Narvakad oskasid suure naabri pidupäeva vääriliselt “tähistada”.
Koguni sedavõrd, et üleriiklikud meediumid kahel pool piiri ei saanud vaikida…
Narva linnamuuseumi direktorile võivad ju teisitimõtlejad nõiajahti korraldada ja ähvardada, kuid Narva on Eesti linn.
Toetame neid väheseid venelasi, kes meiega ühte jalga astuvad.
Tublid olete, Maria Smorzhevskihh-Smirnova
ja Igor Smirnov!
Inimtekkeliste paisutuste ja -tammide rajamisega on aastasadade vältel kahjustatud jõgede ökoloogilist seisundit; kaladele on paisudega lõigatud läbi nende rändeteed, pääsemine kunagistele kudealadele. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75% on kaladele ületamatud ja umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Keskonnaaktivistide algatusel on keskkonnaametnikud arvamisel, et 70-80 paisutammi on vaja lammutada.
Faktid kinnitavad nii meil ja mujal, et endist olukorda siiski paisutammi lammutamisega taastada pole enam võimalik, sest looduse ümberkujundaja on muutnud paisjärved osaks oma infrastruktuurist. Eestil on negatiivne kogemus Ahja jõelt, kui ühe veskitammi lammutamisega kaasnes uus loodusliku tasakaalu rikkumine, mis väljendus jõe elustikule lokaalse katastroofina.
Olukorra parandamiseks rajatakse jõgede paisutammidele kalapääse.
Eestis on seadusega sätestatud, et paisu omanik peab tagama kaladele läbipääsu. Paraku pole toimiva kalapääsu rajamine odav ega ka lihtne ettevõtmine – maailmas ja Eestiski on piisavalt näiteid kalapääsudest, mida kalad nö omaks ei võta. Eestis on kalapääsude rajamist sellel sajandil suurel määral finatseeritud EL-i (Euroopa Ühtekuuluvusfondi) ja ka Eesti riigi rahadega, esmajoones jõgedel, millistesse tõusevad kuderändel lõhed ja forellid.
Vesi on looduslik ressurss, mida paisudega on läbi aegade püütud koguda (akumuleerida), et seda oskuste piires siis inimeste heaks kasutada. Alustati vesiveskitega, hiljem ehitati hüdroelektijaamad. Esimesed vesiveskid ehitati Eestis juba XIII sajandil.
Endiselt on päevakorral trilemma – mis on tähtsam, kas vee-elukate liikumise vabapääs, paisutuse energeetiline ressurss või hoopis jõevee akumuleerimine.
Esimesel juhul on mõistagi eelisseisundis vee-elukad, mis välistab energeetilise ressursi ja magevee akumuleerimise. Kuidas mõjutab magevee takistamatu merre-voolamine aga metsa(majandust), sellest alles hakatakse aru saama.
Teisel juhul on peamiseks probleemiks nimelt vee-elukate vaba liikumine (eeskätt kalade kudealadele), sest rajatavad kalapääsude tehnilised lahendused on väga kallid ja äärmiselt madala efektiivsusega.
Kolmandaks on vee kui loodusliku ja energeetilise ressursi mõistlik kasutamine äärmiselt tagasihoidlik (nt puuduvad mini-hüdroelektirijaamad), kuigi võiksid märksa enam rikastada ja toetada paikkonna arengut, sh joogivee hankimist.
Allakirjutanu on arvamusel, et kompromiss on ka trilemma puhul võimalik – üks võimalik lahendus on loodushoiu ja vee säästliku kasutamise kõrval kalapääsude rajamine iga paisutammi juurde, jätkates innovaatiliste ja suurema efektiivsusega tehniliste lahenduste otsimist.
Kalapääsu tehnilise lahenduse peamine probleem on (ja ilmselt jääb ka alatiseks) ülalvoolul asuvatele kudealadele siirduvatele kaladele sobiva vastuvoolu kiiruse alandamine.
Kagu-Aasia maades on ammu kogetud, et kalad alluvad looduse kutsele ning “tunnistavad” rändeteel värskema hapnikurikkama veega torukalapääse, mida kinnitavad ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, samuti USA-s ja mujal välja antud kümned patendid.
Paisutammide säilitamise eesmärgil pakun oma patendiga kaitstud kasuliku mudeli edasiarenduse vabakasutusse – paigaldage paisutammi kõrvale Blanki sifoonkalapääs (soovitavalt kaks).
Lihtne ja suhteliselt odav tehniline lahendus on jõukohane praktiliselt igale madala paisutammi omanikule.
Blanki kalapääsu tehniline lahendus seisneb d=300-400mm sobiva pikkusega plastsifoontoru (või liitmikega truubitoru) õiges paigaldusasendis ja -kohas. Sobiv paigalduskoht väljapool paisuava muldkehas. Sifooni lagi peab olema paisuläve kõrgusest kuni 1/2d allpool. Vee voolukiirus torus <1,5m/s; avad ~1m allpool veepinda, sissevoolu ava on kalda lähedal kalade põhilisel rännuteel.
Blankin sifooni lagi võib paikneda kas paisuläve ees või taga.
Seega sifooni paiknemisel paisu ees on sifoon pea täielikult paisutuses, mis võimaldab väljavooliava “nihutada” vahetult paisu taha. Paisu ees sifooni paiknemise variant sobib rohkem kõrgetele paisudele, nt Linnamäe hej paisule ja Narva hej paisust möödaviigule.
Kalapääs töötab kuni eelvooluava vees on. Kalapääs rakendub iseeneselikult taas, kui eelvoolu tase tõuseb paisu läve kõrguseni.
Vaatlus- ja loendusseadmed soovitav paigaldada allavoolu torule.
Sifoonkalapääs on aastaringselt kasutatav ja hooldevaba.
Lisatud Blanki sifooni plaani- ja vertilaallahendus (L=22…24m) on koostatud täna aktuaalse Saesaare hej paisu näitel.
Avo Blankin
Avo.Blankin@gmail.com
Riigikogu mandaatide jaotus erakondade suletud nimekirja järgi 2023
|
Järekord nimekirjas |
Nimi ja perenimi |
Häälte arv |
Valimisring-konna nr |
IM Isiku-mandaat |
RM Ringkonna-mandaat |
KM Kompensat-sioonimandaat |
ISAMAA – 8
1. Helir-Valdur Seeder – 2689, 8vr, RM
2. Priit Sibul – 1420, 11vr, KM
3. Urmas Reinsalu – 4509, 4vr, RM
4. Riina Solman – 1773, 1vr, KM
5. Tõnis Lukas – 2218, 10vr, KM
6. Riho Terras – 1724, 2vr, KM
7. Aivar Kokk – 3136, 9vr, RM
8. Andres Metsoja – 1607, 12vr, KM
SDP – 9
1. Lauri Läänemets – 1731, 8vr, KM
2. Riina Sikkut – 2531, 3vr, KM
4. Helmen Kütt – 2098, 8vr, RM
6. Heljo Pikhof – 1242, 8vr, RM
114. Anti Allas – 1790, 11vr, RM
115. Madis Kallas – 2254, 5vr, RM
119. Jevgeni Ossinovski – 2437, 2vr, RM
122. Raimond Kaljulaid – 1819, 1vr, RM
123. Marina Kaljulaid – 4145, 4vr, RM
EKRE – 17
1. Martin Helme – 4606, 3vr, RM
2. Mart Helme – 6130, 2vr, RM
3. Henn Põlluaas – 5781, 4vr, RM
4. Jaak Madison – 5222, 8vr, RM
5. Evelin Poolamets – 968, 6vr, KM
6. Jaak Valge – 2340, 10vr, RM
7. Helle-Moonika Helme – 3529, 5vr, RM
8. Leo Kunnas – 3390, 2vr, RM
9. Kert Kingo – 3095, 9vr, RM
10. Rain Epler – 3366, 11vr, RM
11. Siim Pohlak – 4223, 4vr, RM
12. Anti Poolamets – 2831, 6vr, RM
13. Arvo Aller – 815, 7vr, KM
14. Rene Kokk – 1016, 4vr, KM
18. Varro Vooglaid – 2509, 1vr, RM
28. Ants Frosch – 2619, 11vr, RM
37. Alar Lanemann – 1802, 12vr, RM
REFORMIERAKOND – 37
1. Kaja Kallas – 31816, 1vr, IM
2. Hanno Pevkur – 6567, 9vr, IM
3. Jürgen Ligi – 5797, 8vr, IM
4. Siim Kallas – 7393, 7vr, IM
5. Kristen Michal – 9214, 4vr, IM
6. Erki Keldo – 1445, 9vr, KM
7. Urmas Klaas – 8065, 6vr, IM
8. Liina Kersna – 4073, 11vr, RM
9. Urmas Paet – 9154, 5vr, IM
10. Marko Mihkelson – 2640, 4vr, RM
11. Kalle Laanet – 1724, 5vr, RM
12. Karmen Joller – 3566, 2vr, RM
13. Eerik-Niiles Kross – 1428, 11vr, KM
14. Urmas Kruuse – 6235, 9vr, RM
15. Mart Võrklaev – 908, 4vr, KM
16. Vilja Toomast – 1205, 3vr, RM
17. Maris Lauri – 4085, 3vr, RM
18. Ants Laaneots – 1869, 10vr, RM
19. Aivar Sõerd – 1248, 4vr, RM
20. Yoko Alender – 2051, 10vr, RM
21. Signe Kivi – 1286, 10vr, KM
22. Annely Akkermann – 4381, 12vr, RM
23. Andres Sutt – 3315, 2vr, RM
24. Kristo Enn Vaga – 591, 1vr, KM
25. Signe Riisalo – 4523, 1vr, RM
26. Andrus Seeme – 723, 11vr, KM
27. Anti Haugas – 569, 11vr, KM
30. Kristina Šmigun-Vähi – 1005, 4vr, RM
31. Luisa Rõivas – 2939, 9vr, RM
32. Timo Suslov – 1033, 4vr, RM
55. Meelis Kiili – 1289, 7vr, RM
53. Pipi-Liis Siemann – 2498, 8vr, RM
34. Toomas Kivimägi – 4099, 12vr, RM
35. Heidi Purga – 4161, 2vr, RM
72. Pärtel-Peeter Pere – 1474, 2vr, RM
EESTI 200 – 14
1. Johanna-Maria Lehtme – 5251, 7vr, RM
2. Henrik Johannes Terras – 771, 1vr, KM
13. Marek Reinaas – 2090, 2vr, RM
14. Liisa-Ly Pakosta – 1731, 2vr, KM
28. Margus Tsahkna – 2922, 3vr, RM
38. Lauri Hussar – 3343, 4vr, RM
39. Toomas Uibo – 2420, 4vr, RM
56. Grigore-Kalev Stoicescu – 3664, 5vr, RM
64. Tarmo Tamm – 876, 6vr, KM
88. Irja Lutsar – 3523, 9vr, RM
97. Kristina Kallas – 4288, 10vr, RM
107. Igor Taro – 3275, 11vr, RM
117. Kadri Tali – 2092, 12vr, RM
118. Peeter Tali – 1159, 12vr, KM
KESKERAKOND – 16
1. Jüri Ratas – 7672, 8vr, IM
2. Yana Toom – 3457, 7vr, RM
3. Jaanus Karilaid – 2162, 5vr, KM
4. Tanel Kiik – 2070, 1vr, KM
5. Tõnis Mölder – 570, 2vr, KM
6. Jaak Aab – 1562, 8vr, KM
7. Andre Hanimägi – 466, 1vr, KM
10. Anastassia Kovalenko-Kõlvart – 2806, 1vr, RM
15. Ester Karuse – 1677, 11vr, RM
17. Lauri Laats – 5984, 3vr, RM
38. Vadim Belobrovtsev – 3231, 1vr, RM
39. Vladimir Svet – 1867, 2vr, RM
57. Andrei Korobeinik – 1973, 12vr, RM
60. Maria Jufereva-Skuratovski – 822, 2vr, RM
88. Aleksander Tšaplõgin – 1809, 2vr, RM
125. Mihhail Kõlvart – 14592, 3vr, IM
Riigikogu eeldatav XV koosseis (pärast 5. märtsi 2023 valimisi).
3. märtsi 2023 sisuga ERR avaldatud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitluse järgi.
(Muutusi eelmise, 6. prognoosiga Isamaa +1, E200 +2, Kesk -3)
Alljärgnevates nimekirjades esimesed 75~80% võivad hakata end lugema valituteks RK liikmeteks.
1. Helir-Valdur Seeder
2. Priit Sibul
3. Urmas Reinsalu
4. Riina Solman
5. Tõnis Lukas
6. Riho Terras
7. Aivar Kokk
8. Andres Metsoja
9. Mart Maastik
1. Lauri Läänemets
2. Riina Sikkut
3. Reili Rand
4. Helmen Kütt
5. Eduard Odinets
6. Heljo Pikhof
7. Priit Lomp
1. Martin Helme
2. Mart Helme
3. Henn Põlluaas
4. Jaak Madison
5. Evelin Poolamets
6. Jaak Valge
7. Helle-MoonikaHelme
8. Leo Kunnas
9. Kert Kingo
10. Rain Epler
11. Siim Pohlak
12. Anti Poolamets
13. Arvo Aller
14. Rene Kokk
15. Eeva Helme
16. Urmas Reitelmann
17. Merry Art
18. Varro Vooglaid
19. Silver Kuusik
20. Markus Järvi
21. Loone Ots
22. Daniel Mereäär
1. Kaja Kallas
2. Hanno Pevkur
3. Jürgen Ligi
4. Siim Kallas
5. Kristen Michal
6. Erki Keldo
7. Urmas Klaas
8. Liina Kersna
9. Urmas Paet
10. Marko Mihkelson
11. Kalle Laanet
12. Karmen Joller
13. Eerik-Niiles Kross
14. Urmas Kruuse
15. Mart Võrklaev
16. Vilja Toomast
17. Maris Lauri
18. Ants Laaneots
19. Aivar Sõerd
20. Yoko Alender
21. Signe Kivi
22. AnnelyAkkermann
23. Andres Sutt
24. Kristo Enn Vaga
25. Signe Riisalo
26. Andrus Seeme
27. Anti Haugas
28. Mait Klaassen
29. Onne Pihlak
30. Kristina Šmigun-Vähi
31. Luisa Rõivas
32. Timo Suslov
33. Urve Tiidus
1. Johanna-Maria Lehtme
2. Henrik Johannes Terras
3. Züleyxa Izmailova
4. Diana Ingerainen
5. Pirko Konsa
6. Triin Saag
7. Villu Loonde
8. Tarmo Prikk
9. Joel Jesse
10. Peeter-Eerik Ots
11. Aimar Ventsel
12. Indrek Lillemägi
1. Jüri Ratas
2. Yana Toom
3. Jaanus Karilaid
4. Tanel Kiik
5. Tõnis Mölder
6. Jaak Aab
7. Andre Hanimägi
8. Kersti Sarapuu
9. Enn Eesmaa
10 Anastassia Kovalenko-Kõlvart
11. Tarmo Tamm
12. Taavi Aas
13. Neeme Väli
14. Eva-Maria Liimets
15. Ester Karuse
16. Triin Varek
17. Lauri Laats
18. Marko Sorin
Prognoosi koostaja selgitused
Korrektsuse huvides lisan viite leidmaks kandidaatide nimekirja ringkondade kaupa.
Jäägu lugeja/valija otsustada, millised on kellegi šansid ringkonnamandaadi saamiseks.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju strateegiline hindamine sai aasta eest oma kodulehe www.püsiühendus.ee. Kel huvi, saab asjaga kursis olla.
Kuna mul endise sillaprojekteerijana kripeldab püsiühendusega seonduv juba poolteist aastakümmet, on hea, et lõpuks hakati taas Saaremaa püsiühendusega tegelema.
Aga uus algus on küll väga mannetu – isegi planeeringuala on ette antud piirides, nagu oleks tegemist mingi kindlatesse raamidesse surutud vähetähtsa üksikobjektiga, mitte üleriikliku tähtsusega transpordiühendusega.
Planeeringuala
Valitsuse poolt püsiühenduseks määratud planeeringualaga moodustatakse Virtsu „pudelikael“, mis peaks juba alguses olema välistatud. Vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004.
Võimalik, et ei osatud või tahetud näha suurt pilti.
* Valitsuse poolt määratud planeeeringuala.
** Planeeringuala muutmise ettepanek:
Väidan, et valitsuse poolt määratud planeeringuala välistab tunneli optimaalse (ehk püsiühenduseks parima) asukoha valiku, ning muudab eriplaneeringu koostamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise juba ette määratud suunatud pakkumiseks. Veel enam – püsiühendus ei peaks häirima ega lõhkuma olemasolevat inimkätega loodut ega risustama ei Virtsu, Muhumaa kui ka Suure väina ökoloogiat ja faunat.
Trassivalikutest
Püsiühendusviisi valik pole raske, kui tahetakse parimat lahendust. Iseasi, kui tegemist oleks sundseisuga/valikuga, mis pole avalikud.
Paaristunneli olemuse võrdlus sillaga
Kui tahetakse mandri ja Muhu saare vahele püsiühendust 24/7/365, siis selleks sobib enam Euroopa ohutusnõuete kohane paaristunnel (2×2 sõidurada). Tunnel kestab sillast kindlasti kauem, aastasadu.
Allakirjutanu poolt enam kui kümmekond aastat tagasi püsiühenduse sillavariandi http://www.virumaa.ee/paaristunnel-pusiuhenduseks/ alternatiivina pakutud Kesse tunneli trass lühendab transpordi (Tallinn-Kuressaare peavoolu) teekonda ligi kümmekond kilomeetrit. Kesselaiu kaasamine teeb tunneli turvaliseks alates ehitusest, kasutamisest ja teenindamisest.
Miks mitte Esivere-Kesselaid-Pärase trassile paaristunnel?
Tunneli mandrisuue paikneks Esivere dolokivi-karjääri asukohas, kulgeks Suure väina alla väina kitsamas kohas Kesselaiu alt läbi (laiul avanevate pääste- ja teenindusliftide ning ventilatsioonišahtidega jmt), jätkuks Muhumaa külade alt läbi ja avaneks Pärase külas teemaal asuva suudmega olemasolevas liiklussõlmes. Paaristunneli avade vahele ehitatakse ühenduskäigud (ehitustehnoloogia lihtsustamiseks, teeninduseks ja sõidusuuna vahetamiseks).
Et pakutav tunnel ja selle trass ei rikuks Muhu külade elu-olu, peab esiteks ebakõlade vältimiseks ehitama selle lihtsalt 2-3 km pikemana.
Tunneli pikkuse kõrval on teiseks suureks miinuseks (ehkki ruumiline planeerimine pole valdavale riigile ülejõu käiv), kuhu realiseerida/ladustada vähemalt 7-8 miljonit kuupmeetrit väljastatavat mineraalpinnast?
Märkus: Tegelikult pole see probleem, vaid fakt, et tunnel saab hakata tulu teenima juba tunneli kaevamise-ehitamise alustamise hetkest peale.
Keskkonnamõjudest
Keskkonna kõige raiskavam variant püsiühenduseks on ja jääb sild, sest sild vajab pealesõitude ehitamiseks sadu hektareid maad, pealesõitude-rampide rajamiseks vajatakse miljoneid kuupmeetreid defitsiitset mineraalset täitepinnast.
Suure väina põhjale ankurdatud sillasambad muudavad merepõhja uhtesetteid ja mikrokliimat.
Sõltuvalt W-E suunalisest trassist on liiklus sillal (Taani-Rootsi sillaga võrreldes) suhteliselt komplitseeritum kas talvise libeduse, W-E suunaliste tormide jmt klimaatiliste tingimuste tõttu. Seega hoolde- ja ekspluatatsioonikulud on kasvavalt märkimisväärsed.
Tunneli-variant selliseid häireid ei tunne, samuti looduse saastet, mereelukate ja lindude häirimist. Hoolde ja ekspluatatsiooni kulud on stabiilsed, ning ei sõltu sesoonsusest.
Paaristunneli ehitusmaksumus ja tulusus
Hinnanguline ehitusmaksumus peaks olema ~1,5 miljardit eurot, st hinnanguliselt mitte suuremad kui ~20 aasta jooksul vajalike parvlaevade (ja nende ning piletite) dotatsioonide sumaarne maksumus. (Ehitusmaksumuse pakkumisel on lähtutud Tallinn-Helsingi tunneli 1km hinnangust.)
Samas pole tunneli ehitusmaksumusse arvestatud tunneli avadest väljutatava mineraalpinnasest valmistatava 7-8 miljoni kuupmeetri killustiku realisatsiooni ja maksumust.
Millist ehitustehnoloogiat kasutada?
Suurt valikut pole, kas kasutada kallist kompleksset tunnelipuurimist või põlevkivikaevandustes kasutatavat tehnoloogiat. Seda enam, et paaristunneli käikude rajamine on täiesti jõukohane.
Vaata: Tunnelipuur Bertha (puuri lõikepea):
https://forte.delfi.ee/artikkel/77072500/justkui-mehaaniline-hiidmutt-nii-muttab-seattle-i-all-maailma-vagevaim-tunnelipuur-bertha?fbclid=IwAR3uxlKzCCc1pUjiR6yR_WPAFOdwbhg1ezmk6j-fFOCTGrIPuoDllf1llUo).
Paaristunneli parameetritest
Paaristunneli optimaalsed parameetrid: pikkus 13(+/-1) kilomeetrit, mõlemad tunneliavad 18…22m. Tunneli lagi sügavamas kohas (jääaegse liustikuoru all) 45 meetrit allpool merepinda.
Vaata: 1) https://saartehaal.postimees.ee/6769001/uuring-kinnitas-suure-liustikuoru-olemasolu-suures-vainas. 2) Suessi kanali aluse tunneli lagi on vaid 10m kanali põhjast sügavamal: https://www.nccnet.co.jp/english/introduction/suezcanal.html.
Mõlemas tunneliavas 8m laiusel betoonteel 2 sõidurada. Puhketaskud Kesselaiu all ja igal kilomeetril ühendus teise tunneliavaga. Turvalisuse kaalutlustel on tunnelikäigu ristlõige vertikaalis pool-ovaal, sest poolkaares lagi on varisemisohtlikum. Seinad-laed kaetakse neisse ankurdatud gofreeritud plast-ekraanidega.
Tunneli pääsuavad ehitatakse raudbetoonist, r/b tarind võib-olla vältimatu Suure väina endise liustikuoru all (vajadusel kuni 3-4 km ulatuses), ülejäänud tunneli siseava seinad-laekaar raudbetoonist kindlustust ei vaja, kuna tunnel rajatakse dolo-paekihis.
Tunneli ventilatsioon, liftid, turvasüsteemid jt süsteemid peavad vastama Euronõuetele.
Lisamärkused
1) Dolokivi ressursimaksust (dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; [RT I, 21.12.2012, 2 – jõust. 01.04.2013] peaks 70% laekuma/jagunema tunneli asukoha järgi Muhu ja Lääneranna valdadele.
2) Lähtuvalt ehitusvaldkonnas arengutendentsidest ja materjalide maksumuse muutustest, on oodata 5-10 aasta perspektiivis konkreetselt Saaremaa püsiühenduse silla ja tunneli ehitusmaksumuste võrdsustumist.
3) Piisav ehitusaeg on viis aastat, kuuendal aastal peaks tunnel juba tulu teenima 24/7/365.
4) Tunnel peaks olema riigi ja erainvestorite ühisprojekt (PPP või konsortsium).
5) Tunnel on kasumlik ~20 aasta möödudes tingimustel, kui tunneli läbimistasu ei ole kõrgem olemasoleva/säilitatava parvlaevaühenduse tasust. Suure väina ületamistasu parvlaevaga vajab konkurentsi.
6) … Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on RB Eesti trassi ehk 213 km väljaehitamise vajaduseks hinnanud nii 15 miljonit m³ erinevat ehitusmaterjali. Aastatel 2023–2026 tahab riik veel välja ehitada 47 km põhimaanteid neljarealiseks. Selleks kulub nii 4,8 miljonit m³ materjale. Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maantee teelõikude nõuetekohaseks väljaehitamiseks on vaja kokku nii 15,3 miljonit m³ materjali…
Vaata http://www.ohtuleht.ee/…/rail-balticu-lahingud…
Avo Blankin
avo.blankin@gmail.com
Eilse infotunni ajal jõudsin veendumusele, et ega lähiaastail Eesti energeetilist sõltumatust ilma uue põlevkivielektijaamata ikka saavuta. Tunnistan lüüasaamist, aga reaalsus sunnib alla andma… Aga miks ka mitte? Ega ma ideetu veel pole…
A. Oletagem, et tehnika-tehnoloogia sõna järgi on elektrijaama projekt olemas, jääb ikkagi küsimus – kuhu?
Kuna Ida-Virumaa kant pole mulle just võõras ja olemasolevate jaamade ohtudest (jahutusvesi jm hädad) on ka mingi ülevaade, siis võiks kaaluda uue põlevkivijaama ehitamist Roostojale, Estonia kaevanduse lähedusse. Logistiliselt peaks sobima. Ja mitte ainult.
…
A+B. Kuna on teoksil (minu teada) kasutatud kaevandusse akumulatsioonijaama rajamine, siis oleks loogiline – kaks-ühes!
Akumulatsiooni pumpjaam varustaks (lisaks elektritootmisele) põlevkivielektrijaama jahutusveega. Muidugi eeldusel, et kaevandusveele lisaks veel vett (nt kanal Narva jõe keskjooksuni?) saadakse.
Mis aga olemasolevate kaevandusvete puhastamisse puutub, siis minu teada lähevad need praegu veel puhastamatult Soome lahte.
Kui rakendada ringvoolu, puhastamist ja taaskasutust komplektselt, on hea soorituse korral parim efektiivsus saavutatav.
…
A+B+C. Kuhu aga utiliseerida (generaatori tehnoloogiline) aur?
Miks mitte siis juba kolm ühes?
See variant oleks põlevkivielektrijaama kõrvale tipp-tehnoloogilise nn tselluloositehase ehitus (millele seni kohta pole leitud). Logistiliselt isegi sobiv. Väidetavalt pidavat isegi projekt valmis olema… Vaata: https://biorefinery.ee/puidurafineerimistehase-projekt-laks-sahtlisse/
Olen veendunud, et Alutaguse rahvas toetab sellist kompleksi kahel-käel, nad peaks eniselt olema huvitatud ressursimaksu eraldiste jätkumisest…
…
Olukorras, kus juhtivad elektritootmisvõimsusi ei piisa, tuul ja päike meile stabiilsust varustuskindlust ei taga, käegakatsutavat muud lahendust peale uue põlevkivielektrijaama pole. Potensiaalsete päästvate ja sobivate – tuuma- ja vesinikuelektrijaamade arendus alles kestab ja vaevalt, et 5-10 aasta jooksul need valmivad. (Vahemärkusena lisan, et tuumajäätmete ladustamine-säilitamine-haldamine jääb alatiseks 1kWh hinda kergitavaks hinnalisandiks…) Sestap jääbki vaid põlevkivielektrijaama variant, mis viie-kuue aasta jooksul hädast välja aitaks.
Kui asju tervemõistuslikult ajada, siis uus põlevkivielektrijaam peaks juba eos olema valmis põlevkivi asendama teise energeetilise küttega. Vaevalt elektrit ilma (ülekuumendatud veega) generaatorit käiamata lähiajal suudetakse. Ma ei välistaks teiste kütuste seas isegi gaasi (LNG, CNG jms).
Endiselt olen seda meelt, et üle maa paiknevate kombijaamade ja hüdroelektrijaamade võimsuste kasvatamist peaks riiklikult toetama, sest iga +1kWh on toetamist ja säästmist(!) väärt.
Lõpetuseks.
Narva soojuselektrijaamad võiks soovijate olemasolul järjepanu erastada. Ettevõtjatel on elutervet initsiatiivi poliitikutest alati enam; sh elektri tootmiseks.
Avo Blankin, 21.12.2022
Uudised
Virumaa.ee – 25!
Ühe-mehe-portaal sai oma nime all avalikuks 28.mail 1998.
Vist on aeg möödunud tiksumisele tagasi vaadata.
Sünnilugu
Enam kui veerandsajandi tagused soovid-tahtmised ja Kohtla-Järve linna olud vajasid avalikkuse tuge.
Toonane volikogu juht algatas linna kodulehe tegemise ja TTÜ tudeng Ingvar Kupinski sai paari kuuga www.kjlv.ee valmis ning nii ta ilmuski.
Paraku juhtus nii, et linnapea Valeri Korbile veebi sisu ei meeldinud ja eelnenud suulisest kokkuleppest tegijale tasuda taganes.
Kuna Ingvar oli oma töö teinud, ei jäänudki volikogu juhil muud üle, kui oma taskust lugu kinni maksta.
Et üht-teist oli veebis juba paika pandud ja sobiv, sh ülesehitusskeem, ei saanud ju sellel raisku minna.
Õnn või saatuslik juhus – virumaa.ee domeen oli vaba, sest tol ajal ei võinud eraisikud administratiivüksuste nimelisi domeene omada; virumaa oli ju poolitatud…
Aitüma, Ingvar Kupinski www.virumaa.ee tegemise eest vabavaras (Peeter Marveti juhitavas “kolhoosis”)!
Aitähh, Peeter Marvet, kes Sa virumaa.ee WordPressi aitasid ümber kolida!
Tagasivaate lood jätkuvad …
Arvustamiseks on ruumi piisavalt aadressil https://www.facebook.com/avo.blankin