vältel kahjustatud jõgede ökoloogilist seisundit; kaladele on paisudega lõigatud läbi nende rändeteed, pääsemine kunagistele kudealadele. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75% on kaladele ületamatud ja umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Keskonnaaktivistide algatusel on keskkonnaametnikud arvamisel, et 70-80 paisutammi on vaja lammutada.
Faktid kinnitavad nii meil ja mujal, et endist olukorda siiski paisutammi lammutamisega taastada pole enam võimalik, sest looduse ümberkujundaja on muutnud paisjärved osaks oma infrastruktuurist. Eestil on negatiivne kogemus Ahja jõelt, kui ühe veskitammi lammutamisega kaasnes uus loodusliku tasakaalu rikkumine, mis väljendus jõe elustikule lokaalse katastroofina.
Olukorra parandamiseks rajatakse jõgede paisutammidele kalapääse.
Eestis on seadusega sätestatud, et paisu omanik peab tagama kaladele läbipääsu. Paraku pole toimiva kalapääsu rajamine odav ega ka lihtne ettevõtmine – maailmas ja Eestiski on piisavalt näiteid kalapääsudest, mida kalad nö omaks ei võta. Eestis on kalapääsude rajamist sellel sajandil suurel määral finatseeritud EL-i (Euroopa Ühtekuuluvusfondi) ja ka Eesti riigi rahadega, esmajoones jõgedel, millistesse tõusevad kuderändel lõhed ja forellid.

Vesi on looduslik ressurss, mida paisudega on läbi aegade püütud koguda (akumuleerida), et seda oskuste piires siis inimeste heaks kasutada. Alustati vesiveskitega, hiljem ehitati  hüdroelektijaamad. Esimesed vesiveskid ehitati Eestis juba XIII sajandil.

Endiselt on päevakorral trilemma – mis on tähtsam, kas vee-elukate liikumise vabapääs, paisutuse energeetiline ressurss või hoopis jõevee akumuleerimine.

Esimesel juhul on mõistagi eelisseisundis vee-elukad, mis välistab energeetilise ressursi ja magevee akumuleerimise. Kuidas mõjutab magevee takistamatu merre-voolamine aga metsa(majandust), sellest alles hakatakse aru saama.
Teisel juhul on peamiseks probleemiks nimelt vee-elukate vaba liikumine (eeskätt kalade kudealadele), sest rajatavad kalapääsude tehnilised lahendused on väga kallid ja äärmiselt madala efektiivsusega.
Kolmandaks on vee kui loodusliku ja energeetilise ressursi mõistlik kasutamine äärmiselt tagasihoidlik (nt puuduvad mini-hüdroelektirijaamad), kuigi võiksid märksa enam rikastada ja toetada paikkonna arengut, sh joogivee hankimist.

Allakirjutanu on arvamusel, et kompromiss on ka trilemma puhul võimalik – üks võimalik lahendus on loodushoiu ja vee säästliku kasutamise kõrval kalapääsude rajamine iga paisutammi juurde, jätkates innovaatiliste ja suurema efektiivsusega tehniliste lahenduste otsimist.
Kalapääsu tehnilise lahenduse peamine probleem on (ja ilmselt jääb ka alatiseks) ülalvoolul asuvatele kudealadele siirduvatele kaladele sobiva vastuvoolu kiiruse alandamine.

Kagu-Aasia maades on ammu kogetud, et kalad alluvad looduse kutsele ning “tunnistavad” rändeteel värskema hapnikurikkama veega torukalapääse, mida kinnitavad ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, samuti USA-s ja mujal välja antud kümned patendid.
Paisutammide säilitamise eesmärgil pakun oma patendiga kaitstud kasuliku mudeli edasiarenduse vabakasutusse – paigaldage paisutammi kõrvale Blanki sifoonkalapääs (soovitavalt kaks).
Lihtne ja suhteliselt odav tehniline lahendus on jõukohane praktiliselt igale madala paisutammi omanikule.
Blanki kalapääsu tehniline lahendus seisneb d=300-400mm sobiva pikkusega plastsifoontoru (või liitmikega truubitoru) õiges paigaldusasendis ja -kohas. Sobiv paigalduskoht väljapool paisuava muldkehas. Sifooni lagi peab olema paisuläve kõrgusest kuni 1/2d allpool. Vee voolukiirus torus <1,5m/s; avad ~1m allpool veepinda, sissevoolu ava on kalda lähedal kalade põhilisel rännuteel.
Blankin sifooni lagi võib paikneda kas paisuläve ees või taga.
Seega sifooni paiknemisel paisu ees on sifoon pea täielikult paisutuses, mis võimaldab väljavooliava “nihutada” vahetult paisu taha. Paisu ees sifooni paiknemise variant sobib rohkem kõrgetele paisudele, nt Linnamäe hej paisule ja Narva hej paisust möödaviigule.
Kalapääs töötab kuni eelvooluava vees on. Kalapääs rakendub iseeneselikult taas, kui eelvoolu tase tõuseb paisu läve kõrguseni.
Vaatlus- ja loendusseadmed soovitav paigaldada allavoolu torule.
Sifoonkalapääs on aastaringselt kasutatav ja hooldevaba.
Lisatud Blanki sifooni plaani- ja vertilaallahendus (L=22…24m) on koostatud täna aktuaalse Saesaare hej paisu näitel.


Avo Blankin
Avo.Blankin@gmail.com

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Mõtlemisainet…

Riigikogu XV koosseisu valimistulemused (ilma jokk-skeemideta) lihthäälte pingerea versiooni järgi ringkonniti valimisel

1. Eesti Reformierakond (37) 30 mandaati
2. Eesti Konservatiivne Erakond (17) 17 mandaati
3. Eesti Keskerakond (16) 18 mandaati
4. Erakond Eesti 200 (14) 17 mandaati
5. Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9) 9 mandaati
6. Isamaa Erakond (8 ) 10 mandaati
Valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa
1. KRISTEN MICHAL, Eesti Reformierakond, 9214
2. JOHANNA-MARIA LEHTME, Erakond Eesti 200, 5251
3. SIGNE RIISALO, Eesti Reformierakond, 4523
4. VADIM BELOBROVTSEV, Eesti Keskerakond, 3231
5. ANASTASSIA KOVALENKO-KÕLVART, Eesti Keskerakond, 2806
6. VARRO VOOGLAID, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2509
7. TANEL KIIK, Eesti Keskerakond, 2070
8. RAIMOND KALJULAID, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1819
9. RIINA SOLMAN, ISAMAA Erakond, 1773
10. URMAS REITELMANN, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1520
Valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa
1. MIHHAIL KÕLVART, Eesti Keskerakond, 14592
2. SIIM KALLAS. Eesti Reformierakond, 7393
3. HEIDY PURGA, Eesti Reformierakond, 4161
4. KARMEN JOLLER, Eesti Reformierakond, 3566
5. LEO KUNNAS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3390
6. ANDRES SUTT, Eesti Reformierakond, 3315
7. JEVGENI OSSINOVSKI, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2437
8. MAREK REINAAS, Erakond Eesti 200, 2090
9. VLADIMIR SVET, Eesti Keskerakond, 1867
10. ALEKSANDR TŠAPLÕGIN, Eesti Keskerakond, 1809
11. LIISA-LY PAKOSTA, Erakond Eesti 200, 1731
12. RIHO TERRAS, ISAMAA Erakond, 1724
13. EEVA HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1632
Valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa
1. URMAS PAET, Eesti Reformierakond, 9154
2. LAURI LAATS, Eesti Keskerakond, 5984
3. MARTIN HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 4606
4. MARIS LAURI, Eesti Reformierakond, 4085
5. MARGUS TSAHKNA, Erakond Eesti 200, 2922
6. RIINA SIKKUT, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2531
7. RAIVO TAMM, ISAMAA Erakond, 1693
8. ARKADI POPOV, Eesti Keskerakond, 1490
Valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa
1. KAJA KALLAS, Eesti Reformierakond, 31816
2. JÜRI RATAS, Eesti Keskerakond, 7672
3. HENN PÕLLUAAS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 5781
4. URMAS REINSALU, ISAMAA Erakond, 4509
5. SIIM POHLAK, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 4223
6. MARINA KALJURAND, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 4145
7. LAURI HUSSAR, Erakond Eesti 200, 3343
8. MARKO MIHKELSON, Eesti Reformierakond, 2640
9. TOOMAS UIBO, Erakond Eesti 200, 2420
10. JOAKIM JOHAN HELENIUS, Erakond Eesti 200, 2001
11. KÜLLI TAMMUR, Erakond Eesti 200, 1275
12. AIVAR SÕERD, Eesti Reformierakond, 1248,
13. RAUL-STIG RÄSTA, Erakond Eesti 200, 1142
14. VLADIMIR ARHIPOV, Eesti Keskerakond, 1103
15. TIMO SUSLOV, Eesti Reformierakond, 1033
16. HEIKI HEPNER, ISAMAA Erakond, 1024
Valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa
1. KALLE LAANET, Eesti Reformierakond, 4347
2. GRIGORE-KALEV STOICESCU, Erakond Eesti 200, 3664
3. HELLE-MOONIKA HELME, Eesti Konservat. Rahvaerak. 3529
4. MADIS KALLAS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2254
5. JAANUS KARILAID, Eesti Keskerakond, 2162
6. URVE TIIDUS, Eesti Reformierakond, 2085
Valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa
1. HANNO PEVKUR, Eesti Reformierakond, 6567
2. ANTI POOLAMETS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2831
3. ÜLLAR SAAREMÄE, ISAMAA Erakond, 2027
4. SIRET KOTKA, Eesti Keskerakond, 1430
5. TRIIN VAREK, Eesti Keskerakond, 1198
Valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa
1. YANA TOOM, Eesti Keskerakond, 3457
2. ALEKSEI JEVGRAFOV, Eesti Keskerakond, 1405
3. MEELIS KIILI, Eesti Reformierakond, 1289
4. MAKSIM ILJIN, Erakond Eesti 200, 1111
5. PIRET HARTMAN, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 993
6. MARIS TOOMEL, Eesti Reformierakond, 958
Valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa
1. JÜRGEN LIGI, Eesti Reformierakondm, 5797
2. JAAK MADISON, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 5222
3. HELIR-VALDOR SEEDER, ISAMAA Erakond, 2689
4. PIPI-LIIS SIEMANN, Eesti Reformierakond, 2498
5. HELMEN KÜTT, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2098
6. ANDO KIVIBERG, Erakond Eesti 200, 1785
7. LAURI LÄÄNEMETS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1731
Valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)
1. URMAS KRUUSE, Eesti Reformierakond, 6235
2. IRJA LUTSAR, Erakond Eesti 200, 3523
3. AIVAR KOKK, ISAMAA Erakond, 3136
4. KERT KINGO, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3095
5. LUISA RÕIVAS, Eesti Reformierakond, 2939
6. PEETER ERNITS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2933
7. TOOMAS JÄRVEOJA, Eesti Reformierakond, 1688
Valimisringkond nr 10 – Tartu linn
1. URMAS KLAAS, Eesti Reformierakond, 8065
2. KRISTINA KALLAS, Erakond Eesti 200, 4288
3. JAAK VALGE, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2340
4. TÕNIS LUKAS, ISAMAA Erakond, 2218
5. YOKO ALENDER, Eesti Reformierakond, 2051
6. ANTS LAANEOTS, Eesti Reformierakond, 1869
7. TANEL TEIN, Erakond Eesti 200, 1368
8. SIGNE KIVI, Eesti Reformierakond, 1286
Valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa
1. LIINA KERSNA, Eesti Reformierakond, 4073
2. RAIN EPLER, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3366
3. IGOR TARO, Erakond Eesti 200, 3275
4. ANTS FROSCH, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2619
5. ANTI ALLAS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1970
6. ESTER KARUSE, Eesti Keskerakond, 1677
7. ERKI SAVISAAR, Eesti Keskerakond, 1517
8. MAIDO RUUSMANN, Eesti Reformierakond, 1500
Valimisringkond nr 12 – Pärnumaa
1. MART HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 6130
2. ANNELY AKKERMANN, Eesti Reformierakond, 4381
3. TOOMAS KIVIMÄGI, Eesti Reformierakond, 4099
4. KADRI TALI, Erakond Eesti 200, 2092
5. ANDREI KOROBEINIK, Eesti Keskerakond, 1973
6. ALAR LANEMAN, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1802
7. ANDRES METSOJA, ISAMAA Erakond, 1607

Märkus:
Jokk-skeemi all pean silmas eeskätt seadusandja korporatiivset ebademokraatlikku otsust Valimisseadusega eelistada suur-erakondi väiksemate erakondade esindatuse arvel, milleks kasutatakse d’Hondti meetodit (vaata https://et.wikipedia.org/…/V%C3%B5rdeline_valimiss%C3…).
Koostas Avo Blankin,
endine valitud Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-96 (esimees 1993-1996).
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Riigikogu mandaatide jaotus

Riigikogu mandaatide jaotus erakondade suletud nimekirja järgi 2023

Järekord nimekirjas

Nimi ja perenimi

Häälte arv

Valimisring-konna nr

IM Isiku-mandaat

RM Ringkonna-mandaat

KM Kompensat-sioonimandaat

ISAMAA – 8

1. Helir-Valdur Seeder –                      2689,        8vr,                       RM
2. Priit Sibul – 1420, 11vr, KM
3. Urmas Reinsalu – 4509, 4vr, RM
4. Riina Solman – 1773, 1vr, KM
5. Tõnis Lukas – 2218, 10vr, KM
6. Riho Terras – 1724, 2vr, KM
7. Aivar Kokk – 3136, 9vr, RM
8. Andres Metsoja – 1607, 12vr, KM

SDP – 9

1. Lauri Läänemets – 1731, 8vr, KM
2. Riina Sikkut – 2531, 3vr, KM
4. Helmen Kütt – 2098, 8vr, RM
6. Heljo Pikhof – 1242, 8vr, RM
114. Anti Allas – 1790, 11vr, RM
115. Madis Kallas – 2254, 5vr, RM
119. Jevgeni Ossinovski – 2437, 2vr, RM
122. Raimond Kaljulaid – 1819, 1vr, RM
123. Marina Kaljulaid – 4145, 4vr, RM

EKRE – 17

1. Martin Helme – 4606, 3vr, RM
2. Mart Helme – 6130, 2vr, RM
3. Henn Põlluaas – 5781, 4vr, RM
4. Jaak Madison – 5222, 8vr, RM
5. Evelin Poolamets – 968, 6vr, KM
6. Jaak Valge – 2340, 10vr, RM
7. Helle-Moonika Helme – 3529, 5vr, RM
8. Leo Kunnas – 3390, 2vr, RM
9. Kert Kingo – 3095, 9vr, RM
10. Rain Epler – 3366, 11vr, RM
11. Siim Pohlak – 4223, 4vr, RM
12. Anti Poolamets – 2831, 6vr, RM
13. Arvo Aller – 815, 7vr, KM
14. Rene Kokk – 1016, 4vr, KM
18. Varro Vooglaid – 2509, 1vr, RM
28. Ants Frosch – 2619, 11vr, RM
37. Alar Lanemann – 1802, 12vr, RM

REFORMIERAKOND – 37

1. Kaja Kallas – 31816, 1vr, IM
2. Hanno Pevkur – 6567, 9vr, IM
3. Jürgen Ligi – 5797, 8vr, IM
4. Siim Kallas – 7393, 7vr, IM
5. Kristen Michal – 9214, 4vr, IM
6. Erki Keldo – 1445, 9vr, KM
7. Urmas Klaas – 8065, 6vr, IM
8. Liina Kersna – 4073, 11vr, RM
9. Urmas Paet – 9154, 5vr, IM
10. Marko Mihkelson – 2640, 4vr, RM
11. Kalle Laanet – 1724, 5vr, RM
12. Karmen Joller – 3566, 2vr, RM
13. Eerik-Niiles Kross – 1428, 11vr, KM
14. Urmas Kruuse – 6235, 9vr, RM
15. Mart Võrklaev – 908, 4vr, KM
16. Vilja Toomast – 1205, 3vr, RM
17. Maris Lauri – 4085, 3vr, RM
18. Ants Laaneots – 1869, 10vr, RM
19. Aivar Sõerd – 1248, 4vr, RM
20. Yoko Alender – 2051, 10vr, RM
21. Signe Kivi – 1286, 10vr, KM
22. Annely Akkermann – 4381, 12vr, RM
23. Andres Sutt – 3315, 2vr, RM
24. Kristo Enn Vaga – 591, 1vr, KM
25. Signe Riisalo – 4523, 1vr, RM
26. Andrus Seeme – 723, 11vr, KM
27. Anti Haugas – 569, 11vr, KM
30. Kristina Šmigun-Vähi – 1005, 4vr, RM
31. Luisa Rõivas – 2939, 9vr, RM
32. Timo Suslov – 1033, 4vr, RM
55. Meelis Kiili – 1289, 7vr, RM
53. Pipi-Liis Siemann – 2498, 8vr, RM
34. Toomas Kivimägi – 4099, 12vr, RM
35. Heidi Purga – 4161, 2vr, RM
72. Pärtel-Peeter Pere – 1474, 2vr, RM

EESTI 200 – 14

1. Johanna-Maria Lehtme – 5251, 7vr, RM
2. Henrik Johannes Terras – 771, 1vr, KM
13. Marek Reinaas – 2090, 2vr, RM
14. Liisa-Ly Pakosta – 1731, 2vr, KM
28. Margus Tsahkna – 2922, 3vr, RM
38. Lauri Hussar – 3343, 4vr, RM
39. Toomas Uibo – 2420, 4vr, RM
56. Grigore-Kalev Stoicescu – 3664, 5vr, RM
64. Tarmo Tamm – 876, 6vr, KM
88. Irja Lutsar – 3523, 9vr, RM
97. Kristina Kallas – 4288, 10vr, RM
107. Igor Taro – 3275, 11vr, RM
117. Kadri Tali – 2092, 12vr, RM
118. Peeter Tali – 1159, 12vr, KM

KESKERAKOND – 16

1. Jüri Ratas – 7672, 8vr, IM
2. Yana Toom – 3457, 7vr, RM
3. Jaanus Karilaid – 2162, 5vr, KM
4. Tanel Kiik – 2070, 1vr, KM
5. Tõnis Mölder – 570, 2vr, KM
6. Jaak Aab – 1562, 8vr, KM
7. Andre Hanimägi – 466, 1vr, KM
10. Anastassia Kovalenko-Kõlvart – 2806, 1vr, RM
15. Ester Karuse – 1677, 11vr, RM
17. Lauri Laats – 5984, 3vr, RM
38. Vadim Belobrovtsev – 3231, 1vr, RM
39. Vladimir Svet – 1867, 2vr, RM
57. Andrei Korobeinik – 1973, 12vr, RM
60. Maria Jufereva-Skuratovski – 822, 2vr, RM
88. Aleksander Tšaplõgin – 1809, 2vr, RM
125. Mihhail Kõlvart – 14592, 3vr, IM

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Vanaisa pannkoogi retsept

Kena naistepäeva!
VANAISA PANNKOOGI retsept
Kogus: kuuele, paarkümment pannkooki
Valmistusaeg: vanaisal on vanaema jaoks alati aega…
Koostisosad:
4 tk muna
4 sl suhkur
1 l keefir, pett või hapupiim
1 tl sool
6 dl nisujahu
1 tl söögisooda
1-3 pihutäit rosinaid
praadimiseks nt rapsi- või neitsiõli
Valmistamine:
Eralda munakollased ja -valged. Klopi rebud suhkruga lahti, lisa keefir või hapupiim, sool ja vähehaaval ka söögisoodaga segatud jahu. Lisa segades rosinad.
Vahusta eraldi munavalged ning lisa tainale ja sega kergelt.
Lase tainal 5 minutit kerkida.
Küpseta väikesed pannkoogid.
Serveeri hapukoore, jäätise või moosiga.
…Ehk teeb kalli-kalligi – retseptipõhi ju tema oma…
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Riigikogu XV koosseis pärast 5.03.2023

 PROGNOOS (7)

Riigikogu eeldatav XV koosseis (pärast 5. märtsi 2023 valimisi).

3. märtsi 2023 sisuga ERR avaldatud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitluse järgi.

(Muutusi eelmise, 6. prognoosiga Isamaa +1, E200 +2, Kesk -3)

Alljärgnevates nimekirjades esimesed 75~80% võivad hakata end lugema valituteks RK liikmeteks.

ISAMAA

1. Helir-Valdur Seeder

2. Priit Sibul

3. Urmas Reinsalu

4. Riina Solman

5. Tõnis Lukas

6. Riho Terras

7. Aivar Kokk

8. Andres Metsoja

9. Mart Maastik

SDP

1. Lauri Läänemets

2. Riina Sikkut

3. Reili Rand

4. Helmen Kütt

5. Eduard Odinets

6. Heljo Pikhof

7. Priit Lomp

EKRE

1. Martin Helme

2. Mart Helme

3. Henn Põlluaas

4. Jaak Madison

5. Evelin Poolamets

6. Jaak Valge

7. Helle-MoonikaHelme

8. Leo Kunnas

9. Kert Kingo

10. Rain Epler

11. Siim Pohlak

12. Anti Poolamets

13. Arvo Aller

14. Rene Kokk

15. Eeva Helme

16. Urmas Reitelmann

17. Merry Art

18. Varro Vooglaid

19. Silver Kuusik

20. Markus Järvi

21. Loone Ots

22. Daniel Mereäär

REFORMIERAKOND

1. Kaja Kallas

2. Hanno Pevkur

3. Jürgen Ligi

4. Siim Kallas

5. Kristen Michal

6. Erki Keldo

7. Urmas Klaas

8. Liina Kersna

9. Urmas Paet

10. Marko Mihkelson

11. Kalle Laanet

12. Karmen Joller

13. Eerik-Niiles Kross

14. Urmas Kruuse

15. Mart Võrklaev

16. Vilja Toomast

17. Maris Lauri

18. Ants Laaneots

19. Aivar Sõerd

20. Yoko Alender

21. Signe Kivi

22. AnnelyAkkermann

23. Andres Sutt

24. Kristo Enn Vaga

25. Signe Riisalo

26. Andrus Seeme

27. Anti Haugas

28. Mait Klaassen

29. Onne Pihlak

30. Kristina Šmigun-Vähi

31. Luisa Rõivas

32. Timo Suslov

33. Urve Tiidus

EESTI 200

1. Johanna-Maria Lehtme

2. Henrik Johannes Terras

3. Züleyxa Izmailova

4. Diana Ingerainen

5. Pirko Konsa

6. Triin Saag

7. Villu Loonde

8. Tarmo Prikk

9. Joel Jesse

10. Peeter-Eerik Ots

11. Aimar Ventsel

12. Indrek Lillemägi

KESKERAKOND

1. Jüri Ratas

2. Yana Toom

3. Jaanus Karilaid

4. Tanel Kiik

5. Tõnis Mölder

6. Jaak Aab

7. Andre Hanimägi

8. Kersti Sarapuu

9. Enn Eesmaa

10 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

11. Tarmo Tamm

12. Taavi Aas

13. Neeme Väli

14. Eva-Maria Liimets

15. Ester Karuse

16. Triin Varek

17. Lauri Laats

18. Marko Sorin

Prognoosi koostaja selgitused

  • Eelpool mainimata erakonnad hetkel Riigikokku ei pääse, kuna toetus jääb alla 5%. Samal põhjusel pole šansse ka üksikkandidaatidel.
    Nende kandidaatide poolt antud hääled ei lähe sugugi kaotsi, vaid “aitavad” kompensatsiooni-mandaatide jaotamisel (d`Hondti jagajate modifitseeritud jadade ja valitud erakondade suletud valimisnimekirjade alusel) võitjatel erakondadel riigikogu kohti suurendada.
  • Kuna prognoos lähtub iganädalastest küsitlustest, siis järgnevad prognoosid muutuvad vastavalt.
  • Mida prognoos aga ei kajasta, on juhud, kui mõni nimekirjas allpool kandidaatidest kogub valimisrinkonnas isikumandaatiks vajaliku häälte hulga, millega tõukab ta prognoosis pakutu(d) kandidaadi(d) asendusliikme(te)ks.
  • Järgmisel nädalal ilmutan täpsema prognoosi.
  • Arvan, et suudan prognoosi vea jätta arvamusküsitluse korraldajate vea piiridesse; Norstat, max viga 1,55%

Korrektsuse huvides lisan viite leidmaks kandidaatide nimekirja ringkondade kaupa.
Jäägu lugeja/valija otsustada, millised on kellegi šansid ringkonnamandaadi saamiseks.

https://www.postimees.ee/7700265/suur-nimekiri-vaata-koiki-riigikogu-valimiste-kandidaate?fbclid=IwAR0HLXYexV_Cb4DJ0CYBVOvAh8Lk7COE_uP6zu33O8GMz9fyOwgrz7MVRq4

 

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Saaremaa püsiühenduse eriplaneeringust

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju strateegiline hindamine sai aasta eest oma kodulehe www.püsiühendus.ee. Kel huvi, saab asjaga kursis olla.

Kuna mul endise sillaprojekteerijana kripeldab püsiühendusega seonduv juba poolteist aastakümmet, on hea, et lõpuks hakati taas Saaremaa püsiühendusega tegelema.
Aga uus algus on küll väga mannetu – isegi planeeringuala on ette antud piirides, nagu oleks tegemist mingi kindlatesse raamidesse surutud vähetähtsa üksikobjektiga, mitte üleriikliku tähtsusega transpordiühendusega.

Planeeringuala

Valitsuse poolt püsiühenduseks määratud planeeringualaga moodustatakse Virtsu „pudelikael“, mis peaks juba alguses olema välistatud. Vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004.

Võimalik, et ei osatud või tahetud näha suurt pilti.

Valitsuse poolt määratud planeeeringuala.

 

** Planeeringuala muutmise ettepanek:

Väidan, et valitsuse poolt määratud planeeringuala välistab tunneli optimaalse (ehk püsiühenduseks parima) asukoha valiku, ning muudab eriplaneeringu koostamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise juba ette määratud suunatud pakkumiseks. Veel enam – püsiühendus ei peaks häirima ega lõhkuma olemasolevat inimkätega loodut ega risustama ei Virtsu, Muhumaa kui ka Suure väina ökoloogiat ja faunat.

Trassivalikutest

Püsiühendusviisi valik pole raske, kui tahetakse parimat lahendust. Iseasi, kui tegemist oleks sundseisuga/valikuga, mis pole avalikud.

  1. Silla trassivalikud.
    Silla eskiisvariant on lähtedokumentides olemas, trassivalikud samuti. Küsimus: kas riigipoolne sihitud eriplaneeringu koostamine peab 10 aastat kestma?
  2. Tunneli trassivalikud.
    Tõsiselt võetavaid tunneli eskiisvariantI siiani pole ja trassivalikut üks. Seetõttu napib eriplaneeringu koostajatel adekvaatset infot, et saaks püsiühenduse kavandamisel tunneli ja sillavarianti võrrelda.
    Paaristunneli asukoha visioon

 

Paaristunneli olemuse võrdlus sillaga

Kui tahetakse mandri ja Muhu saare vahele püsiühendust 24/7/365, siis selleks sobib enam Euroopa ohutusnõuete kohane paaristunnel (2×2 sõidurada). Tunnel kestab sillast kindlasti kauem, aastasadu.

Allakirjutanu poolt enam kui kümmekond aastat tagasi püsiühenduse sillavariandi http://www.virumaa.ee/paaristunnel-pusiuhenduseks/ alternatiivina pakutud Kesse tunneli trass lühendab transpordi (Tallinn-Kuressaare peavoolu) teekonda ligi kümmekond kilomeetrit. Kesselaiu kaasamine teeb tunneli turvaliseks alates ehitusest, kasutamisest ja teenindamisest.

Miks mitte Esivere-Kesselaid-Pärase trassile paaristunnel?

Tunneli mandrisuue paikneks Esivere dolokivi-karjääri asukohas, kulgeks Suure väina alla väina kitsamas kohas Kesselaiu alt läbi (laiul avanevate pääste- ja teenindusliftide ning ventilatsioonišahtidega jmt), jätkuks Muhumaa külade alt läbi ja avaneks Pärase külas teemaal asuva suudmega olemasolevas liiklussõlmes. Paaristunneli avade vahele ehitatakse ühenduskäigud (ehitustehnoloogia lihtsustamiseks, teeninduseks ja sõidusuuna vahetamiseks).

Et pakutav tunnel ja selle trass ei rikuks Muhu külade elu-olu, peab esiteks ebakõlade vältimiseks ehitama selle lihtsalt 2-3 km pikemana.
Tunneli pikkuse kõrval on teiseks suureks miinuseks (ehkki ruumiline planeerimine pole valdavale riigile ülejõu käiv), kuhu realiseerida/ladustada vähemalt 7-8 miljonit kuupmeetrit väljastatavat mineraalpinnast?
Märkus: Tegelikult pole see probleem, vaid fakt, et tunnel saab hakata tulu teenima juba tunneli kaevamise-ehitamise alustamise hetkest peale.

Keskkonnamõjudest

Keskkonna kõige raiskavam variant püsiühenduseks on ja jääb sild, sest sild vajab pealesõitude ehitamiseks sadu hektareid maad, pealesõitude-rampide rajamiseks vajatakse miljoneid kuupmeetreid defitsiitset mineraalset täitepinnast.
Suure väina põhjale ankurdatud sillasambad muudavad merepõhja uhtesetteid ja mikrokliimat.
Sõltuvalt W-E suunalisest trassist on liiklus sillal (Taani-Rootsi sillaga võrreldes) suhteliselt komplitseeritum kas talvise libeduse, W-E suunaliste tormide jmt klimaatiliste tingimuste tõttu. Seega hoolde- ja ekspluatatsioonikulud on kasvavalt märkimisväärsed.
Tunneli-variant selliseid häireid ei tunne, samuti looduse saastet, mereelukate ja lindude häirimist. Hoolde ja ekspluatatsiooni kulud on stabiilsed, ning ei sõltu sesoonsusest.

Paaristunneli ehitusmaksumus ja tulusus

Hinnanguline ehitusmaksumus peaks olema ~1,5 miljardit eurot, st hinnanguliselt mitte suuremad kui ~20 aasta jooksul vajalike parvlaevade (ja nende ning piletite) dotatsioonide sumaarne maksumus. (Ehitusmaksumuse pakkumisel on lähtutud Tallinn-Helsingi tunneli 1km hinnangust.)
Samas pole tunneli ehitusmaksumusse arvestatud tunneli avadest väljutatava mineraalpinnasest valmistatava 7-8 miljoni kuupmeetri killustiku realisatsiooni ja maksumust.

Millist ehitustehnoloogiat kasutada?

Suurt valikut pole, kas kasutada kallist kompleksset tunnelipuurimist või põlevkivikaevandustes kasutatavat tehnoloogiat. Seda enam, et paaristunneli käikude rajamine on täiesti jõukohane.
Vaata: Tunnelipuur Bertha (puuri lõikepea):
https://forte.delfi.ee/artikkel/77072500/justkui-mehaaniline-hiidmutt-nii-muttab-seattle-i-all-maailma-vagevaim-tunnelipuur-bertha?fbclid=IwAR3uxlKzCCc1pUjiR6yR_WPAFOdwbhg1ezmk6j-fFOCTGrIPuoDllf1llUo).

Paaristunneli parameetritest

Paaristunneli optimaalsed parameetrid: pikkus 13(+/-1) kilomeetrit, mõlemad tunneliavad 18…22m. Tunneli lagi sügavamas kohas (jääaegse liustikuoru all) 45 meetrit allpool merepinda.

Vaata: 1) https://saartehaal.postimees.ee/6769001/uuring-kinnitas-suure-liustikuoru-olemasolu-suures-vainas. 2) Suessi kanali aluse tunneli lagi on vaid 10m kanali põhjast sügavamal:  https://www.nccnet.co.jp/english/introduction/suezcanal.html.

Mõlemas tunneliavas 8m laiusel betoonteel 2 sõidurada. Puhketaskud Kesselaiu all ja igal kilomeetril ühendus teise tunneliavaga. Turvalisuse kaalutlustel on tunnelikäigu ristlõige vertikaalis pool-ovaal, sest poolkaares lagi on varisemisohtlikum. Seinad-laed kaetakse neisse ankurdatud gofreeritud plast-ekraanidega.
Tunneli pääsuavad ehitatakse raudbetoonist, r/b tarind võib-olla vältimatu Suure väina endise liustikuoru all (vajadusel kuni 3-4 km ulatuses), ülejäänud tunneli siseava seinad-laekaar raudbetoonist kindlustust ei vaja, kuna tunnel rajatakse dolo-paekihis.
Tunneli ventilatsioon, liftid, turvasüsteemid jt süsteemid peavad vastama Euronõuetele.


Lisamärkused

1) Dolokivi ressursimaksust (
dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; [RT I, 21.12.2012, 2 – jõust. 01.04.2013] peaks 70% laekuma/jagunema tunneli asukoha järgi Muhu ja Lääneranna valdadele.
2) Lähtuvalt ehitusvaldkonnas arengutendentsidest ja materjalide maksumuse muutustest, on oodata 5-10 aasta perspektiivis konkreetselt Saaremaa püsiühenduse silla ja tunneli ehitusmaksumuste võrdsustumist.
3) Piisav ehitusaeg on viis aastat, kuuendal aastal peaks tunnel juba tulu teenima 24/7/365.
4) Tunnel peaks olema riigi ja erainvestorite ühisprojekt (PPP või konsortsium).
5) Tunnel on kasumlik ~20 aasta möödudes tingimustel, kui tunneli läbimistasu ei ole kõrgem olemasoleva/säilitatava parvlaevaühenduse tasust. Suure väina ületamistasu parvlaevaga vajab konkurentsi.
6) … Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on RB Eesti trassi ehk 213 km väljaehitamise vajaduseks hinnanud nii 15 miljonit m³ erinevat ehitusmaterjali. Aastatel 2023–2026 tahab riik veel välja ehitada 47 km põhimaanteid neljarealiseks. Selleks kulub nii 4,8 miljonit m³ materjale. Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maantee teelõikude nõuetekohaseks väljaehitamiseks on vaja kokku nii 15,3 miljonit m³ materjali…
Vaata http://www.ohtuleht.ee/…/rail-balticu-lahingud…

 

Avo Blankin
avo.blankin@gmail.com

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Visioon uuest põlevkivielektrijaamast, A+B+C

Eilse infotunni ajal jõudsin veendumusele, et ega lähiaastail Eesti energeetilist sõltumatust ilma uue põlevkivielektijaamata ikka saavuta. Tunnistan lüüasaamist, aga reaalsus sunnib alla andma… Aga miks ka mitte? Ega ma ideetu veel pole…

A. Oletagem, et tehnika-tehnoloogia sõna järgi on elektrijaama projekt olemas, jääb ikkagi küsimus – kuhu?
Kuna Ida-Virumaa kant pole mulle just võõras ja olemasolevate jaamade ohtudest (jahutusvesi jm hädad) on ka mingi ülevaade, siis võiks kaaluda uue põlevkivijaama ehitamist Roostojale, Estonia kaevanduse lähedusse. Logistiliselt peaks sobima. Ja mitte ainult.

A+B. Kuna on teoksil (minu teada) kasutatud kaevandusse akumulatsioonijaama rajamine, siis oleks loogiline – kaks-ühes!
Akumulatsiooni pumpjaam varustaks (lisaks elektritootmisele) põlevkivielektrijaama jahutusveega. Muidugi eeldusel, et kaevandusveele lisaks veel vett (nt kanal Narva jõe keskjooksuni?) saadakse.
Mis aga olemasolevate kaevandusvete puhastamisse puutub, siis minu teada lähevad need praegu veel puhastamatult Soome lahte.
Kui rakendada ringvoolu, puhastamist ja taaskasutust komplektselt, on hea soorituse korral parim efektiivsus saavutatav.

A+B+C. Kuhu aga utiliseerida (generaatori tehnoloogiline) aur?
Miks mitte siis juba kolm ühes?
See variant oleks põlevkivielektrijaama kõrvale tipp-tehnoloogilise nn tselluloositehase ehitus (millele seni kohta pole leitud). Logistiliselt isegi sobiv. Väidetavalt pidavat isegi projekt valmis olema… Vaata: https://biorefinery.ee/puidurafineerimistehase-projekt-laks-sahtlisse/
Olen veendunud, et Alutaguse rahvas toetab sellist kompleksi kahel-käel, nad peaks eniselt olema huvitatud ressursimaksu eraldiste jätkumisest…

Olukorras, kus juhtivad elektritootmisvõimsusi ei piisa, tuul ja päike meile stabiilsust varustuskindlust ei taga, käegakatsutavat muud lahendust peale uue põlevkivielektrijaama pole. Potensiaalsete päästvate ja sobivate – tuuma- ja vesinikuelektrijaamade arendus alles kestab ja vaevalt, et 5-10 aasta jooksul need valmivad. (Vahemärkusena lisan, et tuumajäätmete ladustamine-säilitamine-haldamine jääb alatiseks 1kWh hinda kergitavaks hinnalisandiks…) 
Sestap jääbki vaid põlevkivielektrijaama variant, mis viie-kuue aasta jooksul hädast välja aitaks.
Kui asju tervemõistuslikult ajada, siis uus põlevkivielektrijaam peaks juba eos olema valmis põlevkivi asendama teise energeetilise küttega. Vaevalt elektrit ilma (ülekuumendatud veega) generaatorit käiamata lähiajal suudetakse. Ma ei välistaks teiste kütuste seas isegi gaasi (LNG, CNG jms).

Endiselt olen seda meelt, et üle maa paiknevate kombijaamade ja hüdroelektrijaamade võimsuste kasvatamist peaks riiklikult toetama, sest iga +1kWh on toetamist ja säästmist(!) väärt.
Lõpetuseks.
Narva soojuselektrijaamad võiks soovijate olemasolul järjepanu erastada. Ettevõtjatel on elutervet initsiatiivi poliitikutest alati enam; sh elektri tootmiseks.

Avo Blankin, 21.12.2022

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud