• Tere taas!

     

    Kreekide õitsemise aeg

     

     

    Viimased postitused:

Kalapääsudest nii ja teisiti

Autor Avo | Avaldatud: 29. märts 2023

     Inimtekkeliste paisutuste ja -tammide rajamisega on aastasadade vältel kahjustatud jõgede ökoloogilist seisundit; kaladele on paisudega lõigatud läbi nende rändeteed, pääsemine kunagistele kudealadele. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75% on kaladele ületamatud ja umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Keskonnaaktivistide algatusel on keskkonnaametnikud arvamisel, et 70-80 paisutammi on vaja lammutada.
Faktid kinnitavad nii meil ja mujal, et endist olukorda siiski paisutammi lammutamisega taastada pole enam võimalik, sest looduse ümberkujundaja on muutnud paisjärved osaks oma infrastruktuurist. Eestil on negatiivne kogemus Ahja jõelt, kui ühe veskitammi lammutamisega kaasnes uus loodusliku tasakaalu rikkumine, mis väljendus jõe elustikule lokaalse katastroofina.
Olukorra parandamiseks rajatakse jõgede paisutammidele kalapääse.
Eestis on seadusega sätestatud, et paisu omanik peab tagama kaladele läbipääsu. Paraku pole toimiva kalapääsu rajamine odav ega ka lihtne ettevõtmine – maailmas ja Eestiski on piisavalt näiteid kalapääsudest, mida kalad nö omaks ei võta. Eestis on kalapääsude rajamist sellel sajandil suurel määral finatseeritud EL-i (Euroopa Ühtekuuluvusfondi) ja ka Eesti riigi rahadega, esmajoones jõgedel, millistesse tõusevad kuderändel lõhed ja forellid.

Vesi on looduslik ressurss, mida paisudega on läbi aegade püütud koguda (akumuleerida), et seda oskuste piires siis inimeste heaks kasutada. Alustati vesiveskitega, hiljem ehitati  hüdroelektijaamad. Esimesed vesiveskid ehitati Eestis juba XIII sajandil.

Endiselt on päevakorral trilemma – mis on tähtsam, kas vee-elukate liikumise vabapääs, paisutuse energeetiline ressurss või hoopis jõevee akumuleerimine.

Esimesel juhul on mõistagi eelisseisundis vee-elukad, mis välistab energeetilise ressursi ja magevee akumuleerimise. Kuidas mõjutab magevee takistamatu merre-voolamine aga metsa(majandust), sellest alles hakatakse aru saama.
Teisel juhul on peamiseks probleemiks nimelt vee-elukate vaba liikumine (eeskätt kalade kudealadele), sest rajatavad kalapääsude tehnilised lahendused on väga kallid ja äärmiselt madala efektiivsusega.
Kolmandaks on vee kui loodusliku ja energeetilise ressursi mõistlik kasutamine äärmiselt tagasihoidlik (nt puuduvad mini-hüdroelektirijaamad), kuigi võiksid märksa enam rikastada ja toetada paikkonna arengut, sh joogivee hankimist.

Allakirjutanu on arvamusel, et kompromiss on ka trilemma puhul võimalik – üks võimalik lahendus on loodushoiu ja vee säästliku kasutamise kõrval kalapääsude rajamine iga paisutammi juurde, jätkates innovaatiliste ja suurema efektiivsusega tehniliste lahenduste otsimist.
Kalapääsu tehnilise lahenduse peamine probleem on (ja ilmselt jääb ka alatiseks) ülalvoolul asuvatele kudealadele siirduvatele kaladele sobiva vastuvoolu kiiruse alandamine.

Kagu-Aasia maades on ammu kogetud, et kalad “tunnistavad” uudishimust torukalapääse, mida kinnitavad ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, samuti USA-s ja mujal välja antud kümned patendid.
Paisutammide säilitamise eesmärgil pakun oma patendiga kaitstud kasuliku mudeli edasiarenduse vabakasutusse – paigaldage paisutammi kõrvale Blanki sifoonkalapääs (soovitavalt kaks).
Lihtne ja suhteliselt odav tehniline lahendus on jõukohane praktiliselt igale madala paisutammi omanikule.
Tehniline lahendus seisneb d=300-400mm sobiva pikkusega plastsifoontoru (või liitmikega truubitoru) õiges paigaldusasendis ja -kohas. Sobiv paigalduskoht väljapool paisuava muldkehas. Sifooni lagi peab olema paisuläve kõrgusest kuni 1/2d allpool. Vee voolukiirus torus <1,5m/s; avad ~1m allpool veepinda, sissevoolu ava kalda lähedal.
Kalapääs töötab kuni eelvooluava vees on. Kalapääs rakendub iseeneselikult taas, kui eelvoolu tase tõuseb paisu läve kõrguseni.
Vaatlus- ja loendusseadmed soovitav paigaldada allavoolu torule.
Sifoonkalapääs on aastaringselt kasutatav ja hooldevaba.
Lisatud Blanki sifooni plaani- ja vertilaallahendus (L=22…24m) on koostatud täna aktuaalse Saesaare paisu näitel.


Avo Blankin
Avo.Blankin@gmail.com

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Mõtlemisainet…

Autor Avo | Avaldatud: 12. märts 2023

Riigikogu XV koosseisu valimistulemused (ilma jokk-skeemideta) lihthäälte pingerea versiooni järgi ringkonniti valimisel

1. Eesti Reformierakond (37) 30 mandaati
2. Eesti Konservatiivne Erakond (17) 17 mandaati
3. Eesti Keskerakond (16) 18 mandaati
4. Erakond Eesti 200 (14) 17 mandaati
5. Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9) 9 mandaati
6. Isamaa Erakond (8 ) 10 mandaati
Valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa
1. KRISTEN MICHAL, Eesti Reformierakond, 9214
2. JOHANNA-MARIA LEHTME, Erakond Eesti 200, 5251
3. SIGNE RIISALO, Eesti Reformierakond, 4523
4. VADIM BELOBROVTSEV, Eesti Keskerakond, 3231
5. ANASTASSIA KOVALENKO-KÕLVART, Eesti Keskerakond, 2806
6. VARRO VOOGLAID, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2509
7. TANEL KIIK, Eesti Keskerakond, 2070
8. RAIMOND KALJULAID, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1819
9. RIINA SOLMAN, ISAMAA Erakond, 1773
10. URMAS REITELMANN, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1520
Valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa
1. MIHHAIL KÕLVART, Eesti Keskerakond, 14592
2. SIIM KALLAS. Eesti Reformierakond, 7393
3. HEIDY PURGA, Eesti Reformierakond, 4161
4. KARMEN JOLLER, Eesti Reformierakond, 3566
5. LEO KUNNAS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3390
6. ANDRES SUTT, Eesti Reformierakond, 3315
7. JEVGENI OSSINOVSKI, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2437
8. MAREK REINAAS, Erakond Eesti 200, 2090
9. VLADIMIR SVET, Eesti Keskerakond, 1867
10. ALEKSANDR TŠAPLÕGIN, Eesti Keskerakond, 1809
11. LIISA-LY PAKOSTA, Erakond Eesti 200, 1731
12. RIHO TERRAS, ISAMAA Erakond, 1724
13. EEVA HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1632
Valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa
1. URMAS PAET, Eesti Reformierakond, 9154
2. LAURI LAATS, Eesti Keskerakond, 5984
3. MARTIN HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 4606
4. MARIS LAURI, Eesti Reformierakond, 4085
5. MARGUS TSAHKNA, Erakond Eesti 200, 2922
6. RIINA SIKKUT, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2531
7. RAIVO TAMM, ISAMAA Erakond, 1693
8. ARKADI POPOV, Eesti Keskerakond, 1490
Valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa
1. KAJA KALLAS, Eesti Reformierakond, 31816
2. JÜRI RATAS, Eesti Keskerakond, 7672
3. HENN PÕLLUAAS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 5781
4. URMAS REINSALU, ISAMAA Erakond, 4509
5. SIIM POHLAK, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 4223
6. MARINA KALJURAND, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 4145
7. LAURI HUSSAR, Erakond Eesti 200, 3343
8. MARKO MIHKELSON, Eesti Reformierakond, 2640
9. TOOMAS UIBO, Erakond Eesti 200, 2420
10. JOAKIM JOHAN HELENIUS, Erakond Eesti 200, 2001
11. KÜLLI TAMMUR, Erakond Eesti 200, 1275
12. AIVAR SÕERD, Eesti Reformierakond, 1248,
13. RAUL-STIG RÄSTA, Erakond Eesti 200, 1142
14. VLADIMIR ARHIPOV, Eesti Keskerakond, 1103
15. TIMO SUSLOV, Eesti Reformierakond, 1033
16. HEIKI HEPNER, ISAMAA Erakond, 1024
Valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa
1. KALLE LAANET, Eesti Reformierakond, 4347
2. GRIGORE-KALEV STOICESCU, Erakond Eesti 200, 3664
3. HELLE-MOONIKA HELME, Eesti Konservat. Rahvaerak. 3529
4. MADIS KALLAS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2254
5. JAANUS KARILAID, Eesti Keskerakond, 2162
6. URVE TIIDUS, Eesti Reformierakond, 2085
Valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa
1. HANNO PEVKUR, Eesti Reformierakond, 6567
2. ANTI POOLAMETS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2831
3. ÜLLAR SAAREMÄE, ISAMAA Erakond, 2027
4. SIRET KOTKA, Eesti Keskerakond, 1430
5. TRIIN VAREK, Eesti Keskerakond, 1198
Valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa
1. YANA TOOM, Eesti Keskerakond, 3457
2. ALEKSEI JEVGRAFOV, Eesti Keskerakond, 1405
3. MEELIS KIILI, Eesti Reformierakond, 1289
4. MAKSIM ILJIN, Erakond Eesti 200, 1111
5. PIRET HARTMAN, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 993
6. MARIS TOOMEL, Eesti Reformierakond, 958
Valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa
1. JÜRGEN LIGI, Eesti Reformierakondm, 5797
2. JAAK MADISON, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 5222
3. HELIR-VALDOR SEEDER, ISAMAA Erakond, 2689
4. PIPI-LIIS SIEMANN, Eesti Reformierakond, 2498
5. HELMEN KÜTT, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2098
6. ANDO KIVIBERG, Erakond Eesti 200, 1785
7. LAURI LÄÄNEMETS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1731
Valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)
1. URMAS KRUUSE, Eesti Reformierakond, 6235
2. IRJA LUTSAR, Erakond Eesti 200, 3523
3. AIVAR KOKK, ISAMAA Erakond, 3136
4. KERT KINGO, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3095
5. LUISA RÕIVAS, Eesti Reformierakond, 2939
6. PEETER ERNITS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2933
7. TOOMAS JÄRVEOJA, Eesti Reformierakond, 1688
Valimisringkond nr 10 – Tartu linn
1. URMAS KLAAS, Eesti Reformierakond, 8065
2. KRISTINA KALLAS, Erakond Eesti 200, 4288
3. JAAK VALGE, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2340
4. TÕNIS LUKAS, ISAMAA Erakond, 2218
5. YOKO ALENDER, Eesti Reformierakond, 2051
6. ANTS LAANEOTS, Eesti Reformierakond, 1869
7. TANEL TEIN, Erakond Eesti 200, 1368
8. SIGNE KIVI, Eesti Reformierakond, 1286
Valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa
1. LIINA KERSNA, Eesti Reformierakond, 4073
2. RAIN EPLER, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3366
3. IGOR TARO, Erakond Eesti 200, 3275
4. ANTS FROSCH, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2619
5. ANTI ALLAS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1970
6. ESTER KARUSE, Eesti Keskerakond, 1677
7. ERKI SAVISAAR, Eesti Keskerakond, 1517
8. MAIDO RUUSMANN, Eesti Reformierakond, 1500
Valimisringkond nr 12 – Pärnumaa
1. MART HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 6130
2. ANNELY AKKERMANN, Eesti Reformierakond, 4381
3. TOOMAS KIVIMÄGI, Eesti Reformierakond, 4099
4. KADRI TALI, Erakond Eesti 200, 2092
5. ANDREI KOROBEINIK, Eesti Keskerakond, 1973
6. ALAR LANEMAN, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1802
7. ANDRES METSOJA, ISAMAA Erakond, 1607

Märkus:
Jokk-skeemi all pean silmas eeskätt seadusandja korporatiivset ebademokraatlikku otsust Valimisseadusega eelistada suur-erakondi väiksemate erakondade esindatuse arvel, milleks kasutatakse d’Hondti meetodit (vaata https://et.wikipedia.org/…/V%C3%B5rdeline_valimiss%C3…).
Koostas Avo Blankin,
endine valitud Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-96 (esimees 1993-1996).
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Riigikogu mandaatide jaotus

Autor Avo | Avaldatud: 9. märts 2023

Riigikogu mandaatide jaotus erakondade suletud nimekirja järgi 2023

Järekord nimekirjas

Nimi ja perenimi

Häälte arv

Valimisring-konna nr

IM Isiku-mandaat

RM Ringkonna-mandaat

KM Kompensat-sioonimandaat

ISAMAA – 8

1. Helir-Valdur Seeder –                      2689,        8vr,                       RM
2. Priit Sibul – 1420, 11vr, KM
3. Urmas Reinsalu – 4509, 4vr, RM
4. Riina Solman – 1773, 1vr, KM
5. Tõnis Lukas – 2218, 10vr, KM
6. Riho Terras – 1724, 2vr, KM
7. Aivar Kokk – 3136, 9vr, RM
8. Andres Metsoja – 1607, 12vr, KM

SDP – 9

1. Lauri Läänemets – 1731, 8vr, KM
2. Riina Sikkut – 2531, 3vr, KM
4. Helmen Kütt – 2098, 8vr, RM
6. Heljo Pikhof – 1242, 8vr, RM
114. Anti Allas – 1790, 11vr, RM
115. Madis Kallas – 2254, 5vr, RM
119. Jevgeni Ossinovski – 2437, 2vr, RM
122. Raimond Kaljulaid – 1819, 1vr, RM
123. Marina Kaljulaid – 4145, 4vr, RM

EKRE – 17

1. Martin Helme – 4606, 3vr, RM
2. Mart Helme – 6130, 2vr, RM
3. Henn Põlluaas – 5781, 4vr, RM
4. Jaak Madison – 5222, 8vr, RM
5. Evelin Poolamets – 968, 6vr, KM
6. Jaak Valge – 2340, 10vr, RM
7. Helle-Moonika Helme – 3529, 5vr, RM
8. Leo Kunnas – 3390, 2vr, RM
9. Kert Kingo – 3095, 9vr, RM
10. Rain Epler – 3366, 11vr, RM
11. Siim Pohlak – 4223, 4vr, RM
12. Anti Poolamets – 2831, 6vr, RM
13. Arvo Aller – 815, 7vr, KM
14. Rene Kokk – 1016, 4vr, KM
18. Varro Vooglaid – 2509, 1vr, RM
28. Ants Frosch – 2619, 11vr, RM
37. Alar Lanemann – 1802, 12vr, RM

REFORMIERAKOND – 37

1. Kaja Kallas – 31816, 1vr, IM
2. Hanno Pevkur – 6567, 9vr, IM
3. Jürgen Ligi – 5797, 8vr, IM
4. Siim Kallas – 7393, 7vr, IM
5. Kristen Michal – 9214, 4vr, IM
6. Erki Keldo – 1445, 9vr, KM
7. Urmas Klaas – 8065, 6vr, IM
8. Liina Kersna – 4073, 11vr, RM
9. Urmas Paet – 9154, 5vr, IM
10. Marko Mihkelson – 2640, 4vr, RM
11. Kalle Laanet – 1724, 5vr, RM
12. Karmen Joller – 3566, 2vr, RM
13. Eerik-Niiles Kross – 1428, 11vr, KM
14. Urmas Kruuse – 6235, 9vr, RM
15. Mart Võrklaev – 908, 4vr, KM
16. Vilja Toomast – 1205, 3vr, RM
17. Maris Lauri – 4085, 3vr, RM
18. Ants Laaneots – 1869, 10vr, RM
19. Aivar Sõerd – 1248, 4vr, RM
20. Yoko Alender – 2051, 10vr, RM
21. Signe Kivi – 1286, 10vr, KM
22. Annely Akkermann – 4381, 12vr, RM
23. Andres Sutt – 3315, 2vr, RM
24. Kristo Enn Vaga – 591, 1vr, KM
25. Signe Riisalo – 4523, 1vr, RM
26. Andrus Seeme – 723, 11vr, KM
27. Anti Haugas – 569, 11vr, KM
30. Kristina Šmigun-Vähi – 1005, 4vr, RM
31. Luisa Rõivas – 2939, 9vr, RM
32. Timo Suslov – 1033, 4vr, RM
55. Meelis Kiili – 1289, 7vr, RM
53. Pipi-Liis Siemann – 2498, 8vr, RM
34. Toomas Kivimägi – 4099, 12vr, RM
35. Heidi Purga – 4161, 2vr, RM
72. Pärtel-Peeter Pere – 1474, 2vr, RM

EESTI 200 – 14

1. Johanna-Maria Lehtme – 5251, 7vr, RM
2. Henrik Johannes Terras – 771, 1vr, KM
13. Marek Reinaas – 2090, 2vr, RM
14. Liisa-Ly Pakosta – 1731, 2vr, KM
28. Margus Tsahkna – 2922, 3vr, RM
38. Lauri Hussar – 3343, 4vr, RM
39. Toomas Uibo – 2420, 4vr, RM
56. Grigore-Kalev Stoicescu – 3664, 5vr, RM
64. Tarmo Tamm – 876, 6vr, KM
88. Irja Lutsar – 3523, 9vr, RM
97. Kristina Kallas – 4288, 10vr, RM
107. Igor Taro – 3275, 11vr, RM
117. Kadri Tali – 2092, 12vr, RM
118. Peeter Tali – 1159, 12vr, KM

KESKERAKOND – 16

1. Jüri Ratas – 7672, 8vr, IM
2. Yana Toom – 3457, 7vr, RM
3. Jaanus Karilaid – 2162, 5vr, KM
4. Tanel Kiik – 2070, 1vr, KM
5. Tõnis Mölder – 570, 2vr, KM
6. Jaak Aab – 1562, 8vr, KM
7. Andre Hanimägi – 466, 1vr, KM
10. Anastassia Kovalenko-Kõlvart – 2806, 1vr, RM
15. Ester Karuse – 1677, 11vr, RM
17. Lauri Laats – 5984, 3vr, RM
38. Vadim Belobrovtsev – 3231, 1vr, RM
39. Vladimir Svet – 1867, 2vr, RM
57. Andrei Korobeinik – 1973, 12vr, RM
60. Maria Jufereva-Skuratovski – 822, 2vr, RM
88. Aleksander Tšaplõgin – 1809, 2vr, RM
125. Mihhail Kõlvart – 14592, 3vr, IM

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Vanaisa pannkoogi retsept

Autor Avo | Avaldatud: 8. märts 2023
Kena naistepäeva!
VANAISA PANNKOOGI retsept
Kogus: kuuele, paarkümment pannkooki
Valmistusaeg: vanaisal on vanaema jaoks alati aega…
Koostisosad:
4 tk muna
4 sl suhkur
1 l keefir, pett või hapupiim
1 tl sool
6 dl nisujahu
1 tl söögisooda
1-3 pihutäit rosinaid
praadimiseks nt rapsi- või neitsiõli
Valmistamine:
Eralda munakollased ja -valged. Klopi rebud suhkruga lahti, lisa keefir või hapupiim, sool ja vähehaaval ka söögisoodaga segatud jahu. Lisa segades rosinad.
Vahusta eraldi munavalged ning lisa tainale ja sega kergelt.
Lase tainal 5 minutit kerkida.
Küpseta väikesed pannkoogid.
Serveeri hapukoore, jäätise või moosiga.
…Ehk teeb kalli-kalligi – retseptipõhi ju tema oma…
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Riigikogu XV koosseis pärast 5.03.2023

Autor Avo | Avaldatud: 29. jaan. 2023
 PROGNOOS (7)

Riigikogu eeldatav XV koosseis (pärast 5. märtsi 2023 valimisi).

3. märtsi 2023 sisuga ERR avaldatud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitluse järgi.

(Muutusi eelmise, 6. prognoosiga Isamaa +1, E200 +2, Kesk -3)

Alljärgnevates nimekirjades esimesed 75~80% võivad hakata end lugema valituteks RK liikmeteks.

ISAMAA

1. Helir-Valdur Seeder

2. Priit Sibul

3. Urmas Reinsalu

4. Riina Solman

5. Tõnis Lukas

6. Riho Terras

7. Aivar Kokk

8. Andres Metsoja

9. Mart Maastik

SDP

1. Lauri Läänemets

2. Riina Sikkut

3. Reili Rand

4. Helmen Kütt

5. Eduard Odinets

6. Heljo Pikhof

7. Priit Lomp

EKRE

1. Martin Helme

2. Mart Helme

3. Henn Põlluaas

4. Jaak Madison

5. Evelin Poolamets

6. Jaak Valge

7. Helle-MoonikaHelme

8. Leo Kunnas

9. Kert Kingo

10. Rain Epler

11. Siim Pohlak

12. Anti Poolamets

13. Arvo Aller

14. Rene Kokk

15. Eeva Helme

16. Urmas Reitelmann

17. Merry Art

18. Varro Vooglaid

19. Silver Kuusik

20. Markus Järvi

21. Loone Ots

22. Daniel Mereäär

REFORMIERAKOND

1. Kaja Kallas

2. Hanno Pevkur

3. Jürgen Ligi

4. Siim Kallas

5. Kristen Michal

6. Erki Keldo

7. Urmas Klaas

8. Liina Kersna

9. Urmas Paet

10. Marko Mihkelson

11. Kalle Laanet

12. Karmen Joller

13. Eerik-Niiles Kross

14. Urmas Kruuse

15. Mart Võrklaev

16. Vilja Toomast

17. Maris Lauri

18. Ants Laaneots

19. Aivar Sõerd

20. Yoko Alender

21. Signe Kivi

22. AnnelyAkkermann

23. Andres Sutt

24. Kristo Enn Vaga

25. Signe Riisalo

26. Andrus Seeme

27. Anti Haugas

28. Mait Klaassen

29. Onne Pihlak

30. Kristina Šmigun-Vähi

31. Luisa Rõivas

32. Timo Suslov

33. Urve Tiidus

EESTI 200

1. Johanna-Maria Lehtme

2. Henrik Johannes Terras

3. Züleyxa Izmailova

4. Diana Ingerainen

5. Pirko Konsa

6. Triin Saag

7. Villu Loonde

8. Tarmo Prikk

9. Joel Jesse

10. Peeter-Eerik Ots

11. Aimar Ventsel

12. Indrek Lillemägi

KESKERAKOND

1. Jüri Ratas

2. Yana Toom

3. Jaanus Karilaid

4. Tanel Kiik

5. Tõnis Mölder

6. Jaak Aab

7. Andre Hanimägi

8. Kersti Sarapuu

9. Enn Eesmaa

10 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

11. Tarmo Tamm

12. Taavi Aas

13. Neeme Väli

14. Eva-Maria Liimets

15. Ester Karuse

16. Triin Varek

17. Lauri Laats

18. Marko Sorin

Prognoosi koostaja selgitused

  • Eelpool mainimata erakonnad hetkel Riigikokku ei pääse, kuna toetus jääb alla 5%. Samal põhjusel pole šansse ka üksikkandidaatidel.
    Nende kandidaatide poolt antud hääled ei lähe sugugi kaotsi, vaid “aitavad” kompensatsiooni-mandaatide jaotamisel (d`Hondti jagajate modifitseeritud jadade ja valitud erakondade suletud valimisnimekirjade alusel) võitjatel erakondadel riigikogu kohti suurendada.
  • Kuna prognoos lähtub iganädalastest küsitlustest, siis järgnevad prognoosid muutuvad vastavalt.
  • Mida prognoos aga ei kajasta, on juhud, kui mõni nimekirjas allpool kandidaatidest kogub valimisrinkonnas isikumandaatiks vajaliku häälte hulga, millega tõukab ta prognoosis pakutu(d) kandidaadi(d) asendusliikme(te)ks.
  • Järgmisel nädalal ilmutan täpsema prognoosi.
  • Arvan, et suudan prognoosi vea jätta arvamusküsitluse korraldajate vea piiridesse; Norstat, max viga 1,55%

Korrektsuse huvides lisan viite leidmaks kandidaatide nimekirja ringkondade kaupa.
Jäägu lugeja/valija otsustada, millised on kellegi šansid ringkonnamandaadi saamiseks.

https://www.postimees.ee/7700265/suur-nimekiri-vaata-koiki-riigikogu-valimiste-kandidaate?fbclid=IwAR0HLXYexV_Cb4DJ0CYBVOvAh8Lk7COE_uP6zu33O8GMz9fyOwgrz7MVRq4

 

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Saaremaa püsiühenduse eriplaneeringust

Autor Avo | Avaldatud: 29. dets. 2022

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju strateegiline hindamine sai aasta eest oma kodulehe www.püsiühendus.ee. Kel huvi, saab asjaga kursis olla.

Kuna mul endise sillaprojekteerijana kripeldab püsiühendusega seonduv juba poolteist aastakümmet, on hea, et lõpuks hakati taas Saaremaa püsiühendusega tegelema.
Aga uus algus on küll väga mannetu – isegi planeeringuala on ette antud piirides, nagu oleks tegemist mingi kindlatesse raamidesse surutud vähetähtsa üksikobjektiga, mitte üleriikliku tähtsusega transpordiühendusega.

Planeeringuala

Valitsuse poolt püsiühenduseks määratud planeeringualaga moodustatakse Virtsu „pudelikael“, mis peaks juba alguses olema välistatud. Vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004.

Võimalik, et ei osatud või tahetud näha suurt pilti.

* Valitsuse poolt määratud planeeeringuala.

 

** Planeeringuala muutmise ettepanek:

Väidan, et valitsuse poolt määratud planeeringuala välistab tunneli optimaalse (ehk püsiühenduseks parima) asukoha valiku, ning muudab eriplaneeringu koostamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise juba ette määratud suunatud pakkumiseks. Veel enam – püsiühendus ei peaks häirima ega lõhkuma olemasolevat inimkätega loodut ega risustama ei Virtsu, Muhumaa kui ka Suure väina ökoloogiat ja faunat.

Trassivalikutest

Püsiühendusviisi valik pole raske, kui tahetakse parimat lahendust. Iseasi, kui tegemist oleks sundseisuga/valikuga, mis pole avalikud.

  1. Silla trassivalikud.
    Silla eskiisvariant on lähtedokumentides olemas, trassivalikud samuti. Küsimus: kas riigipoolne sihitud eriplaneeringu koostamine peab 10 aastat kestma?
  2. Tunneli trassivalikud.
    Tõsiselt võetavaid tunneli eskiisvariantI siiani pole ja trassivalikut üks. Seetõttu napib eriplaneeringu koostajatel adekvaatset infot, et saaks püsiühenduse kavandamisel tunneli ja sillavarianti võrrelda.
    Paaristunneli asukoha visioon

 

Paaristunneli olemuse võrdlus sillaga

Kui tahetakse mandri ja Muhu saare vahele püsiühendust 24/7/365, siis selleks sobib enam Euroopa ohutusnõuete kohane paaristunnel (2×2 sõidurada). Tunnel kestab sillast kindlasti kauem, aastasadu.

Allakirjutanu poolt enam kui kümmekond aastat tagasi püsiühenduse sillavariandi http://www.virumaa.ee/paaristunnel-pusiuhenduseks/ alternatiivina pakutud Kesse tunneli trass lühendab transpordi (Tallinn-Kuressaare peavoolu) teekonda ligi kümmekond kilomeetrit. Kesselaiu kaasamine teeb tunneli turvaliseks alates ehitusest, kasutamisest ja teenindamisest.

Miks mitte Esivere-Kesselaid-Pärase trassile paaristunnel?

Tunneli mandrisuue paikneks Esivere dolokivi-karjääri asukohas, kulgeks Suure väina alla väina kitsamas kohas Kesselaiu alt läbi (laiul avanevate pääste- ja teenindusliftide ning ventilatsioonišahtidega jmt), jätkuks Muhumaa külade alt läbi ja avaneks Pärase külas teemaal asuva suudmega olemasolevas liiklussõlmes. Paaristunneli avade vahele ehitatakse ühenduskäigud (ehitustehnoloogia lihtsustamiseks, teeninduseks ja sõidusuuna vahetamiseks).

Et pakutav tunnel ja selle trass ei rikuks Muhu külade elu-olu, peab esiteks ebakõlade vältimiseks ehitama selle lihtsalt 2-3 km pikemana.
Tunneli pikkuse kõrval on teiseks suureks miinuseks (ehkki ruumiline planeerimine pole valdavale riigile ülejõu käiv), kuhu realiseerida/ladustada vähemalt 7-8 miljonit kuupmeetrit väljastatavat mineraalpinnast?
Märkus: Tegelikult pole see probleem, vaid fakt, et tunnel saab hakata tulu teenima juba tunneli kaevamise-ehitamise alustamise hetkest peale.

Keskkonnamõjudest

Keskkonna kõige raiskavam variant püsiühenduseks on ja jääb sild, sest sild vajab pealesõitude ehitamiseks sadu hektareid maad, pealesõitude-rampide rajamiseks vajatakse miljoneid kuupmeetreid defitsiitset mineraalset täitepinnast.
Suure väina põhjale ankurdatud sillasambad muudavad merepõhja uhtesetteid ja mikrokliimat.
Sõltuvalt W-E suunalisest trassist on liiklus sillal (Taani-Rootsi sillaga võrreldes) suhteliselt komplitseeritum kas talvise libeduse, W-E suunaliste tormide jmt klimaatiliste tingimuste tõttu. Seega hoolde- ja ekspluatatsioonikulud on kasvavalt märkimisväärsed.
Tunneli-variant selliseid häireid ei tunne, samuti looduse saastet, mereelukate ja lindude häirimist. Hoolde ja ekspluatatsiooni kulud on stabiilsed, ning ei sõltu sesoonsusest.

Paaristunneli ehitusmaksumus ja tulusus

Hinnanguline ehitusmaksumus peaks olema ~1,5 miljardit eurot, st hinnanguliselt mitte suuremad kui ~20 aasta jooksul vajalike parvlaevade (ja nende ning piletite) dotatsioonide sumaarne maksumus. (Ehitusmaksumuse pakkumisel on lähtutud Tallinn-Helsingi tunneli 1km hinnangust.)
Samas pole tunneli ehitusmaksumusse arvestatud tunneli avadest väljutatava mineraalpinnasest valmistatava 7-8 miljoni kuupmeetri killustiku realisatsiooni ja maksumust.

Millist ehitustehnoloogiat kasutada?

Suurt valikut pole, kas kasutada kallist kompleksset tunnelipuurimist või põlevkivikaevandustes kasutatavat tehnoloogiat. Seda enam, et paaristunneli käikude rajamine on täiesti jõukohane.
Vaata: Tunnelipuur Bertha (puuri lõikepea):
https://forte.delfi.ee/artikkel/77072500/justkui-mehaaniline-hiidmutt-nii-muttab-seattle-i-all-maailma-vagevaim-tunnelipuur-bertha?fbclid=IwAR3uxlKzCCc1pUjiR6yR_WPAFOdwbhg1ezmk6j-fFOCTGrIPuoDllf1llUo).

Paaristunneli parameetritest

Paaristunneli optimaalsed parameetrid: pikkus 13(+/-1) kilomeetrit, mõlemad tunneliavad 18…22m. Tunneli lagi sügavamas kohas (jääaegse liustikuoru all) 45 meetrit allpool merepinda.

Vaata: 1) https://saartehaal.postimees.ee/6769001/uuring-kinnitas-suure-liustikuoru-olemasolu-suures-vainas. 2) Suessi kanali aluse tunneli lagi on vaid 10m kanali põhjast sügavamal:  https://www.nccnet.co.jp/english/introduction/suezcanal.html.

Mõlemas tunneliavas 8m laiusel betoonteel 2 sõidurada. Puhketaskud Kesselaiu all ja igal kilomeetril ühendus teise tunneliavaga. Turvalisuse kaalutlustel on tunnelikäigu ristlõige vertikaalis pool-ovaal, sest poolkaares lagi on varisemisohtlikum. Seinad-laed kaetakse neisse ankurdatud gofreeritud plast-ekraanidega.
Tunneli pääsuavad ehitatakse raudbetoonist, r/b tarind võib-olla vältimatu Suure väina endise liustikuoru all (vajadusel kuni 3-4 km ulatuses), ülejäänud tunneli siseava seinad-laekaar raudbetoonist kindlustust ei vaja, kuna tunnel rajatakse dolo-paekihis.
Tunneli ventilatsioon, liftid, turvasüsteemid jt süsteemid peavad vastama Euronõuetele.


Lisamärkused

1) Dolokivi ressursimaksust (dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; [RT I, 21.12.2012, 2 – jõust. 01.04.2013] peaks 70% laekuma/jagunema tunneli asukoha järgi Muhu ja Lääneranna valdadele.
2) Lähtuvalt ehitusvaldkonnas arengutendentsidest ja materjalide maksumuse muutustest, on oodata 5-10 aasta perspektiivis konkreetselt Saaremaa püsiühenduse silla ja tunneli ehitusmaksumuste võrdsustumist.
3) Piisav ehitusaeg on viis aastat, kuuendal aastal peaks tunnel juba tulu teenima 24/7/365.
4) Tunnel peaks olema riigi ja erainvestorite ühisprojekt (PPP või konsortsium).
5) Tunnel on kasumlik ~20 aasta möödudes tingimustel, kui tunneli läbimistasu ei ole kõrgem olemasoleva/säilitatava parvlaevaühenduse tasust. Suure väina ületamistasu parvlaevaga vajab konkurentsi.
6) … Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on RB Eesti trassi ehk 213 km väljaehitamise vajaduseks hinnanud nii 15 miljonit m³ erinevat ehitusmaterjali. Aastatel 2023–2026 tahab riik veel välja ehitada 47 km põhimaanteid neljarealiseks. Selleks kulub nii 4,8 miljonit m³ materjale. Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maantee teelõikude nõuetekohaseks väljaehitamiseks on vaja kokku nii 15,3 miljonit m³ materjali…
Vaata http://www.ohtuleht.ee/…/rail-balticu-lahingud…

 

Avo Blankin
avo.blankin@gmail.com

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Visioon uuest põlevkivielektrijaamast, A+B+C

Autor Avo | Avaldatud: 21. dets. 2022

Eilse infotunni ajal jõudsin veendumusele, et ega lähiaastail Eesti energeetilist sõltumatust ilma uue põlevkivielektijaamata ikka saavuta. Tunnistan lüüasaamist, aga reaalsus sunnib alla andma… Aga miks ka mitte? Ega ma ideetu veel pole…

A. Oletagem, et tehnika-tehnoloogia sõna järgi on elektrijaama projekt olemas, jääb ikkagi küsimus – kuhu?
Kuna Ida-Virumaa kant pole mulle just võõras ja olemasolevate jaamade ohtudest (jahutusvesi jm hädad) on ka mingi ülevaade, siis võiks kaaluda uue põlevkivijaama ehitamist Roostojale, Estonia kaevanduse lähedusse. Logistiliselt peaks sobima. Ja mitte ainult.
…
A+B. Kuna on teoksil (minu teada) kasutatud kaevandusse akumulatsioonijaama rajamine, siis oleks loogiline – kaks-ühes!
Akumulatsiooni pumpjaam varustaks (lisaks elektritootmisele) põlevkivielektrijaama jahutusveega. Muidugi eeldusel, et kaevandusveele lisaks veel vett (nt kanal Narva jõe keskjooksuni?) saadakse.
Mis aga olemasolevate kaevandusvete puhastamisse puutub, siis minu teada lähevad need praegu veel puhastamatult Soome lahte.
Kui rakendada ringvoolu, puhastamist ja taaskasutust komplektselt, on hea soorituse korral parim efektiivsus saavutatav.
…
A+B+C. Kuhu aga utiliseerida (generaatori tehnoloogiline) aur?
Miks mitte siis juba kolm ühes?
See variant oleks põlevkivielektrijaama kõrvale tipp-tehnoloogilise nn tselluloositehase ehitus (millele seni kohta pole leitud). Logistiliselt isegi sobiv. Väidetavalt pidavat isegi projekt valmis olema… Vaata: https://biorefinery.ee/puidurafineerimistehase-projekt-laks-sahtlisse/
Olen veendunud, et Alutaguse rahvas toetab sellist kompleksi kahel-käel, nad peaks eniselt olema huvitatud ressursimaksu eraldiste jätkumisest…
…
Olukorras, kus juhtivad elektritootmisvõimsusi ei piisa, tuul ja päike meile stabiilsust varustuskindlust ei taga, käegakatsutavat muud lahendust peale uue põlevkivielektrijaama pole. Potensiaalsete päästvate ja sobivate – tuuma- ja vesinikuelektrijaamade arendus alles kestab ja vaevalt, et 5-10 aasta jooksul need valmivad. (Vahemärkusena lisan, et tuumajäätmete ladustamine-säilitamine-haldamine jääb alatiseks 1kWh hinda kergitavaks hinnalisandiks…) Sestap jääbki vaid põlevkivielektrijaama variant, mis viie-kuue aasta jooksul hädast välja aitaks.
Kui asju tervemõistuslikult ajada, siis uus põlevkivielektrijaam peaks juba eos olema valmis põlevkivi asendama teise energeetilise küttega. Vaevalt elektrit ilma (ülekuumendatud veega) generaatorit käiamata lähiajal suudetakse. Ma ei välistaks teiste kütuste seas isegi gaasi (LNG, CNG jms).

Endiselt olen seda meelt, et üle maa paiknevate kombijaamade ja hüdroelektrijaamade võimsuste kasvatamist peaks riiklikult toetama, sest iga +1kWh on toetamist ja säästmist(!) väärt.
Lõpetuseks.
Narva soojuselektrijaamad võiks soovijate olemasolul järjepanu erastada. Ettevõtjatel on elutervet initsiatiivi poliitikutest alati enam; sh elektri tootmiseks.

Avo Blankin, 21.12.2022

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Suur Reede

Autor Avo | Avaldatud: 15. apr. 2022

Aarne Hanni, Suur Reede Galileas, õli

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Torma Album IX on ilmunud

Autor Avo | Avaldatud: 23. veebr. 2022

Torma kogukonna järjekordse almanahhi (306 lk) sisu:

PALVE TORMA KIHELKONNA RAHVA PÄRAST  Eenok Haamer
TORMALASTE SAATUSED
„TORMA ALBUM“ I (1939) AUTORITE SAATUSTEST Endel Laul
JAKOB PÄRN – ÄRKAMISAJA MEES Karl August Hermann Jakob Pärnast
MINU ELU Urve Sepman
EI OLE RÄNDURI KÄES JUHTIDA OMA SAMMU Jaan Muru
VANG MÄLETAB: JOOSEPI VANG Jaan Muru
TORMALE PÜHENDUNUD MAA „SOOLAD“
ÜHE VANA ÕPETAJA HEIETUSI Luule Lehemets
LEGENDAARNE JÕGEVAMAA PÕLLUMEES Ahto Vili
AJALUKKU TALLETATUD
TORMA METSKONNA AJAST, TÖÖST JA ELUST. Ülo Pärn
TORMA SEMMELI-TSENTRAAL Ülo Pärn
KADUNUD KÜLA SAAREMETSA Ülo Pärn
TORMA APTEEK Ülo Pärn
TÄHTPÄEVI
TORMA HÕBEDANE 35!
TORMA SELTSIMAJA 110 Luule Lehemets
TORMA RAAMATUKOGU 110 Nele Tõnissoo
TORMA MAARJA KIRIKU LOOD
JUTLUS EELK Peapiiskop Urmas Viilma
TORMA KIRIKUTORNI KUULI 2 kirja
KUI TORMAS KIRIKUKANGAST KOOTI Jaan Muru
KUI TORMAS KANGAST KOOTI. II osa
1966. AASTA TORMAS. Jaan Muru
1967 – TORMA KIRIKU 200 AASTA JUUBELI AASTA. Jaan Muru
JUMALAGA, TORMA! Jaan Muru
IN MEMORIAM
LÜHILOOD
 ARHIIV
TORMA PASUNAKOORI MÄNGIJAD LÄBI POOLSAJANDI
Alfred ÕUNAPUU fotokogus
Torma Album IX  ettetellijad ja toetajad
—
Ostusooviga pöörduda Torma raamatukogu poole
Täname!

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Juhan Lepasaar on lahkunud

Autor Avo | Avaldatud: 12. jaan. 2022

Juhan Lepasaar (sündinud 13. mail 1921 Oonurme külas Ida-Virumaal, kus elas tänini) on loodusemees, kellel on oluline roll eriti Alutaguse looduse kunagisel kaitse alla võtmisel.

Tema teadmised pärinevad pikaajalistest loodus- ja ilmavaatlustest, mis said alguse juba poisikesepõlves.
1949. aastal ta arreteeriti ta metsavendluse eest NKVD poolt ning saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal.

Ta on avaldanud lisaks üheksale looduseteemalisele raamatule artikleid Eesti Looduses, Noorte Hääles, Rahva Hääles ja rajoonilehtedes. Tegeles ka luuletamisega.

Rein Maran on teinud temast filmi “Kandlekuusk”.
2015. aastal tegi Looduse Omnibussi eestvedajana tuntud Jaan Riis neljaosalise videofilmide sarja, kus Juhan Lepasaar jagab oma mõtteid elust ja loodusest.

Juhan Lepasaar on pälvinud Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Kotkaristi raudrist, Tudulinna valla aukodaniku nimetuse ja ta oli ka Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.

Mari Kartau, Maaleht, 12.01.2022
Foto Sven Arbet

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud