Kui sõber tõukab teise naljaviluks trammi alla nii, et sõbra elupäevad otsa saavad, on peasüüdlane … tramm…
https://www.ohtuleht.ee/1160440/ringkonnakohus-moistis-parnu-veekeskuse-ja-instruktori-suudi-kliendi-uppumissurmas?
Riigikogu fraktsioonitu liige Tõnis Mölder päris riigikogu esimehelt Lauri Hussarilt aru, miks fraktsioonitu saadik ei saa asendada fraktsiooni kuuluvat kolleegi ning miks ei saa riigikogu liige osaleda erikomisjoni töös kuulajana.
“Palun edastada mulle informatsioon, mille alusel on riigikogu juhatus asunud seisukohale, et fraktsioonitu saadik ei saa asendada fraktsiooni kuuluvat kolleegi. Koosseisu alguses olnud praktika seda lubas. Olen ise asendanud korduvalt Isamaa fraktsiooni liikmeid erinevates komisjonides,” seisis Möldri Hussarile eelmisel nädalal saadetud kirjas.
“Teiseks soovin saada teilt õigusliku selgitust, kas ja mis alusel ei saa riigikogu liige osaleda erikomisjoni töös kuulajana. Kõigis alalistes komisjonis saab riigikogu liige osaleda kuulajana ning küsida küsimusi,” lisas Mölder….
Endise Vabariigi Valimiskomisjoni esimehena teen repliigi, et:
Kuna riigikogu liikmed on üles seatud ja valitud erakondade kandidaatide nimekirjade alusel, siis hilisem lahkumine erakonnast peab valimisseaduse kohaselt peatama ka tema mandaadi.
Mis tähendab, et “akna-alustest” peavad valimisseaduse kehtivuse korral saama “ukse-tagused”.
Kõikidel erakondadel on stardivalmis riigikogu asendusliikmeid piisavalt.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets on väitnud, et tehniliselt on nad taganud võimekuse 2030. aastaks raudtee valmis ehitada ja käiku anda, rahastusotsused, mis võimaldavad tähtajas püsida, on käesolevaks aastaks riigilt saadud ning järgmise aasta osas on otsustused veel tegemata, aga see juhtub sügisel, mil pannakse kokku 2027. aasta riigieelarve.
Kes keelab-takistab aga Tallinn-Pärnu rongiühenduse taastamist aasta-paar enne RB lõplikku valmimist?
Lõpetagem lõunanaabrite süüdistamine, tehkem oma osa kasvõi ühe rööpapaariga ära!
Linnaisad pakuvad Kristiine liiklussõlmele ehitada jalakäijate sild.
Miks peaks jalakäijad ristmiku ületamiseks ronima ületama 3-4-korruselise hoone kõrguse visuaalse monstrumi, kui on võimalik 1,5-korrust tänavapinnast allpool asetseva kergliiklustunneli kaudu liiklusõlm aastaringselt vähema vaeva ja ajakuluga ristmik ohutult “alistada”?
Tõsi, ka tunnel ahistab jalakäijat ja kergliiklejat, kuid on igal juhul jalakäijate sillast märksa inimsõbralikum.
Pealegi ei sega jalakäijate kergliiklustunnel ristmiku liiklusskeemi kaasajastamist.
Mõelgem veel kord, enne kui otsustate…
Vaata: https://www.err.ee/1610041774/tallinna-kristiine-ristmik-voib-saada-jalakaijate-silla
Elektrienergia varustuskindluse saavutamine on võimalik vaid uue strateegilise lähenemisega, mis eeldab kolme põhikomponendi koostööd. Selleks on vaja, et
koostöö juhtimine algaks tootjate tasemelt. Usun, et Elering saab vajaliku skeemi koostamise ja juhtimisega hakkama.
Lahtiseletatult:
Tuule ja päikeseparkide võimsused realiseeritakse üle riigi paiknevate olemasolevate ja uute kombijaamade tootmisvõimsuste kaudu, mitte üksikult iseseisvalt NordPooli kaudu.
Kõik olemasolevad ja uued kombijaamade peavad olema üle viidud kombineeritud kütustele (eelistatult kohalikke), võimalusel ka gaasi, ja olema suutelised integreeritult kasutama kohalikku tuule- ja päikeseenergiat.
Gaasielektrijaamade ehtamine on ohtlik strateegiline nonsenss.
Elektri- ja soojusenergia hinnakujundus peab olema tehnoloogiale vastav ja kulupõhine igal ajahetkel.
Nõustun Taastuvenergia Koja arvamusega, et Eleringi gaasijaamade plaan on küüniline, ohtlik ja meie probleeme pikas perspektiivis ei lahenda.
Vaata https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120586887/taastuvenergia-koda-eleringi-gaasijaamade-plaan-ei-vasta-eesti-vajadustele-hange-tuleb-umber-teha
Kuigi Läti, Leedu ja Eesti toetavad põhimõtteliselt üleminekut püsivale suveajale, saab otsuse langetamisel oluliseks teguriks püsivat vööndiaega (rahvakeeli “talveaeg” – toim) pooldava Soome seisukoht.
Lugupeetud Kalevi Kulli arvates on selline ka isand Looduse seisukoht.
Delfi arvates antakse 2027. aastal Eestile aastateks uus suund. Nõustun väitega, et parteidel ja nende rahastajatel on oma mõtted, mida muuta ja mida lubada. Aga kas see aitab aga mind? Kas see teeb Eesti selliseks, nagu just mina soovin.
Vaevalt! Eesti pole enam ammu see riik, kus tavakodaniku pakutud teemad ja ideed olulised on, rääkimata realiseerimisest. Ka Delfi ülla eesmärgi ja abiga…
Kibeledes suutsin ära oodata Delfi konkursile esitamise tähtaja kukkumise, esitan eelöeldu tõenduseks väikese loetelu siin portaalis varem avaldatud ettepanekutest. Mida keegi pole seni vajanud.
Alles pärast täiuslike e-valimiste korraldamist on Eestil võimalik alustada väljumist riigikesksest toetuste-põhisest mugavustsoonist ja taastada kodanikekeskne arengusuund.
http://www.virumaa.ee/alles-parast-taiuslike-e-valimiste-korraldamist-on-aeg-riigireformiks/
Viia riigieelarve tasakaalu ja lõpetada võlgu elamine laste (tuleviku) arvel. Laen olgu õigustatud ainult investeeringute tegemiseks ja kaitsekulutuste katmiseks.
http://www.virumaa.ee/kitsed-karnerid-on-eestis-seaduslikud/
Lammutada Kohtla-Järve konglomeraat, Ida-Virumaa viimane nõuka-aegne “pärl”. Enam kui 3 aastakümmet on riigi kõrgeim võim vältinud Ida-Virumaa elanike omavalitsusliku elukorralduse kaasajastamist. Viimane haldusreform sealhulgas. Kohtla-Järve konglomeraat elab tänini Uus-Ahtme elanike kulul.
http://www.virumaa.ee/johvi-linna-taasiseseisvumisest-10-aastat/
Kohtla-Järve, Jõhvi ja Kiviõli kandi veevarustuste vesi võetagu edaspidi Aidu karjäärist. Kurtna järvistu suudab looduse abiga praegu veel ise hakkama saada.
http://www.virumaa.ee/?s=Aidu&searchsubmit=
Alaealisi lapsi kasvatavad emad olgu üksikisiku tulumaksust vabastatud. Samuti suurperega koos elavad isad. Kehtivad lastetoetused jäägu kehtima.
Näis, mida arvavad Delfi ülla eesmärgi nimel kogutud ettepanekutest erakondade poliitikud. Samas on erakondade nimekirjad täis “surnud” hingi, kes sentigi liikmemaksu ei maksa; kogutud liikmemaks on pisku. Veelgi enam – kõik riigikogus esindatud erakonnad elatuvad pea täielikult riigieelarve toetustest, st maksumaksja kulul…
…
Lahenduseks oleks ametliku pilootprojekti käivitamine koostöös mõne ülikooliga (nt Eesti Maaülikool või Tartu Ülikool) ja mõne era- või vallapaisu omanikuga, kus riskiastmed on madalamad kui Linnamäel. Sellisel pilootobjektil saaks kaamerate ja loendurite abil teha reaalsed uuringud, mis kas kinnitaksid inseneri elutööd või annaksid teadlastele vajalikud vastused.
Innovatsioon ei sünni kabinetivaikuses, vaid inimeste kirest ja pikaajalisest kogemusest. Sildade ja tunnelite projekteerimise taustaga inseneri visioon sifoonkalapääsust väärib seda, et seda testitaks reaalses vees. Isegi kui aeg seab oma piirid ja ametlikud ehitusload on aegunud, elab idee edasi vaimse pärandina, mis ootab järgmist põlvkonda – noori insenere ja julgeid paisuomanikke –, kes söandaksid ujuda vastu voolu ja teha esimese katsetuse teoks.
Aitüma, AI!
Eurodirektiiviga sätestatud välkmaksete kohustus on finantsmajanduse raharingluse kiirendamise kõrval märkimisväärselt kiirendanud ka kurjategijate “veskite” pöörlemist. Ja enne, kui keegi midagi kahtlast märkab, on suured rahasummad välkude kiirusega jõudnud juba ei-tea-kuhu maailma…
Kuna tavaülekannete tegemise valikut osa panku takistab, on eraisikud (mida kinnitab ka statistika) oma pühas lihtsameelsuses petturitele kerge sööt.
Kuna me kolinud kogu oma elunatukese juba mobiili, on vaid minutite küsimus, millal mobiilielu tuksi läheb…
Mõistagi on omal kohal iga pangakonto omaniku poolt sätestatud limiidid, kuid tavaülekannete tegemise õigus jätab vähemalt pangale võimaluse tehingu seaduslikkuse kontrolli võimaluse ja jälje.
https://www.err.ee/1610037487/riik-plaanib-pettuste-vastu-pangaulekannete-ebamugavamaks-tegemist
Väin umbe?
Kertši silda ei ole ukrainlased tahtnud vist otseselt niimoodi rünnata, et see tõsiselt viga saaks ja kokku variseks. Tõsi, liiklust seal aeg-ajalt suudetud küll katkestada, see on tõsi, aga silda ei ole suudetud sedavõrd kahjustada nii, et seal üldse liigelda ei saaks.
Väidetakse, et sellise silla hävitamine HIMARS-iga ei ole ilmselgelt võimalik. Tehti küll katse sild õhku lasta paar aastat tagasi, kui 20 tonni lõhkeainet sillal puruks lasti ühe veoautoga, kuid siis kukkus vaid poolteist sillasammast maha. Sellist kandepead täna rakettidel ega droonidel ei ole, et sellist hävitustööd sillal teha. Eks see sild on ka ehitatud arvestades võimalikke riske, nii et see on tunduvalt suurem ettevõtmine kui sillasammast paari HIMARS-i, ATACMS-i või suurema lõhkepeaga drooniga rikkuda.
Selleks, et sild lõpuks ikkagi Kertši lahte kukuks, on vaja vaadata natuke inseneeriasse ja detailidesse.
Sillakaared toetuvad massiivsetele sammastele, viimaste lõhkamiseks vajatakse rongiešeloni jagu lõhkeainet. Kaarsildade kõige nõrgimateks ja ohtlikumaks kandvateks lülideks on aga sillakaared, mille (stabiilsuse) suudavad rikkuda kõik eelpool loetletud täppis-lõhkelaengud koostöös.
Tõsi, sillakaarte kandekoormused on arvestatud varuteguriga, kuid ühe sillakaare lõhkamise järel ülejäänu tervik-konstruktsioonina ülesannet, so silladekki ülal hoida enam ei suuda…
Ja Kertši väin sulguks pikaks ajaks.