• Tere taas!

Tere taas !

Sõnnikuveotalgud Jaagapra talus. Vasakult: Karl Luhaste Paadenurme Alumistelt, Ella Kalaus Allikupealselt, August Paas (Kirivälja Kutt), Ilse Kalaus, August Kiik Keskkülast, Linda Kiik Kopralt, Ella Kalaus Jaagapralt, Karl Kalaus Pika-alekerelt, Helmuth Kalaus, Albert Kalaus Allikupealselt (hobusel), Jaan Kiik Kopralt, Valter Kiik Keskkülast, Erich Raja Alumistelt, Meida Kalaus, Ilme Raja Alumistelt, Villu Indus (Jaagapra sulane), Kustas Indus, Aino Pihkva Allikult, Elsi Raja Alumistelt, Ann Indus, Rosalie Kalaus, Elli Raja Alumistelt, Voldemar Kiik Keskkülast, Ida Raja Alumistelt, Anna Erapart, Aliide Luhaste Paadenurme Alumistelt, Hilda Erapart, Maimu Erapart, Paul Erapart, Jaagup Erapart. August, 1931. Pääro foto

Sõnnikuveotalgud Jaagapra talus. Vasakult: Karl Luhaste Paadenurme Alumistelt, Ella Kalaus Allikupealselt, August Paas (Kirivälja Kutt), Ilse Kalaus, August Kiik Keskkülast, Linda Kiik Kopralt, Ella Kalaus Jaagapralt, Karl Kalaus Pika-alekerelt, Helmuth Kalaus, Albert Kalaus Allikupealselt (hobusel), Jaan Kiik Kopralt, Valter Kiik Keskkülast, Erich Raja Alumistelt, Meida Kalaus, Ilme Raja Alumistelt, Villu Indus (Jaagapra sulane), Kustas Indus, Aino Pihkva Allikult, Elsi Raja Alumistelt, Ann Indus, Rosalie Kalaus, Elli Raja Alumistelt, Voldemar Kiik Keskkülast, Ida Raja Alumistelt, Anna Erapart, Aliide Luhaste Paadenurme Alumistelt, Hilda Erapart, Maimu Erapart, Paul Erapart, Jaagup Erapart.  August, 1931. Pääro foto

* * *

VALDADE ÜHINEMISLEPING LIITVALLAKS


(Variant 8.04. Elanike arv: 11-110 tuhat)

Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad …. vald (registrikood ………., aadress ……………. maakond), …… vald (registrikood ………., aadress ……………. maakond), … linn (registrikood ………., aadress ……………. maakond), …. vald (registrikood ………., aadress ……………. maakond), … vald (registrikood ………., aadress ……………. maakond) ja … vald (registrikood …………., aadress……. maakond), kelle ühisnimetus on Lepingus edaspidi kas Pooled või Ühinevad omavalitsused.

Käesoleva Lepingu sõlmimine on saanud eelneva heakskiidu iga ühineva omavalitsuse valimisõiguslike elanike kirjalikul ja e-küsitlusel viimaste kovv valimisnimekirjade järgi.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Lepinguga sätestavad Pooled (mitme?……) omavalitsusüksuse – (loetelu:… valla, … valla ja … linna) ühise liitomavalitsusüksuse osavalla-põhiselt, sealhulgas eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, ühinevate omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ja õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted ning muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise.

1.2. Uue omavalitsusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse kestel käesolevas lepingus sätestatust.

 2. Ühinemisaeg ja volikogu valimine

2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse moodustamise ajaks õigusliku järjepidevuse alusel loetakse ühisomavalitsuse volikogu valimise päev, mille kuulutab välja … maavanem oma otsusega.

2.2. Uue omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamist toimuval LIITVALLA Volikogu Eesistuja valimisele järgneval päeval, millest peale Liitomavalitsusüksus omab kõiki Poolte õigusi, kannab Poolte kohustusi ning lähtub Lepingus kokkulepitust.

2.3. Iga Ühinev omavalitsus moodustab tulevase Osavallakogu valimisteks 2-3-mandaadilised asumipõhised valimisringkonnad, kusjuures jaotatav Osavallakogu mandaatide üldarv on 2/3 viimastel KOVV valimistel jaotatud mandaatide arvust, kuid mitte vähem kui 7. Valimistel jaotatakse mandaadid ainult ringkonniti. Osavallakogu valib esimesel istungil Osavallakogu Eesistuja. Osavallakogu tegutseb Liitomavalitsuse volikogu territoriaalkomisjoni õigustes.

2.4. Osavallakogudest moodustub ühine, vähemalt nx7 mandaadiga LIITVALLA volikogu. Osavallakogude Eesistujatest moodustub LIITVALLA Volikogu Juhatus.

2.5. LIITVALLA volikogu valib esimesel istungil Liitvalla volikogu Eesistuja (Liitvalla Vanema) ja kuulutab välja LIITVALLA valitsemiseks tegevjuhi (direktori?) avaliku konkursi (tähtaeg: kolm-neli nädalat).

2.5. Osavallakogude valimisringkondade ja LIITVALLA volikogu moodustamise skeem kehtib ka 2017. aastal ja järgmistel korralistel valimistel, kui KOVV valimisseadus seda ei keela..

 3. Ühinemise eesmärgid

3.1. Ühinemise eesmärgid on:

3.1.1. paikkondade kultuuriloolise pärandi säilitamine, piirkonna sotsiaalse, majandusliku, administratiivse ja territoriaalse terviklikkuse saavutamine ning väljakujunenud koostöö arendamine;

3.1.2. anda elanikele võimalus osaleda (koostöös ringkonna volinikega) otsedemokraatlikult paikkonna ning esindusdemokraatia kaudu piirkonna kui terviku toimimise ja arendamise jaoks oluliste küsimuste otsustamisel, samuti kasutada osutatavaid teenuseid;

3.1.3. paremate võimaluste loomine piirkonna tasakaalustatud arenguks;

3.1.4. kõigile ühisomavalitsusüksuse elanikele avalike teenuste ja kvaliteedi tagamine, sh võimalust kasutada kokku vähemalt 5% eelarvelisi investeeringuid valimisringkondadele otsedemokraatlike ettepanekute ja otsuste täideviimiseks;

3.1.5. võimaluste loomine piirkonna kui terviku arengu juhtimiseks ning ettevõtlusele soodsa arenguruumi tekkimiseks;

3.1.6. olemasoleva arengupotentsiaali ühendamine piirkonna parema konkurentsivõime saavutamiseks;

3.1.7. omavalitsusüksuste majandusliku, poliitilise ja haldussuutlikkuse suurendamine parema majandusolukorra ja arenguvõime saavutamiseks;

3.1.8. olemasolevate hästi funktsioneerivate tõmbekeskuste võimaluste ärakasutamine ühisomavalitsusüksuse keskustena.

4. Ühendomavalitsusüksuse nimi, staatus ja sümboolika kasutamine

4.1. Pärast Poolte ühinemist ning nendest ühisomavalitsuse moodustamist ja tegevuse rakendamist lõpetavad ühinevad omavalitsused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuse OSAVALLAKOGUDE otsuse alusel.

Märkus: Osavaldade ja Mustvee linna nimetused säilitatakse LIITVALLA-sisese omanimelise piirkonna/kandi määratlusena.

4.2. Ühinemisel tekkinud Liitomavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses.

4.3. Uue avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi (tuleneb piirkonna muistsest maakonnanimest) VAIGA (Põhja-Tartumaa?) liitvald (lepingus edaspidi LIITVALD.

Märkus: Mõtteselguse huvides võiks lihtvalla ja liitvalla eristumiseks ühendvalda nimetada – KIHELKONNAKS).

4.4. LIITVALD on Ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.

4.5. LIITVALLA de jure keskus paikneb pärast ühinemist ……………… vallas/linnas, ……………….., kusjuures struktuuriüksused võivad paikneda ka hajali osavaldades.

4.6. Ühinenud omavalitsuste ametiasutuste hallatavad asutused lähevad LIITVALLA alluvusse ning ametiasustuste (vallavalitsuste) tegevus reorganiseeritakse.

4.7. LIITVALLA sümboolika (vapi ja lipu) kinnitab LIITVALLA volikogu.

4.8. LIITVALLA sümboolika kinnitamise järel jäävad kasutusse kõigi ühinenud valdade vapid ja lipud LIITVALLA OSAVALLA tähenduses Lepingu kehtivuse lõpuni.

 5. LIITVALLA tegevuse põhisuunad ja esindamine

5.1. LIITVALLA tegevuse põhisuunad lähtuvad omavalitsusüksusele Eesti Vabariigi seaduste, nende alustel antud õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega pandud kohustustest ja elanike õigustatud vajadustest ning on suunatud Lepingus sätestatud ühinemiseesmärkide elluviimisele.

5.2. LIITVALLA tegevuse põhisuunad on elukvaliteedi paremaks muutmine kogu omavalitsusüksuse ulatuses, senise infrastruktuuri säilitamine ja arendamine ning kõigile LIITVALLA elanikele avalike teenuste hea kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine.

5.3. LIITVALD seab eesmärgiks ettevõtluse arengu võimetekohase toetamise, mida alustatakse omavalitsuse teenuste erastamisesest. Ettevõtlike inimeste koondamiseks ja koolitamiseks luuakse Valla ettevõtluskoda.

5.3. LIITVALLA tegevuse põhisuunad viiakse ellu, arvestades Lepingu kehtivuse ajal Lepingus sätestatut, arengukavade ja ühinevate omavalitsuste põhimäärusteste alusel, kuni kehtestatakse uus arengukava ja põhimäärus..

5.4. LIITVALLA esindamise õigus omavalitsusühendustes Volikogu Eesistujal ainuisikuliselt, regionaalsetes koostööprojektides aga Volikogu Eesistuja koos Volikogu teemakomisjoni esimehega.

6. Õigusaktide kehtestamine ja kehtivus

6.1. Ühinevate omavalitsusüksuste õigusaktid kehtivad LIITVALLA õigusaktide kehtestamiseni seal, kus nad kehtisid enne ühinemist. Enne uue omavalitsuse valimisi ühtlustavad Ühinevate omavalitsuste volikogud lisas 4 nimetatud kehtivad määrused, tegevuskorrad ja statuudid.

6.2. LIITVALLA põhimääruse muutmise või uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb LIITVALD ajutise põhimääruse alusel, mille kinnitavad Ühinevate omavalitsusüksuste volikogud enne ühinemist. LIITVALLA põhimäärus jõustub selle kinnitamise päevast.

6.3. LIITVALLA alluvusse läinud ametiasutused tegutsevad kuni LIITVALLA ametiasutuse põhimääruse kehtestamiseni Ühineva vallavalitsuse (ametiasutusena) põhimääruse järgi ja ametiasutuste hallatavad asutused tegutsevad kuni uute põhimääruste kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruste järgi.

6.4. LIITVALLA arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni jätkavad kehtivust Ühinevate omavalitsuste arengukavad ja üldplaneeringud.

7. LIITVALLA volikogu ja komisjonide moodustamine

7.1. Volikogu moodustub valimistel mandaadi saanud volinikest, kusjuures iga Osavald on koormatud LIITVALLA volikogus ka Eesistuja asetäitja ja volinikud lisaks osavalla teritoriaalkomisjonis osalemisele lisaks volikogu teemakomisjoni liikme kohustustega.
7.2. Alatiste komisjonide (v.a revisjonikomisjoni) koosseisu valib komisjoni esimees esindajad kõikidest Ühinevatest omavalitsustest.
7.3. Volikogu juhatus moodustub osavaldade Volikogu eesistujast ja osavaldade komisjonide valitud juhtidest.

7.4. Ühendvalla volikogu Osavallakomisjoni ainupädevuses on:

  • Osavalla üldplaneeringu koostamises osalemine ja kooskõlastamine;

  • Osavalla detailplaneeringute menetlemine ja kooskõlastamine;

  • Osavalla territooriumil asuvate valla allasutuste juhtide kooskõlastamine;

  • Osavalla allasutuste põhimääruste kooskõlastamine;

  • Osavalla arengukava kooskõlastamine;

  • Suhtlemine osavalla erinevate kogukondadega ja kodamikeühendustega;

  • Osavallas asuva teenuskeskuste töö järelvalve;

  • Osavalla kolmandale sektorile mõeldud toetuste jagamine;

  • Ühendomavalitsuse investeeringute kavasse ettepanekute tegemine;

  • Osavalla esindamine ühendomavalitsuse volikogus.

7.5. Volikogu ja alatiste komisjonide kõik istungid on avalikud (vähemalt Skype vahendusel).

8. Hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi korraldamine

8.1. Alusharidust ja põhiharidust vaadeldakse koos kui ühtset hariduskorraldust.

8.2. Säilitatakse jätkusuutlik haridusvõrgustik: (loetelud:) … gümnaasiumi (……), põhikooli (……) ja … lasteaeda (……). Kõik haridusasutused jätkavad tegevust praegustes teeninduspiirkondades. Laste huvidest lähtudes võetakse suund kodulähedaste lasteaedade-algkoolide (sh era-aldatusel) arendamiseks.

8.3. Tagatakse haridussüsteemi varustamine tugiteenuse-spetsialistidega.

8.4. Luuakse haridusteenuse kvaliteedi hindamiseks teenuse kirjeldus, mis on aluseks ülalpidamis-, tegevuste ja personalikulude rahastamisel.

8.5. Ühtlustatakse lasteaedade ja põhikooli õpetajate palgatase.

8.6. Lasteaia õppevahenditasu seotakse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehestatud töötasu alammäärast (4 % alammäärast). LIITVALLA lasteaias käiva teise ja iga järgmise lapse eest lasteaiatasu ei võeta.

8.7. Huvihariduse ja -tegevuse korraldamise põhimõtted ja alused peavad säilima ning nende rahastamine olema tagatud. Muusikakoolid ja Spordikoolid jätkavad tegevust huvikoolidena.

8.8. Säilitatakse ja arendatakse vaba aja sisustamise ning huvi- ja sporditegevuse võrgustikku ning jätkatakse tavaks saanud ürituste korraldamist.

8.9. LIITVALLA ametiasutuse struktuuris nähakse ette “n” noorsootöötaja ametikohta.

8.10. Toetatakse ja arendatakse piirkondlikku omapära rõhutavaid tegevusi.

8.11. Jätkatakse olemasolevate preemiate ja stipendiumite väljaandmist ning kutsutakse ellu uusi kodanike aktiivsust suurendavaid ettevõtmisi.

8.12. Koordineeritakse inimeste vaba aja veetmiskohtade – kultuuri-, rahva- ja seltsimajade ning raamatukogude kui kultuurikollete arendamist.

8.13. LIITVALD tagab riigipoolse toetusega võrdse toetuse teavikute soetamiseks.

8.14. LIITVALD arendab sporti piirkondadevahelise konkurentsi kaudu.

8.14.1. Korrastatakse koolistaadionid ja avatakse need piirkondlike spordiklubide tegevuseks.

8.14.2. Tavaks kujunenud spordiürituste arendamine võimaldab LIITVALLAS suurendada nende populaarsust.

8.15. Seatakse eesmärgiks spordirajatiste koordineeritud arendamine.

9. Küla- ja maaelu

9.1. Kehtestatakse külavanema statuut ning soodustatakse külade võrgustiku tegevust.

9.2. Moodustatakse külavanemate ja kodanikeühenduste ümarlaud.

9.3. LIITVALLA uue arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisel arvestatakse paikkondade ja piirkondade olemasolevate arengukavadega.

9.4. MTÜ-de tegevuse toetamist jätkatakse ning investeeringute omaosalust kaetakse siis, kui need kajastavad valla arengukavas. Otsustamisse kaasatakse külavanemate ja kodanikeühenduste ümarlaud.

9.5. Ühesuguse nimega külade puhul arvestatakse uue külanime kehtestamisel nende külade elanike arvamusega.

9.6. Kehtestatakse Kauni Kodu ja Aasta Küla statuudid.

10. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu korraldamine

10.1. Kuni LIITVALLA ühtse korra kehtestamiseni jätkavad kõik omavalitsused sotsiaaltoetuste maksmist Ühinevate omavalitsuste seni kehtinud määrades. Määrade ühtlustamisel võetakse aluseks suurim toetusemäär.

10.2 . Toetusesüsteemi kujundamisel lähtutakse toetust vajava isiku vajadustest. Nende hindamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kaasatakse piirkondlikud sotsiaaltööspetsialistid. Luuakse LIITVALLA ametiasutusse juhtumikorraldaja ametikoht.

10.3. Arendatakse koduhooldust ning toetatud elamise teenust, elamistoe- ja eluasemeteenust kui ökonoomseimaid teenuseliike, kattes kulud nii omavalitsuse kui ka kliendi ja tema seadusjärgsete hooldajate ühisfinantseerimisel.

10.4. Töötute koolitamisel, aktiivsemaks muutmisel ja tööturule aitamisel ning sobivate töövõimaluste leidmisel puuetega inimestele tehakse koostööd Töötukassaga.

10.5. Valla ühise hooldekodu kavandamisel arvestatakse maakondlikke vajadusi ja koostöövõimalusi naaberomavalitsustega.

10.6. Sotsiaalpindade loomiseks ja uute elanike LIITVALDA tuleku soodustamiseks kaardistatakse vabu elamispindu ning luuakse munitsipaalelamispindu.

11. Valla üldiste teenuste korraldamine

11.1. Keskseid administratiivfunktsioone täidetakse LIITVALLA keskuses – ….. vallas/linnas, (aadress)………

11.2. Avalike teenuste osutamiseks säilitatakse igas Osavallas LIITVALLA teeninduskeskused, mida toetatakse ITK-lahendustega.

11.3. Teeninduskeskused varustatakse ITK lahendustega ja vähemalt kahe töötajaga, kellel on piisavalt laiad volitused ja kohustused, kes suudavad koostöös LIITVALLA ametnikega korraldada nii elanike probleemide lahendamist, jälgida teede ja objektide seisukorda ning korraldada arengu- ja investeerimiskavade ettevalmistamist ja esitamist LIITVALLA valitsusele.

12. Majandus, rahandus ja eelarve

12.1. LIITVALLA volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni uue eelarve vastu võtmiseni jätkatakse juba vastu võetud eelarvete täitmist.

12.2. LIITVALLA eelarve koostamisel lähtutakse käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud ühinemiseesmärkidest, kehtivatest arengukavadest ja kõigi Ühinevate omavalitsusüksuste huvidest.

12.3. LIITVALLA eelarve koostamisel võetakse arvesse Ühinevate omavalitsuste varasemad prioriteedid. LIITVALLA eelarve peab kajastama Lepingus kokkulepitud tegevuste, teenuste ja asutuste finantseerimist ning Ühinevate omavalitsuste kehtivaid lepinguid naaberomavalitsuste ja teiste lepingupartneritega.

12.4. Peale Lepingu kinnitamist volikogude poolt ei võeta täiendavaid kohustusi ega tehta investeeringuid, mis ei kajastu Lepingus ega investeerimiskavas.

12.5. Lepingu jõustumise päevast kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega ega kajastu Lepingus ning investeerimiskavas, võtta ainult vastastikuse konsensuse korras.
12.6. LIITVALLA eelarve koostatakse osavaldadele sihtotsarbelise jaotusega ülevallalist proportsioone arvestades.

13. Investeeringud

13.1. Investeeringuid tehes järgitakse kogu piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestades Ühinevate omavalitsuste arengukavasid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi, punktis 3.1.4 sätestatut ning majanduslikke võimalusi ning objekti olulisust ning oodatavat kasutamisintensiivsust. Kusjuures edaspidiste ühisinvesteeringute tegemisel arvestatakse:
13.1.1. osavallas seadustega määratud investeeringute täitmist/mittetäitmist. Mittetäitmise korral suunatakse osavallale jaotatud investeeringud esmajoones seni täitmata kohustuste täitmiseks;
13.1.2. osavalla poolt tehtud investeeringuobjektide ühiskasutuse ja laenukasutuse otstarbekust. Mitteotstarbekuse korral kaetakse mitteotstarbekate investeerimislaenu(de) jäägid osavallale jaotatud investeeringute arvelt.

13.2. Tulenevalt punktis 13.1 toodud põhimõtetest on koostatud LIITVALLA prioriteetsete investeeringute nimekiri (Lisa 3).

13.3. Taotletakse arengukavade ja üldplaneeringutega ette nähtud prioriteetse infrastruktuuri ajakohastamist, sh riigiteede rekonstrueerimist ning elektrivarustuse ja side kvaliteedi parandamiseks vajalike objektide ehitamist.

13.4. LIITVALLA elarve kujundamisel loetakse prioriteetseteks valdkondadeks haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide parendamist ja energiasäästlikkusele suunatud investeeringute tegemist.

13.5. Teedevõrgu hooldamise ja sellesse investeerimise eelisjärjekorra üle jooksval aastal otsustab vallavolikogu külaelukomisjoni, millesse kaasatakse kõigi piirkondade esindajad.

13.4. Teedevõrgu hooldamise ja sellesse investeerimise eelisjärjekorra üle jooksval aastal otsustab vallavolikogu külaelukomisjoni, millesse kaasatakse kõigi piirkondade esindajad.

14. Teenistujad – töötajad ja ametnikud

14.1. Ühinevate omavalitsuste hallatavate asutuste töötajad lähevad üle LIITVALLA alluvusse. Töölepingu tingimused, mis üleminevatel töötajatel kehtisid eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on LIITVALLALE kui uuele tööandjale siduvad.

14.2. Ühinevate omavalitsuste ametiasutuste (vallavalitsuste) teenistujad jätkavad töötamist oma endises valdkonnas, kui LIITVALLA ametiasutuse või -asutuste struktuurist ei tulene teisiti. Ametiasutuste töö ümberkorraldamisel ja uute teenistujate töölevõtmisel leitakse personal eelkõige sisevaliku teel, et info, teadmised ja oskuste kvaliteet säiliksid ning haldustegevus jätkuks tõrgeteta. Töötajate vabastamisel ja hüvituste maksmisel lähtutakse seadustes sätestatust.

15. Lepingu kehtivuse tähtaeg

15.1. Leping loetakse sõlmituks, kui selle on oma otsusega kinnitanud kõik Ühinevate omavalitsuste volikogud. Asjaomaste volikogude otsused on Lepingu lahutamatud lisad.

 15.2. Leping jõustub LIITVALLA volikogu valimistulemuste väljakuulutamispäeval.

15.3. Ühinevate omavalitsusüksuste volikogude volitused lõpevad LIITVALLA volikogu valimistulemuste väljakuulutamispäeval. Ühinevate omavalitsuste vallavalitsuste volitused lõpevad LIITVALLA Vallavalitsuse kinnitamise päeval.

15.4. Leping kehtib kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamispäevast järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu ülejärgmiste korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.

16. Vaidluste lahendamine

16.1. Lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse Liitomavalitsuse juhatuses leppemenetlusena. Leppemenetluse ebaõnnestumisel aga seadusega ette nähtud korras.

17. Muud tingimused

17.1. Leping kehtestab Ühinevatele omavalitsustele täielikult siduvad kohustused, mis tagavad Lepingu tingimusteta täitmise. Kui Ühinevate omavalitsusüksuste õigusaktid on vastuolus Lepingus sätestatud põhimõtetega, loetakse Leping ülimuslikuks ning tegevustes lähtutakse Lepingus sätestatust.

17.2. Leping on koostatud kolmes identses eestikeelses eksemplaris, millest iga osapool saab ühe. Leping edastatakse ka Jõgeva ja Ida-Viru maavanematele ning avalikustatakse kõigi osapoolte veebilehtedel ja Riigi Teatajas.

17.3. Lepingu täitmiseks vajalikke toiminguid valmistas ette Ühinevate omavalitsuste esindajatest koosnev juhtkomisjon.

17.4 Lepingu lisad:

Lisa 1 – LIITVALLA põhimäärus

Lisa 2 – LIITVALLA juhtimisstruktuur ja allasutused

Lisa 3 – LIITVALLA prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2016–2018

Lisa 4 – Määruste ja tegevuskordade statuutide loetelu

Lisa 5 – Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta

Lisa 6 – LIITVALLA kaart mõõtkavas 1: 50 000
Lisa 7 – Ühinevate omavalitsuste Volikogude määrused LIITVALLA moodustamise kohta (koos elanike küsitlustulemustega).
Lisa 8 – LIITVALLA täitevjuhi konkursi läbiviimise kord.
Lisa 9 – ÜHINEVATE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE OTSUSED

ÜHINEVATE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE ESIMEESTE ALLKIRJAD

Eelnõu koostas
Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Finnjet – soomlaste omaaegne uhkus

Soome laevatööstuse uhkus Finnjet läheb vanarauaks

07.05.2008 10:28

Soome laevaehituse 1970ndate uhkus reisiparvlaev Finnjet, mis praegu kuulub Da Vinci nime all Hollandi firmale Club Cruise, läheb vanarauaks.

 
Finnjet.jpg: Küllike Rooväli foto
Silja Line’ile kuulunud Finnjet
Foto: Küllike Rooväli

USA laevandusfirma US Shipbrokers teatas, et Da Vinci ehk Finnjet võttis eile Itaaliast Genovast suuna Punasele merele, kirjutab Helsingin Sanomat. Laev peaks uutele omanikele Saudi Araabias Jeddas üle antama hiljemalt mai keskel.   

US Shipbrokers teatas oma netileheküljel juba varem, et müüs Finnjeti vanarauaks. Laeva hind oli 9,85 miljonit dollarit ehk 99,5 miljonit krooni.   

Uued omanikud võivad laeva omakorda edasi müüa, kui peaksid selle eest sularaha saama. 

Finnjeti kurss India ja Pakistani rannikul asuvate laevalammutustöökodade poole ei välista, et Finnjeti teekond lõpeb naelatehases. 

Club Cruise ostis Finnjeti eelmise aasta novembris Silja Line’i endise omaniku Sea Containersi pankrotipesalt, tänavu jaanuaris nimetiati laev Da Vinciks. 

Laev saabus Ühendriikidesse 2005. aastal, pakkudes peavarju Lousiana ülikooli 700 tudengile. Kõrgkoolil oli tookord vaja lisapinda New Orleansis möllanud orkaani Katrina tõttu. Alates 2006. aasta juunist seisis laev kasutuna Bahama saartel. 

Uus omanik viis Da Vinci Itaaliasse, kus plaanitseti see muuta kruiisi- või kasiinolaevaks. Club Cruise’i tabasid aga majandusraskused ja firma on ilmselt oma esialgseid plaane muutnud.

Finnjet valmis Wärtsilä Helsingi laevatehases 1977. aastal ja siis oli see maailma suurim ja kiireim reisiparvlaev.

Toimetas Mari Kamps, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Hissamutdinova, Natalja – tipp-ujuja, Kohtla-Järve ujumiskooli kasvandik

Tippujuja jaks kulus haiglas rassimisele

07.05.2008 00:01Ann Hiiemaa, Postimees 

Natalja Hissamutdinova on möödunud kümnendi jooksul rohkem Eesti rekordeid püstitanud kui ükski teine naisujuja. Viimased poolteist aastat on tema treeningud aga vaheldunud 12-tunniste tööpäevadega Ida-Tallinna keskhaiglas.

 
Eesti kunagine esiujuja Natalja Hissamutdinova sai tänu Ida-Tallinna keskhaigla pakutud soodsale sponsortehingule uue hingamise.
Foto: Toomas Huik
 Kardioloogiaosakonnas õena töötav Hissamutdinova meenutab oma elu viimast 18 kuud ja raputab õlgu. Justkui oleks tema keha tabanud külmavärinalaine.

«Tuttavad küsisid pidevalt: Natalja, mis sinuga juhtunud on – kas oled väsinud? Või, miks sa nii kurb oled? Nad ei tahtnud öelda, et vaata peeglisse, milline sa välja näed!» meenutab 24-aastane Hissamutdinova. «Mul on selle kõige pärast nii kahju. Aeg jookseb. Isegi mitte ei jookse, vaid lendab. Ma ei saa 40 aastat enam ujuda, töötada aga küll.»

Hommikul kella kaheksast tööle läinud 70-kordne Eesti meister lõpetas haiglas tihtipeale õhtul kella kaheksast. Pool tundi hiljem ujus juba Kalevi basseinis, kus tegi vähemalt paaritunnise treeningu. Ja nii päevast päeva.

«Pärast trenni jalutasin koju. Või mis jalutasin?! Pigem roomasin kuidagi – nii väsinud olin lihtsalt. Panin kõik mured ja pinged vette. Koju jõudes jäin kohe magama ja hommikul hakkas sama ring peale,» pajatab nelja Eesti täiskasvanute ujumisrekordi omanik. «Tööpäevad olid pikad ja tahtsin trennis ka midagi ära teha, aga füüsiliselt oli see võimatu. Vahel hüppasin basseini lihtsalt selleks, et kohal olla. Samas mõistsin, et pean tööl käima, pole valikut. See oli sundkäik.»

Juba Tallinna meditsiinikooli viimase kursuse kõrvalt tööl käinud Hissamutdinova eluraskused sellega veel ei piirdunud. Olles veebruaris kooli lõpetanud ja ühiselamust välja kolinud, tuli tal hakata ka 12-tunniseid öövalveid tegema. Treener Tiit-Urmas Reiterile ta sellest ei rääkinud – lihtsalt ei julgenud.

«Paari kuu pärast lobisesin ise kogemata välja. Treeneril oli kahju, aga ta sai minust aru – ma poleks saanud kuidagi teisiti ära elada,» tõdeb Hissamutdinova. «Olin öövalvete ajal väga depressiivne. Kogu aeg tundsin, et külm on. Enesetunne oli pehmelt öeldes kehv.»

Ujumisliidult tal toetust loota polnud – olümpianormi täitnud sportlane saab kvartalis kõigest 10 000 krooni. Pekingi olümpianormatiividest jääb Hissamutdinova praeguse seisuga aga kaugele.

Päästerõngas haiglalt

«Ma ei mäletagi, millal viimati ujumisliidult igakuist toetust sain. A- ja B-normi täitjad saavad toetusega hakkama vaid koos vanematega elades. Mina aga elan üksi ja isegi kui saaksin seda toetust, poleks sellega midagi teha,» mõtiskleb Kohtla-Järvelt pärit piiga.

Vaid ujumisliidu korraldatud laagrites sai ta täielikult oma lemmikalale pühenduda. Paraku ei andnud ka see talle suurt midagi juurde.

«Laagris hakkasid tulemused järjest paremaks minema. Tagasi Eestisse jõudes pidin aga töötunnid tasa tegema ja nii algas kõik jälle pihta. See oli surnud ring,» sõnab ta mornilt.
Pärast seda hakkasid Hissamutdinovale vägisi pähe tungima ka loobumismõtted.

«Mul oli hästi palju selliseid hetki. Läksin koju ja ütlesin endale – kõik, ma enam ei suuda. Kurvastasin natuke aega ja siis mõistsin, et lõpetamise jaoks pean ise selleks valmis olema. Mina aga polnud,» meenutab kunagine Eesti esiujuja. «Siis sisendasin endale, et teen täpselt nii palju, kui jõuan, ja naudin seda. Läheb nii hästi kui läheb.»

Nii hästi, kui loota võis, paraku ei läinud. Viimasel pooleteisel aastal jäi ta oma rekorditest kaugele. Ka olümpia B-normatiiv ei ole seni veel alistunud.

Meenutagem: imelapse staatusesse tõusnud Hissamutdinova püstitas 14-aastaselt 100 meetri rinnulujumises Eesti rekordi. Kolm aastat hiljem langesid samal distantsil ka täiskasvanute rekordid. Nii 100 kui ka 200 meetri rinnuliujumise tippmarke pole keegi suutnud üle lüüa.
 Viimane kordaminek oli tal aga 2006. aasta EMil, kui pääses 200 meetri rinnuliujumises poolfinaali.

«Olümpianormid on pea samad kui minu isiklikud rekordid. Need pole imeajad – juba kaheksa aastat tagasi ujusin kiiremini. Aga siis olin noor ja muresid polnud,» mõtiskleb Hissamutdinova. «Tahan iseendale tõestada, et saan hakkama. Usun, et midagi ületamatut nendes normides pole.»

Lootust jagub: abistav päästerõngas saabus piigale aga sealt, kust ta seda kõige vähem oodata oskas.

«Haigla juhatuse esimees Ralf Allikvee kutsus mind enda juurde ja tavaliselt kui seda tehakse, siis on ikka midagi halvasti. Aga tema pakkus hoopis toetust,» meenutab Hissamutdinova, kes möödunud nädalal tegi oma viimase 12-tunnise tööpäeva. Nüüd peab ta peaaegu sama suure sissetuleku juures vaid kord nädalas kaheksa tundi töötama. Seda kuni Pekingi olümpiani.
«Nüüd on mul juba väike hirm, et hakkan ületrenne tegema,» sõnab Hissamutdinova.

Natalja Hissamutdinova

•    Sünniaeg: 16.11.1983
•    Saavutused: 2003. Dublini EMi 200 meetrit rinnuli viies koht, kompleks ja rinnuliujumise Eesti rekordid, 2006. EMi 200 meetrit rinnuli 12. koht, 50 meetrit rinnuli 14. koht,2008 Manchesteri lühiraja MMi 200 meetrit rinnuli 20. koht, 70-kordne Eesti meister

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Koristustalgud “Teeme ära!”

Eestit tabas prügipalliefekt

04.05.2008 16:43

Ligi 50 000 osalejaga koristusaktsioonist «Teeme ära 2008» innustunulut või muul ajendil osalesid inimesed ka teistel Eestimaa kordategemise üritustel.

 
Prügitalgulised Tapal.
Foto: Teet Koitjärv

«Eestit on tabanud nö prügipalliefekt – «Teeme ära 2008» kampaania on ajendanud väga paljusid ka ise oma ümbruskonnas prügikoristamise talguid korraldama,» tunnustas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi eestimaalaste hoolivat suhtumist.

«Nüüd jääb vaid üle seda puhastatud Eestimaad nii ka hoida ja korralikult naabrivalvet teha. See tähendab, et prügiga valesti käituvate inimeste suhtes ei tohi olla ükskõikne,» selgitas Tamkivi.

Ministri sõnul on prügikultuuri muutmine aeglane nagu suure laeva pööramine, kuid meie kõigi ühisel pingutusel igati võimalik.

Riigi- ja eramaalt kaardistatud rohkem kui 9000 tonnist prügist on eelkoristuse ja eilse päeva jooksul lipujaamadest läbi käinud prügi kogus tänaseks ligi 6000 tonni, vahendas aktsiooni pressiesindaja.

Rehve on kogutud 59 000. Prügi metsa alt äravedamine jätkub veel lähipäevil, mille tõttu võib see number muutuda.

Kokku rohkem kui 9000 tonnist kaardistatud prügist paikneb eramaadel ligi 3500 tonni. Koristatud prügi pärineb peamiselt riigimaalt.

«Eramaale said koristajad minna vaid maaomaniku loal – saime suunata koristajaid nendele eramaadele, kelle kohta oli meil info, et nad on võtnud vastu meie ja keskkonnainspektsiooni tehtud personaalse kutse koristada oma maalt prügihunnikud kampaania käigus ära,» selgitas Teeme Ära eestvedaja Rainer Nõlvak.

Kokku koguti eramaadelt hinnanguliselt 500 tonni prügi, kuid paljud koristasid eile ka omal käel.

Kampaania korraldajatele teadaolevalt on lisaks nendele arvudele toimunud eelnevatel nädalatel ja ka 3. mail mitmel pool Eestis nii omavalitsuste kui erinevate seltside ja ühingute organiseeritud koristustöid.

Üle Eesti tegeles prügi transpordiga päeva tipphetkel 48 prügipressautot, 60 multiliftautot ja lisaks veel 41 muud sõidukit.

Üle Eesti oli laiali paigutatud ligi 150 suurt konteinerit (8-30 kuupmeetrit).

Koristuspäeval saatis «Teeme ära 2008» meeskond omavalitsustesse laiali 200 000 prügikotti.

Üle Eesti oli töös tavapärasest kaks korda rohkem keskkonnainspektsiooni inspektoreid, kes kogusid koristustööde käigus avastatud asitõendeid prahistajate kohta.

Vabatahtlike poolt koristatud prügi transportimine esimestesse kogumispunktidesse – lipujaamadesse, toimus vabatahtlike haagisetiimide abil. 207 lipujaamast toimetatakse press- ja konteinerautodega prügi edasi 17 vahelattu, kust prügi liigub lähinädalatel 6 sorteerimisjaama üle Eesti.rügi sorteerimine, käitlemine ja ladestamine toimub vastavalt prügilatega tehtud varasematele kokkulepetele kuni mai lõpuni. Eesmärk on suunata kuni 80 protsenti korjatud prügist taaskasutusse.

Koristuspäeva hommikuks oli kodulehel oleva registreerimissüsteemi ja vallakoordinaatorite kaudu oma osalemisest märku andnud 38 979 eestimaalast.

Lisaks neile tuli koristuspäeva hommikul kogunemispaikadesse hulgaliselt inimesi, kes otsustasid talgulistega viimasel hetkel liituda. Kokku osales 3. mai prügikoristustalgutel hinnanguliselt vähemalt 50 000 vabatahtlikku.

Toimetas Alo Raun, Postimees.ee

 

xxx

Prügi noppisid ka jaapanlased ja prantslased

 

www.DELFI.ee
4. mai 2008 17:36
Eilsetel koristustalgutel osales peale eestlaste veel ka soomlasi, rootslasi ja leedulasi, aga ka prantslasi, sakslasi, ameeriklasi, jaapanlasi ja hiinlasi.

Üle Eesti kaardistati 10 656 prügikohta, teatasid korraldajad.

Koristuspäeval osalenud vabatahtlikke oli ametlikult registreerunuid 38 979 inimest, kokku osales 3. mail umbes 50 000 inimest.

Valdadesse saadeti laiali 200 000 prügikotti. Koos tegutses rohkem kui 40 erinevat jäätmekäitlejat ja vedajat.

Hinnanguliselt sõitsid treilerid kokku 50 000 kilomeetrit, prügiautod 20 000 kilomeetrit.

Teeme Ära info- ja logistikakeskus tegi tipptunnil 118 kõnet.

Kokku pandi püsti 207 lipujaama, 17 vaheladestusjaama, 6 sorteerimisjaama.

Prügi transpordiga tegeles, 48 prügipressautot, 60 multilift autot, 1000 haagist ja muud sõidukit.

Üle Eesti oli prügi kogumiseks paigutatud laiali 84 suurt konteinerit (8-40 m3)

3. maiks oli Teeme Ära toimkond kasvanud 415-liikmeliseks, lisaks 207 lipujaama ülemat.

www.DELFI.ee

xxx

Koristustalgutel osales arvatust rohkem inimesi

UUENDATUD 18:10
ETV24 03.05.2008 12:09

“Teeme ära” koristustalgutest võttis täna osa arvatust palju rohkem inimesi ja ka kokku kogutud prügikogused osutusid plaanitud 10 000 tonnist suuremaks.

Mõnel pool kogunes metsa plaanitust rohkem inimesi, kuid paraku mitte ühtlaselt üle kogu Eesti, seetõttu kujunes paljudel tööpäev plaanitust lühemaks, osal aga pikemaks, vahendas “Aktuaalne kaamera”

Esimesena sai töödega valmis lipujaam Tootsi vallas Pärnumaal, teatas “Teeme ära” toimkond.

207 lipujaamast koondatakse nädalavahetuse jooksul prügi kokku 17 vaheladestusjaama, kust edasi liigub prügi kuude sorteerimisjaama.

taevapilt.jpg:

Foto: www.taevapiltnik.ee

Kuna prügikogused on kujunenud oodatust palju suuremaks, on “Teeme ära” meeskonnal Eesti rahvale üleskutse ka homseks. Logistikatoimkonna liige Siim Toomik ütles, et transport on neil olemas, kuid puudu on inimesi, kes pürgi autode peale laeks. “Kui kellelgi on võimalik, siis palun võtke oma piirkonna koordinaatoritega ühendust ja tulge homme appi laadima. Abikäsi oleks kõvasti vaja.”

Harjumaal tuli prügikoristusaktsiooni käigus päevavalgele viis surnukeha. Põhja politseiprefektuuri mõrvarühma juhi Priit Pärkna sõnul oli tegemist skelettidega, mistõttu on nende vanust, surma põhjust ja aega veel vara öelda.

Jõelähtmel, Neeme teel avastasid vabatahtlikud lõhkekehale sarnaneva objekti. Kohale tulnud eridemineerijad tegid kindlaks, et tegemist ei olnud siiski lõhkekehaga.

Vabatahtlikud leidsid koristustööde käigus prügi hulgast ka mitmeid prügi päritolu kohta valgust heitvaid dokumente. Koos koristajatega olid igas maakonnas väljas ka Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes on leitud andmete põhjal algatanud mitmeid väärteomenetlusi.

Kirsi Lattu

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Virumaa tähtpäevi mais

 Virumaa tähtpäevi mais.

 01. mail

1938. aastal sai JÕHVI alevist linn, täieõiguslik liige Eesti 33 linna seas.

1948. aastal avati esimene sõjajärgne ühiskondlik hoone Jõhvis Ehitajate Klubi, hilisem Jõhvi Teatrimaja. Praegu kõrgub selles kohas kaubandus- ja administratiivkeskus „Tsentraal”

06. mail

1938. aastal sündis ajakirjanik Salme ARR, ajalehe „Leninlik Lipp” asetoimetaja. Suri 13.11.1994.a.

07. mail

1848. aastal sündis Pilistveres Peeter Põld, kes töötas Puru küla kooliõpetajana aastail 1875-1912. Suri 1919. aastal.

11. mail

1558. aastal langes Liivi sõja ajal Narva venelaste kätte.

12. mail

1893. aastal sündis Iisaku vallas II liigi 3. järgu Vabadusristi kavaler Rudolf Terno. Surmaaeg teadmata.

23. mail

1913. aastal sündis Maidla vallas puusepast soomepoiss Enn Karm, suri Soomes 1975. aastal.

25. mail

1933. aastal avati peale põhjalikku remonti Jõhvi jalgpalliväljak. Selle puhul korraldati jalgpallivõistlus Kukruse Hariduseseltsi ja Jõhvi „Kalju” meeskondade vahel. Võõrustajad olid heatahtlikud ja kinkisid 5:2 võidu Kukrusele.

28. mail

1983. aastal oli Jõhvi pargi suveaias rahvatantsupidu, kus esines 15 rühma Arvad Salupere taktikepi all.

29. mail

1993. aastal algasid toonase „Virula” kino ees, Valges saalis ja Linnavalitsuse hoones Kohtla-Järve I äripäevad, mis kestsid kaks päeva.

30. mail

Oli Jõhvis ministeeriumikoolis näitus-müük kooli heaks. Oma panuse andsid Võrnu, Vasavere ja Võide laulukoorid ning Puru ja Pagari pasunakoorid.

Narva kodanik M. Tasane sai Eestimaa kubernerihärralt loa Jõhvi Eesti ja Vene raamatukaupluse asutamiseks.

31. mail

1908. aastal sündis Toila külas metsasarve ja tšellomängija ja õppejõud Mart Paemurru, Suri Tallinnas 06.11.1972. aastal.

 

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Irboska kindlus

Algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd

24.04.2008 14:57

Venemaal Pihkva oblastis algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd, mille käigus on kavas taastada osa kindluse müüridest.

 

Kunagi Eesti Vabariigile kuulunud alal asunud Irboska kindluses rekonstrueerimistöödeks on tänavu Venemaa riigieelarvest eraldatud 10 miljonit rubla (ligi  4 miljonit Eesti krooni), teatas Pskovskaja Lenta Novosti.

Irboska.jpg:

Nikolai värav Irboska kindluses.
Foto: http://www.nortfort.ru/izborsk/

Tänavu on kavas taastada osa kindluse müüride see osa, mis jääb Lukovka torni ja Nikolai väravate vahele.

Töid teevad Pihkva restauraatorid.

Irboska linnuse asutasid 7.-13. sajandil slaavlased-krivitšid. Vanim, läänemeresoome asustus aga pärineb ligikaudu III aastatuhandest eKr. Tänapäeval  kuulub linnus Irboska riiklikule kindlus-muuseumile.

Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tiigrihüppe tagamaadest

Ilves tänas e-Eesti eest oma kooliõpetajat

24.04.2008 13:29

Hiljuti USAd väisanud president Toomas Hendrik Ilves pidas ühele kohalikule väljaandele intervjuud andes hea sõnaga meeles oma kunagist matemaatikaõpetajat, kellelt saadud esimesed IT-alased teadmised aitasid tal hiljem Eestis koole arvutiseerida.

 
President Toomas Hendrik Ilves.
Foto: Margus Ansu

«See, et Eesti on praegu üks kõige internetiseeritu-matest riikidest, on paljuski seotud proua Cummingsi programmeerimistundidega,» ütles president väljaandele Northjersey.com Washingtonis Eesti saatkonnas intervjuud andes.

Praeguseks pensionil olev Leonia keskkooli matemaatikaõpetaja Christine Cummings meenutab Eesti riigipead siiani hea sõnaga. Ilves olevat olnud eriti tugev ajaloos ja keeltes ning osanud suurepäraselt kõnesid pidada.

President võttis Leonias õppides osa neli aastat kestnud eksperimentaalsest matemaatikaprogrammist, mis muu hulgas hõlmas ka programmeerimist.

Programm keskendus toonaste algsete arvutite abil analüütilisele mõtlemisele ning probleemide lahendamisele.

«Sain aru, et mu riik vajab inimesi, kes oskaksid arvuteid kasutada. Olin koolide arvutiseerimise ettepaneku autor ning aastaks 1997 olid need kõik juba online ’i läinud,» meenutas Ilves.

Ilves on oma arvutialaseid teadmisi kasutanud ka kohtumisel USA president George W. Bushiga, kes teda selle eest pärast mullu juunis toimunud vestlust ka kiitis.

«Õppisin, et küberrünnakud muudavad haavatavateks meid kõiki. Tahaksin sind tänada, et selgitasid ohtusid, mis ei puuduta ainult sinu riiki, vaid ka minu ja teiste omasid,» sõnas Bush toona.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Heinz Valk: Eesti riik edutagu vene eliiti

HEINZ VALK: Eesti riik edutagu vene eliiti

EPLOnline, 24. aprill 2008
 

Autor: Heinz Valk, kunstnik
 
Mida võiksime öelda pronksikriisi kohta nüüd, aasta hiljem? Aastaga oleme targemaks saanud ehk indiviidide tasandil, kuid Eesti ühiskond tervikuna pole küll targemaks saanud.

Liiga suur on nende eestlaste hulk, kes ei taha tunnistada ajalootõde, et venelased võitsid Teise maailmasõja, ja liiga suur on nende venelaste hulk, kes ei tunnista, et Eesti natsidest vabastamine muutus järgmiseks okupatsiooniks. See ja veel mitmed teised olulised küsimused on kahe rahvusrühma vahel kokku leppimata ja ega siin peale pideva selgitamise ja vähemuse suurema kaasamise muud rohtu pole.

Meid aitaks, kui panustaksime rohkem siinsele vene haritlaskonnale. Oleks hoopis teine asi, kui Nõukogude okupatsiooni tunnistaksid ja sellest räägiksid vene intelligendid. Praegu on neid näha vähem, kui vähemuse hulka arvestades neid peaks olema. Vene kogukonda pole tekkinud arukaid liidreid, kes võiksid juhirolli võtta, selliseid, kes poleks Vladimir Lebedevi ja Dmitri Klenski sugused radikaalid.

Siin on lahenduse võti eestlaste käes. Vene poliitikuid on Eesti erakondades ja see on igati kiiduväärt, aga nad ei paista välja ja neid ei edutata. Kuigi venekeelsed moodustavad elanikkonnast kolmandiku, on nende esindatus avalikus elus marginaalne. See esindatus ei tarvitse olla proportsionaalne nende arvuga, kuid ta peaks olema piisav, et tekitada tunnet, et neid arvestatakse. Vene liidreid peaksid edutama ja nähtavaks tegema kõik erakonnad, nagu ka avalikus teenistuses peaks olema rohkem vene päritolu spetsialiste. Neid on näha ehk Tallinna linnas ja mujal kohaliku võimu teostamise juures, kuid riigi-võimu tasandil on neid väga vähe märgata. Miks me ei näe näiteks vene rahvusest ministeeriumi kantslereid? See on hädavajalik tegemata töö.

Ei ole teise sordi inimesed

Tuleb purustada müüt, nagu peetaks siinseid venelasi teise sordi inimesteks, ja tuleb näidata, et ka nemad otsustavad. Muidu püsib ja juurdub arusaam, et siin riigis eestlased otsustavad ja venelased täidavad. Kui nende liidreid on näha meedias ja neid saab tajuda otsuste tegemise juures, siis lisab see Eesti venelastele positiivset enesetunnet. Peame ometi mõistma, et nad on siin ja jäävad siia. Isegi kui aja jooksul sulandumise tõttu venekeelsete osakaal praeguselt kolmandikult väheneb, pole näha, et see langeks alla veerandi, mis on ometi väga arvestatav elanike rühm.

On kuulda olnud väiteid, et pronksiöö näitas venekeelse vähemuse integratsiooni läbikukkumist. Mina arvan, et ei saa läbi kukkuda see, mida pole olnudki, või õigemini see, mis on olnud rohkem paberil ja rahvastikuministri aruannetes. Kui venelane töötab eestlaste firmas, pole see veel lõimimine. Kahe rahvusrühma lõimimine toimib isikute tasandil, näiteks korteriühistutes, aga sellise sulandumise taga pole mingit riigivõimu teadlikku tööd. Nüüd, aasta pärast pronksiööd, pole ma küll veel näinud, et selles vallas oleks midagi märkimisväärset toimunud. Pigem näeme, et valitsusliit on tundnud mõnu suurtest toetusprotsentidest nagu Tenerife plaaÏil ja elanud usus, et see iseenesest probleemid ravib. Kui selleks märkimisväärseks mitte lugeda keeleinspektsiooni, kes vene rahvusest õpetajatele riigikeele mittevaldamise pärast trahve kirjutab. Ma ei usu küll, et need õpetajad seetõttu Eesti riigile tänulikud oleksid.

Suured lubadused

Venekeelset ETV-d on lubatud suure suuga, kuid siiani pole sellest praktikas suurt kuulda olnud. Ometi oleks vajadus sellise kanali järele ülisuur. Sellise kanali sisu tuleks koostada vene hinge eripärasid arvestades. Inimesi, kes seda suudaksid, on Eestis piisavalt. Lihtsalt üks ühele tõlgitud eestikeelse kanali sisu vahendamine pole piisav. Tegemist peaks olema programmiga, mis oleks vene elanikkonda köitev, mitte et see omandab manitsussõnu lugeva propagandakanali maine. Igal juhul peaks see olema pigem konteksti tajuvate kultuuriinimeste kui poliitikute ja ametnike mõju all. Alles siis, kui programm on muutunud köitvaks, on selle kaudu võimalik auditooriumini tilgutada teatud poliitilisi väärtusi ja põhimõtteid.

Praegu seisnevad lõimimispingutused valdavalt eesti keele õppes, aga keeleõpe ei tee iseenesest veel kedagi lojaalseks sellele riigile. Tuletame meelde kas või iseennast Nõukogude ajast – enamik eestlasi oskas vene keelt, aga kas see tegi meid lojaalseks? Ei teinud. Olen ise noorpõlves elanud Koplis kõrvuti venelastega, kes oskasid eesti keelt väga vähe, kuid olid sellest hoolimata truud sõdadevahelise perioodi Eesti Vabariigile. Uusmigrantidega nad aga ühtsust ei tundnud – sisserännanud olid sovetskije, kelle peale vaadati halvasti. Tuleb meelde tuletada roomlaste ütlust “Ubi bene, ibi patria” – kus on hea olla, seal on kodumaa. Ühiskonna heaolu, vastastikune arusaam, töö ja võimalus osaleda kodanikuühendustes – need kõik mõjutavad pikapeale hoiakuid positiivselt.

Nüüd, aasta hiljem, võime öelda, et kirgi kütnud pronks-sõduri kuju eemaldamine oli paratamatu. Kui ta ka enne oli hauatähis, siis aja jooksul tekkis talle hoopis teine sümbolväärtus. Muidu oleks viimase aasta jooksul selle ümber mõlema poole äärmuslaste ässitustegevus jätkunud. Ikka oleks see jäänud tüli lõõmamise paigaks, kus oleksid pidevalt kohtunud vähe mõtlevad rahvuslased nagu Tiit Madisson ja impeeriumimeelsed venelased. See tants oleks toimunud igal aastal ja seepärast oli selline operatsioon tagantjärele vaadates vajalik. Kuid nendest sündmustest tuleb kaugemale vaadata.

Riik pole seda aastat ära kasutanud. Selleks et integratsioon ka tegelikult toimiks, on riigivõimul vaja partnerit, ja selleks saab olla siinne vene eliit, mida Eesti riik saab ise luua, kujundada ja edutada.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Uut tüüpi betoon ei purune

Uut tüüpi betoon ei purune

Äripäev Online, 22.04.2008

Siim Sepp

Betoonil on paljude heade omaduste kõrval ka mõned puudused. Üheks peamiseks mureks on vähene tõmbeelastsus ning omadus kivistudes kokku tõmbuda. Ka betoonist valmistatud ehitised on haprad ehk vähese elastsusega, mis muudab nad kehvaks lahenduseks näiteks maavärinaohtlikes piirkondades.

Florida ülikooli teadlased Bjorn Birgisson ja Charles Beatty mõtlesid välja mooduse, kuidas nende probleemide negatiivset mõju vähendada. Lahenduseks on lisand polüvinüülatsetaat, mis toimib betooni sees sarnaselt liimile. Kui kusagil tekib pragu, siis erinevalt tavalisest betoonist ei saa see polüvinüülatsetaati sisaldavas betoonis kiirelt edasi levida, kirjutas New Scientist.

Seega on sellist tüüpi betoon sarnasem metallile, andes survele aeglasemalt järele. Polüvinüülatsetaatbetooni heaks omaduseks on ka väiksem kokkutõmbumine kuivades. Polüvinüülatsetaadi lisandiga betoon ei purune probleemide ilmnemisel nii kiirelt ning annab võimaluse enne midagi ette võtta.

Näiteks on lootust, et sellisest betoonist hüdroelektrijaama tamm ei puruneks äkitselt, vaid annaks probleemide ilmnemisel aega veehoidla aeglaselt tühjaks lasta, et vältida suuremat katastroofi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Politsei: ärge laske end nädalavahetusel konflikti kiskuda

Politsei: ärge laske end nädalavahetusel konflikti kiskuda
15:15

Põhja prefektuur kutsub inimesi eeloleval nädalavahetusel, aprillirahutuste aastapäeval üles säilitama kainet meelt ja mitte laskma end võimalikel provokaatoritel konflikti kiskuda.

Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna juhi ülemkomissar Kristian Jaani sõnul töötab politsei eeloleval nädalavahetusel Tallinnas toimuvate avalike koosolekute tõttu sellises valmisolekus, mis võimaldab tagada inimeste turvalisuse ja avaliku korra.

«Politsei soovitab kõigil säilitada kainet meelt ning mitte lasta pahatahtlikult meelestatud inimestel end konflikti tekitamiseks ära kasutada ega pahandustesse kiskuda,» ütles Jaani BNSile.

Tema sõnul on politsei valmis selleks, et avalikel koosolekutel võib osa inimesi lasta end kaasa kiskuda probleemidesse, millest endale aru ei anta.

«Politsei reageerib kindlasti kõikidele rikkumistele ning iga juhtumi puhul otsustatakse sobiv taktika,» lisas ülemkomissar.

Tema sõnul on äärmiselt oluline, et nädalavahetusel toimuvate avalike koosolekute korraldajad mõistaksid oma vastutust ning annaksid endale aru oma tegude võimalikest tagajärgedest.

Venemeelse liikumise Öine Vahtkond liidrid on kinnitanud, et neil on kindlasti kavas aprillisündmuste aastapäeva tähistada.

Esmalt ütles Öise Vahtkonna esindaja Aleksandr Korobov, et miiting võiks toimuda Tallinnas Hirvepargis. Kui politsei selle ära keelas, kinnitas Korobov, et meeleavaldus toimub Vene kultuurikeskuse kõrval pargis.

Tallinna linnavalitsus on registreerinud 26. ja 27. aprilliks juba mitu üritust linna nii-öelda tundlikesse paikadesse. Neil päevil toimuvad riigikogu ees, Kaarli puiesteel, rahvusraamatukogu ees, Kaarli kiriku Tõnismäe-poolsel küljel ja Vabaduse väljaku naabruses Harjumäel üritused, kus tutvustatakse näiteks sportlikke eluviise, kutsutakse loobuma suitsetamisest ning toetatakse prügikoristuskampaaniat «Teeme ära 2008».

Üritusi on kavas hommikust hilisõhtuni.

Mullu 26. ja 27. aprillil vallandas Tallinnas Tõnismäelt punasõdurite mälestusmärgi teisaldamine pealinnas ja mitmes Ida-Virumaa linnas ulatuslikud rahutused.

Politseipeadirektor Raivo Aeg tunnistas tänavu jaanuari lõpus, et korrakaitsjatel oli piisavalt ressurssi kaitsmaks Tallinna kesklinna, kuid probleem oli liiga optimistlikus ohuhinnangus.

Aeg tunnistas siis, et inimeste sedavõrd suur vastuhakk tuli korrakaitsjatele ootamatult ning Tõnismäega piirnevate tänavate kaitsmiseks polnud korrakaitsjad piisavalt ette valmistatud.

«Oleks meil olnud piisavalt teavet, et rahvas on valmistunud linnatänavatel mässama ja vandaalitsema, oleks loomulikult olnud politseil piisavalt ressurssi selle ärahoidmiseks,» lisas Aeg.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud