• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Eesti kõrgeim künnapuu?

Meie üks suurimatest künnapuudest (ulmus laevis) kasvab Änniksaare küla Jaagapra talu õuel.
Vanus ~160 aastat, kõrgus >32m, tüve ümbermõõt 3,94m.
Puu istik pärit Jaagapra Andrese talu metsast. Vanavanaisa Andres sündis 100 aastat enne mind…
Künnapuud on 3. kat kaitsealune liik.

Olen veendunud, et kehtiv klassifikaator on ekslik, sest jalakaliste seltsi kuuluv künnapuu on evolutsiooniliselt vanem kui jalakas; jalakas on künnapuu arenguline mutatsioon, mitte vastupidi.
Veendumus põhineb pelgalt künnapuu leherootsude sirgjoonelisuses, mis jalaka lehe keskpinnal on kõik hargnemistega.
Erinevus seegi, et künnapuu tüvest hargnevad külgjuured on maapinnal paljanduvad, jalakal aga mitte.

 

 

 

 

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Maksuküüru kaotamisest on tehtud puuslik

   Vastupidi – maksuküüru kaotamine peaks olema riigile põhimõtteline auasi ja suurendama kodanike toimetuleku kindlust.
Reformarite pakutud idee on äpardus omaette, sest maksuküüru kaotamist on juba alustatud nõrgemate sund-vaesustamisega – enne reformi kehtestamist koguda kokku reformi-järgne rahaline efekt … Aga kui see otsas, mis sellele järgneb?
Loogikavaesus riigi arendamisel.
Õigem oleks siiski reformida tulumaksu laekumise saldo põhiselt ja reformi järgselt mitte vaesustada nõrgemat maksumaksjat ja tema toimetulekut.
Mul on parem pakkumine; tõsi kodanikukeskselt konservatiivne:
Töötasu esimene aste on kuni 1000(…1200)€ maksuvaba; seda ületavalt osalt (st teine aste) on maksumäär 26%. Esimene “null”-määraga aste on (täna maaka hinnanguline) toimetuleku miinimum.
Maksuküür kadunud ja eelarves üksikisiku tulumaksu laekumise auku tekkida ei saa; keskmine tulumaksu osatähtsuskõver on ühtlane. Samas maksuvaba määr tagab-võimaldab enam-vähem kõikidele töövõtjatele normaalse toimetuleku.
Ja mis samuti vähetähtis – väheneb surve palgakasvule ja suureneb vastuvõtlikkus-leplikus vähem kvalifitseeritud töökohtadele.
Maksuvaba määra korrigeeritaks vastavalt SKP tulemustele (st +/-). Ettepanekust ei tarvitse otsida maagiat. Vastupidi.
Uskmatud võiksid igaüks oma praeguse palgatulu ise ümber arvutada, veendumaks, kui palju nad võidavad praeguse ja/või reformarite pakutud maksuküüru kaotamisega. Aga võib-olla hoopis võidavad?
Miks 26%?
Kasvõi ainult seepärast, et 30 aastat tagasi 26% maksumäär kehtis, kuid vaid 300kroonise maksulävega ja Eesti Vabariik suutis areneda.

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Kohvisõpradele: kuidas valida kohvimasinat?

Paljude inimeste jaoks on kohustuslikuks hommiku osaks hõrk ja aromaatne kohv. Kuidas valmistada maitsvat kohvi kodus ja kuidas valida kohvimasinat, mis aitab lihtsalt kohvijooke valmistada? Tutvu meie nõuannetega ja leia kogu kohvimasinate valik Kaup24 ja Hansaposti mitmekülgsest e-poe valikust. Leia oma uus kohvimasin internetist ja naudi kiiret tarnet koju!

3 soovitust, kuidas valida kohvimasinat koju

Kohvimasinaid on erinevat sorti: täisautomaatne espressomasin on kindlasti üks mugavaid valikuid, aga samal ajal ei tasu unustada ka Chemex’i või Moka kannusid. Sõltuvalt sellest, milline kohvi valmistamise viis sulle meeldib ja mis sorti kohvi armastad, tuleb valida sobivaim kohvimasina tüüp.

  1. Mis tüüpi kohvi armastad? Kuna kohvimasinad töötavad erinevalt ja nende abil on võimalik valmistada erinevat tüüpi kohvi, tuleb kõige esimesena mõelda sellele, millist kohvi soovid nautida. Kui armastad nii lattet kui ka cappuccinot, siis täisautomaatsed kohvimasinad, mis üldjuhul võimaldavad valmistada kõike alates espressost kuni piimakohvideni välja, on sinu jaoks hea ja mugav lahendus. Juhul, kui eelistad pigem filtrikohvi, võib soetada kas Chemex’i kannu, mis on mõeldud heleda röstiga kohvi valmistamiseks, või prantsuse presskannu. Kõige mugav variant on automaatne filtri kohvimasin.
  2. Kui palju aega soovid kohvi valmistamisele kulutada? Automaatsed kohvimasinad nagu näiteks Delonghi, Jura, Samsungi või teiste brändide poolt on väga kergelt kasutatavad ja vaid ühe nupuvajutusega valmib hea kohv. Arvestama peab puhastusega, mida tuleb aeg-ajalt teostada, aga see pole palju aega nõudev ega ka keeruline. Natukene enam võtab aega kohvi valmistamine päris barista kohvimasinaga või koduseks kasutamiseks mõeldud n-ö käpaga kohvimasinaga. Kui oled suur kohvigurmaan, siis tõenäoliselt eelneb kohvi valmistamisele ka kohviubade jahvatamine, mis eeldab ka kohviveski olemasolu.
  3. Milline on sinu eelarve? Kui sul on paika pandud kohvimasina eelarve, siis selle põhjal on väga hea otsida sinna hinnaklassi kuuluvaid tooteid ja valida parim variant. Kui armastad erinevaid kohvijooke, aga täisautomaatne espressomasin jääb liialt kõrgesse hinnaklassi, siis vali poolautomaatne kohvimasin. Kui sa oled valmis panema kohvi valmistamisesse rohkem aega, leiad palju soodsast hinnaklassist võimalusi, mis valmistavad väga hea kohvi, mida iga kohvijooja hindab.

Kokkuvõttes tuleb parima valiku tegemiseks mõelda läbi mitmeid erinevaid aspekte ja selle põhjal teha ostuotsus. Kui on selge, kuidas valida kohvimasinat ja sa tead, millise valiku kasuks otsustad, siis järgmiseks on vaja osta sobiv kohv. Olgu selleks siis jahvatatud kohv või kohvioad, sobiva toote leiad vastavalt sellele, mis tüüpi kohvi valmistama hakkad. Valides poes kohvi, veendu, et kohv on mõeldud sinu masinatüübile ja vastaks sinu maitsele ja soovitud kangusele.

Kuidas valida kohvimasinat e-poest?

E-poodide valik on suur ja seetõttu võib paljudel inimestel tekkida küsimus, kuidas valida kohvimasinat nii suurest valikust. Kohvimasina soetamine on e-poest väga lihtne, kui sa tead, mida ühe kodumasina juures hindad. Tänu mugavatele tootekategooriatele kui ka filtritele on võimalik internetipoes sorteerida välja erinevaid kohvimasinaid vastavalt funktsioonidele, hinnale ja paljudele teistele näitajatele. Samuti võimaldavad e-poed saada ligi suurele tootevalikule, mida on keeruline füüsilistest poodidest leida. Võrreldes erinevaid tooteid ja tutvudes põhjalikult tootekirjeldustega on võimalik valida parim kohvimasin, mis sinu koju sobib. Kaup24 pakub lisaks kõigele ka kiiret tarnet üle Eesti, et saaksid esimesel võimalusel head kohvi nautida. Tutvu laia tootevalikuga, kust leiad tunnustatud brändide kohvimasinad ja vali välja sobiv toode endale või kingituseks lähedasele!
Kohvipaus on terviseks!

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Aidu fenomen ehk mõtleme kastist välja!

Oleme oma mõtteviisi orjad, kes ei suvatse muutustega kaasas käia. Või ei oska neid ei märgata, et oma vajadusi rahuldada, kirjutab endine kohtlajärvelane Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Sattus pihku Põhjarannikus ilmunud Külli Kriisi artikkel Kurtna järvede päästmisest, mis viis mind tagasi Kohtla-Järvele kolme aastakümne tagusesse aega, kui juba siis võeti Kurtna-Vasavere veehaardest viimast. Kurb tõdemus – Kurtna mõhnastiku järvistu moodustab tänagi riikliku kaitseala ilma Kurtna ja Vasavere järveta.
Nüüd, 2024. aastal, kavatseb majandusminister Kohtla-Järve linna ettepanekul tuua ohvriks veel kaks neljakümnest Kurtna järvest.
Nagu artiklist selgub, püütakse Kohtla-Järve, Jõhvi ja piirkonna alevike-külade veeprobleemi ja kasvavat nõudlust mitte lahendada, vaid edasi lükata. Jäetakse tähelepanuta, et ettevõtluse (VKG jt) ning uusarenduste veevajadus on samuti kasvavas trendis.
Perspektiivne lahendus on kümmekond aastat olnud käeulatuses – veevõrgu-ettevõtte OÜ Järve Biopuhastus teeniduspiirkonna vastasäärel. Peab tõdema, et veemajanduse monopoli juhtimine ja probleemide lahendamine pole aastakümneid olnud Kohtla-Järve linnale ja majandusministrile jõukohased.
Aidu fjordid
1974. aastal avas Eesti Põlevkivi karjääri Aidus, karjäär suleti 2012. Tänaseks on karjäärialast kujunenud riigi suurim põhjaveeline inimtekkeline järv, mida uurinud Tartu Ülikooli teadlased on ristinud maailmas ainukeseks sisemaa Aidu fjordideks. Joogikõlbliku veekogu kogumaht hinnati ~25 miljonile kuupmeerile, suurim sügavus 28 m (võrdluseks – Tallinna veega varustava Ülemiste järve maht on ~34 miljonit kuupmeetrit).
Eesti veekogude riiklikust registritest aga Aidu-nimelist veekogu ei leia. Ressurss, mida millegipärast pole osatud väärtustada ja käibesse võtta. Tänu ettevõtlike kannatusele leiduvad internetis osundused vähemalt ilmavalgust näinud Aidu veepargile, matkaradadele ja Aidu tuulepargile.
Kuid seda on fjordide 28 km pikkuse kohta häbematult vähe …
Ettepanek: kuidas edasi?
Eelnevat kokku võttes saab kokku seada sootuks meeldivama tervikpildi.
1. Aidu fjordide veevarudest piisab jätkub kogu Ida-Virumaa varustamiseks nii joogivee kui ka tehnoloogise veega. Kui seda vaid soovitaks.
Kui tahtmine on, siis peaks Aidu fordide sobivasse piirkonda ehitama kaasaegse veepuhastusjaama ja selle ühendus-magistraali Kohtla-Järve ja Kiviõili vahel asetseva olemasoleva veemagistraaliga. Piirkonna veevarustuse edasine arendamine peaks toimuma etapiviisiliselt nii, mis võimaldab lõplikult loobuda Kurtna-Vasavere veehaarde kasutamisest.
2. Uus veepuhastus- ja pumbajaam peaks olema ühtlasi tehnoloogilise veevõtu kohaks. Ei maksa välistada samas nikliühendite eraldamist koos kogumisega.
3. Aidu fjordide vesi vastab üldjuhul joogivee kvaliteedi nõuetele. Kuna kaltsiumi sisaldust joogikõlbulikus vees pole normeeritud, siis niklisisalduse alandamisest pole pääsu. Tervistele kahjuliku mõjuga nikli sisaldus on fjordide vee(kihtide)s maksimaalse lubatu piiril.
Keemiline element Ni on tähtsuselt kolmas ferromagnet maakoores (Wikipedia järgi tootmismaht vaid 1 miljon tonni aastas).
4. Pidada õigeks Kurtna järvede maastikukaitseale piire laiendada kõikide 40 järve paiknemisalale.
5. Kurtna-Vasavere veehaare asetseb põlevkivikaevanduste põhjustatud depressioonilehtri veerel, peab loobuma Kurtna järvistu kaitsealal uute puurkaevude rajamisest.
Andkem aega, et isand Loodus inimese tehtud vead Kurtna järvistu kaitsealal omatahtsi ära klaarib.
Aidu fjordid avavad uued võimalused ettevõtluseks
Aidu karjääride aluspõhi pole geoloogiliselt sobiv tuumaelektrijaamale, küll aga piirkonnana sobiv näiteks puidurafineerimistehasele.
Väidetavalt kasutatakse tehnoloogiat vee ringkasutusega, kus ohtlike jäätmete kogus on alla 1%, mille utiliseerimine ei käi üle jõu isegi Kohtla-Järve biopuhastis koos olmelise kanalisatsiooniga. Vast on mõttekas puidurafineerimistehase tarbeks mõni fjord teistest eraldada.
Põhimõtteliselt võiks puiduväärindamise tehas asukohana kõne alla tulla näiteks endise Püssi puitplaatide tehase territoorium, kui just Püssi tööstusküla rajama ei hakata – infrastruktuur ja tööjõud on alevikus olemas.
Siiras tänu teile, Külli Kriis ja Põhjarannik!
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Avalik testament

RIIGIKOGU

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
riigikogu@riigikogu.ee

Ärakirjad:

  1. Eesti Keskerakond, keskerakond@keskerakond.ee

  2. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, info@ekre.ee

  3. Eesti Reformierakond, info@reform.ee

  4. Erakond Eesti 200, info@eesti200.ee

  5. Isamaa Erakond,  info@isamaa.ee

  6. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kantselei@sotsid.ee

Ettepanek: Viime Riigikogu valimise seaduse (RKVS) vastavusse Põhiseadusega
(Avalik testament)

Eellugu

Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni liige, jurist, professor Eerik Juhan Truuväli oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese Valimiskomisjoni esimees, kelle peamised kreedod on tänaseks valimisseadustikus peapeale pööratud.

Ametit vastu võttes sain saatesõnad, millele olen tänaseni truuks jäänud ja ikka lugupidamisega – “jah, härra Esimees!”

E.J. Truuvälja esimene kreedo:
Eesti Vabariigi tähtsuselt esimene seadus (mõistagi pärast Põhiseadust) peab olema konservatiivne ja ühtmoodi mõistetav ning kohustuslik täitmiseks nii valijatele, kanditeerijatele kui valitutele. Valitud Riigikogu otsustab riigi arengusuunad, kehtestab elukorralduseks vajalikud seadused jms.

Teine. Riigikogus esindatud erakonnad peavad suutma toimida oma liikmemaksudest, mitte olema riigi poolt ülalpeetavad.

Kolmas. Vabariigi Valimiskomisjon peab täitma kehtivat valimisseadust, ükskõik milline see ka ei oleks, omamata õigust seda täpsustada või sekkuda seadusloomesse.

Praegune seis

Käesoleva sajandi algusaastail rakendatud e-hääletamiskorraldus on ajale vastu pidanud ja vähemalt sama turvaline kui näiteks e-panganduse standardid. Probleeme ja mittemõistmist jagub, kuid ükski neist pole olnud seotud valimiste turvalisusega.
Küll pole valimisseadusest tulenev valimissüsteem kõikidele osapooltele ühtmoodi mõistetav, läbipaistev, ole ega ja näi tõene, hääletusprotseduur pole jälgitav ning kontrollitav.
Mõistan, et 90ndatel olid d´Hondti valimissüsteemist tulenevad kompendatsiooni-mandaatide rakendamine sundvalik interliikumise ohtliku populaarsuse tõttu. Arvestati d’Hondti valimissüsteemi eripära, milleks on kompendatsioonimandaatide abil suur-erakondade valimistulemuste võimendamine.
Valiku tegemise aegu saavutati tingimuslik kompromiss, et kolme aasta möödumisel tõstetakse valimissüsteemi valiku otstarbekus uuesti lauale. Paraku seda ei juhtunud, ja kompensatsioonimandaadid oma d’Hondti süsteemiga kehtivad tänaseni.
Arvan, et lõppude lõpuks peaksime ikkagi keskenduma Põhiseaduse täpsele täitmisele ja kõrvaldama RKVSist kõik ebakõlad, riived ja vastuolud vastavalt põhiseadusele:
§ 1.   Valimissüsteemi alused:

  (1) Riigikogul on 101 liiget.

  (2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

  (3) Igal valijal on üks hääl.

  (4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Vastuolud ja ettepanekud

Riigikogu valimisseaduse viimine vastavusse Eesti Vabariigi Põhiseadusega pole allakirjutanu kapriis või kinnisidee. Seni tehtud ettepanekud valimisseaduse lihtsustamise ja läbipaistvuse suurendamiseks pole vilja kandnud.

1. Üsna tõenäoline, et üle 90% elanikkonnast pole suuteline valimisseadusesse sissekirjutatut lahti mõtestama; seaduse rakenduse keerukus ja terminid pole üheselt mõistavad isegi kõigile kõrgharitud juristidele, poliittehnoloogidele ja vist ka tänastele seaduseandjatele, muidu oleks RKVS ebakooskõla küsimused Põhiseadusega ammu päevakorral.
Pigem vastupidi – mitmed poliitikud ja politoloogid näevad lahendust hoopis Põhiseaduse remondis… Mitmed valitsused on teinud katseid saada suuremat kontrolli RKVS rakendamise ja täitmise üle.
Näited viimastel Riigikogu valimistel toimunust:

  • Miks ja mis asjaoludel kogus võitja erakond 7(!?) mandaati enam, kui oleks saanud Põhiseaduses nõutaval otsestel proportsionaalsetel valimistel?

  • Kuidas sai võimalikuks, et Ida-Virumaa 7. valimisringkonna 6-st mandaadist jagati 2 hoopis Võru-Põlva-Valga 11. ringkonnas?

Mõlemad küsitavused on RKVS-i järgi alusetud, st seaduslikud üksnes „tänu“ kompensatsioonimandaatidele ja kasutatavale d´Hondti valimissüsteemile, mida lihtkodanik dešifreerida ei mõista.
Aga kas peaksi?

2. Alates 2005. aastast pole suudetud kahte (paralleelset?) hääletamise viisi – klassikalist pabersedelil urnidega ja kaasaegset e-hääletamist e-urni (ehk failikaustadesse) – orgaaniliselt kokku liita ilma hääletamisprotsessi katkestamata (pausiga) ja kõrvalise isiku (nimetagem seda operaatoriks) sekkumiseta.

Mistõttu küsitavused on seni olnud, jäänud ja ei kao ka tulevikus.

3. Mis puutub aga proportsionaalsusesse, siis Riigikogu valimisseadus on linna- eht massikeskne, st puudub riigi ühtase arengu komponent. Ja ega peagi, sest regionaalpoliititika peab olema ja jääma kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste pärusmaaks.

4. Seetõttu pean iseenesest mõistetavaks, et Riigikogu valimised peavad toimuma täisavatud kandidaatide nimekirjadega, valimistulemuste selgitamisega ainult ringkondades jaotatud mandaatidena ringkondades kogutud häälte pingerea järgi.

5. Kui soovitakse tõsiselt elu jätkumist maal, peaks Riigikogu valimistel olema iga maakond esindatud kasvõi ühemandaadilise ringkonnaga.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimise valimisringkonnad peavad olema kogukonnapõhised, mitte haldusreformi käigus optimeeritult valla/linna üheringkonnalised.

6. Valimiste peamiste puuduste hulka kuuluvad seega alljärgnevad Valimisseaduse mittevastavused Põhiseaduses sätestatuga:

  • Ühetaolisuse eiramised: kasutatakse kahte erinevat hääletusviisi – pabersedelitel hääletust ja e-hääletust. E-hääletada ei saa valimispäeval, vaid eelhääletamise (§ 40.   Eelhääletamine) ajal väljaspool valimisjaoskonda. Valimispäeval jätkatakse hääletamisprotseduuri vaid pabersedelitega.
    Eelhääletamine kui mõiste kasutamine jagab valimiste mõiste kahe-etapiliseks valimisteks nii ajaliselt kui hääletamisviisilt. Loobuda vastuolulise mõiste „eelvalimised“ kasutamisest; valimised peavad olema üks, pidev ja tervikprotsess.
    Hääletusprotseduuri pole võimalik teha avalikult jälgitavaks kahe erilaadse hääletamisviisi tõttu.

  • Ühetaolisuse eiramine: kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta, pabersedelitega hääletamisel aga mitte:
    § 48².   Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted

  (1) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus.

  (2) Valija hääletab ise. Käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta.

Tegemist on valimisseadusesse eelmisel sajandi lõpul jõuga/tahtlikult sissekirjutatud pr-trikiga, kuigi Põhiseaduse paragrahv §1 (3) ütleb üheselt:

  • Igal valijal on üks hääl.

  • Ühetaolisuse eiramine: eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus koos vahekokkuvõtete tegemisega operaatori poolt (haldab riigi valimisteenistus.).

  • Hääletamissüsteemi sisse häkkimise juhtumeid eesmärgiga andmeid “korrigeerida” pole teada; vähetõenäoline, et ka edaspidi, sest on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega.

Samas ohud ja küsitavused on jäävad, kuna protseduur pole pidev vaid killustatud, sest kasutatakse kahte hääletamisviisi operaatori sekkumisega, hääletustulemuste kokkuvõtete tegemise läbipaistvus pole ühelgi kombel saavutatav.
Kahtlustused ja vandenõuversioonid on olnud seni ja jäävad alati meid püsivalt saatma, kuna hääletuse andmed ja nende logifailid hävitatakse kohe pärast lõplike valimistulemuste väljakuulutamist.

Piirangud

Põhiseadus on konkreetne:
§ 63.    Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.

  Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.

§ 64.    Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.

  Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;
4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
  5) tema surma korral.

  Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.

  Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.

Kuid reaalsus on teine – kehtib kõikelubatavus:

  • Riigikogu lubab oma liikmetel liikmel istuda nn mitmel toolil, sh riigi äriühingute ja asutuste nõukogudes, kuigi Põhiseaduse §63 (Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis) seda ei luba? Või miks ei rakendu PS §64 (Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:  1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse)?
    Riigiametite alla kuuluvate riigi omandis olevate ettevõtete ja asutuste nõukogudes võiks ju erakonna esindajad olla, kuid mitte riigikogu liikmed. Riigikogu liikme osaluse keeld peaks laienema ka riigistruktuuris olevate kohalike omavalitsuste volikogudeni, kes võtavad vastu riigi alamastme seadusi määruste ja otsustena.

  • Tänaseni on selgusetu, miks lubatakse valitutel tegutseda üheaegselt mitmetel valitavates poliitilistes kogudes, mis omavad alluvussuhte. Lähtudes §§ 63 ja 64(1) loogika kohaselt pean õigeks, et kandideerimisel teise kogusse, volitused eelmises valitud kogus lõpevad automaatselt valimistulemuste kinnitamise hetkel ning ei kuulu taastamisele ka siis, kui valituks osutunu soovib mandaadist loobuda. Mandaadist loobunule kautsjoni ei tagastata.

  • Riigikogu kõikelubatavus on eeskujuks kohalikele omavalitsustele: kohalike omavalitsuste volikogu liikmetel töötada samaaegselt volikogu alluvuses olevate munitsipaalasutuste-ettevõtete juhtidena.

Tavakodanikku häirivad

mitmed valimisseadusesse kirjutatud või kirjutamata ebaloogilised asjaolud, mida seadusandja peab Riigikogu valimisseaduses arvestama.
Näiteks:

  • Erakondade esitatud kandidaatide nimekirjad on loogika-vastaselt pikemad kui jaotatavate mandaatide arv. Populism ja vihje erakondade sisedemokraatia puudumisele, valijate sihilikuks eksitamiseks korporatiivselt koos kallutatusega, otsese eelistatusega suurtele erakondadele vms.

  • Valimisringkonnad peavad olema maakonna- (Tallinn linnaosa-) põhised ja mandaatide jaotus valimisringkondade vahel proportsionaalne valijate arvuga.

  • Riigikogu asendusliige peab olema määratud samast ringkonnast mandaadita jäänute pingerea esimene (kautsjoni tagastamisega), vaid nii on võimalik järgida valimiste proportsionaalsust ja otsevalimist.

  • Miks tagastatakse kautsjon mittevalituks osutunud kandidaatidele? Tagastamata kautsjoni koht peab olema (riigi)reseservis (nt järgmiste valimiste korraldamise tarvis);

  • Riigikogu stagneerumise vältimiseks piisab, kui riigikogu liige võib olla valitud ja saada mandaadi maksimaalselt kaks koosseisu järjest;

  • Miks puudub RKVS-is riigikogu liikme tagasikutsumise mehhanism?

  • Valimisseadus peab keelama valimiskamaaniate kulutuste katmise riigieelarveliste toetuste ja eraldiste ning pangalaenuga. On igati mõistlik, kui valimiskampaania kulutused piiriks on erakonna poolt valimiste eelsel aastal kogutud liikmemaks ja annetused.

Teen ettepaneku

üle minna täielikele e-valimistele – täisprogrammiga katkematule e-hääletamisele, mis algab Vabariigi Valimiskomisjoni poolse nupuvajutusega (või arvuti taimeri iseeneseliku käivitamisega) ja lõpeb valimispäeva õhtul mõni minut peale valimistulemuste väljaprindi lõpetamise järgse programmi iseeneseliku seiskumisega.
Täielike e-valimisteks vajalikud komponendid on ju põhiliselt kas olemas või lihtsalt seni kasutamata:

  • valijate e-nimekirjad, (praktika olemas);

  • e-hääletamine (praktika olemas);

  • kandidaatide e-nimekirjad (praktika olemas);

  • hääletamise aktiivsuse avalikustamine (monitoorimine) ringkonniti pole kindlasti ülejõukäiv ettevõtmine;

  • volitatud/salastatud vaatlejate kasutamine valijate poolt häälte „rändel“ on seni kasutamata. Piisaks, kui vaatlejast hääletajale antakse võimalus hääletamise ajal lisada erimarkeri, mis algatab hääletamise lõppemise järel hääle laekumise kandidaadi kontole kinnitamise e-kviitungi väljastamisega hääletaja e-posti (või avalikkusele?).

Täielikud e-valimised peavad olema üheselt mõistetavad – ajaliselt katkematu pidev e-hääletamisprotsess e-valimisnimekirjadega nii interneti teel kui valimisjaoskonnas.

Üks põhiseaduslik ebakõla või riive võiks siiski olla, see oleks mõistlik vastutulek elektoraadile ja korraldajatele, et e-hääletamist alustada paar-kolm päeva enne Põhiseaduses märgitud valimispäeva, kuid lõpetada valimispäeval kell 20.00.

Ettepanek tähendab seega:

  • pabersedelitest täielikku loobumist, sest valimisjaoskonnas ja kodukutsel on võimalik korraldada e-hääletamist ka igale arvutivõõrale valijale/hääletajale mobiiltelefoni, (puutetundliku) arvuti või muu nutiseadmega;

  • eakal või arvutivõõral või puudega valijal/hääletajal peab olema õigus kasutada alaealise ligemise või valimiskomisjoni poolt volitatud vabatahtliku konsultandi abi;

  • iga valija saab hääletada ainult üks kord. Oma mobiiltelefoni, (puutetundliku) arvutit või muud nutiseadet hääletamiseks saab kasutada samuti vaid üks kord; peale hääletamist e-valimisnimekirjale juurdepääs sulgub:

  • valimisjaoskonna spetsiaalsed biomeetrilised puutetundlikud „hääletuskastid” (GPSiga tahvelarvutid, jmt) on avalikuks korduvkasutuseks, sh väljaspool valimisjaoskondi väljakutsel ja nn koduhääletamisel.
    E-hääletamisel pole hääletajal kandidaadi nime või numbri valikul võimalik eksida, mis pabersedeliga hääletamisel on sedeli omakäelisel täitmisel sageli probleemis olnud ja tähendada kehtetuks tunnistatut sedelit hääletanu teadmata;

  • puudub vajadus valimisjaoskondade ja ringkonnakomisjonide protokollide koostamiseks, sest vajalikud dokumendid koostab arvutiprogramm;

  • valimistega seotud e-protestid peab esitama Vabariigi valimiskomisjonile digitaalselt allkirjastatuna.

Eelkirjeldatu on põhimõtteliselt lihtsaim viis põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse tagamiseks.

Riigikogu valimiste arvutiprogramm peab tagama kogu hääletamisprotsessi ajal:

  • turvalisuse ilma operaatori või muu kõrvalise isiku sekkumiseta;

  • e-valimiste kõik vajalikud protseduurid-toimingud, sh valijate tuvastamine e-valimisnimekirjade alusel, fikseerib-krüpteerib antud e-hääled, edastab ise esmasesse hääletusandmekogu serverisse, mis asub nt VVK valimiskomisjoni ruumis (vaatlejate järelvalve all) ja sekundaarsesse serverisse (asub nt Riigikohtus).
    E-hääled sorteerib-jaotab-dekrüpteerib ja valimistulemused selgitab VVK arvutiprogramm samuti ilma operaatori sekkumiseta;

  • sekundaar-serverisse edastatud e-hääled koos logifailidega sorteeritakse kandidaatide kaupa, kuid salvestatakse krüpteeritult.

  • Esmased kaebused lahendatakse VVK andmebaasi järgi, teisesed Riigikohtus (äärmisel vajadusel sekundaarse andmekogu ja logifailide avamisega sama arvutiprogrammi jätkukäivitusega).

  • Esmased valimistulemused avaldab VVK. Valimistulemuste kinnitamine toimub aga pärast viimase kaebuse läbivaatamist Riigikohtus.

Lõpetuseks

Valimistulemuste kinnitamise järgne valimiste andmebaaside kohene populistlik hävitamine on ebamõistlik ja annab põhjust umbusaldamiseks, mistõttu peaks toimima vastupidi – säilitama kogu valimiste andmestiku vähemalt 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni. Veel enam, valimisdokumentatsiooni peaks pärast valimistulemuste lõplikku kinnitamist (optimaalses?) mahus kas avalikustama (ilma isikuandmeteta) või tagama juurdepääsu vähemalt spetsialistidele uurimiseks ja järelduste tegemiseks.

Riigikogu valimisseadust peab arutama avalikult koos kõrgema võimu kandjaga – valijatega.
Alles siis otsustada, kas lappida vana või teha uus.

Avo Blankin, endine Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-1996, esimees 1993-1996

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Virumaa.ee – 25!

Ühe-mehe-portaal sai oma nime all avalikuks 28.mail 1998.
Vist on aeg möödunud tiksumisele tagasi vaadata.

Sünnilugu
Enam kui veerandsajandi tagused soovid-tahtmised ja Kohtla-Järve linna olud vajasid avalikkuse tuge.
Toonane volikogu juht algatas linna kodulehe tegemise ja TTÜ tudeng Ingvar Kupinski sai paari kuuga www.kjlv.ee valmis ning nii ta ilmuski.
Paraku juhtus nii, et linnapea Valeri Korbile veebi sisu ei meeldinud ja eelnenud suulisest kokkuleppest tegijale tasuda taganes.
Kuna Ingvar oli oma töö teinud, ei jäänudki volikogu juhil muud üle, kui oma taskust lugu kinni maksta.
Et üht-teist oli veebis juba paika pandud ja sobiv, sh ülesehitusskeem, ei saanud ju sellel raisku minna.
Õnn või saatuslik juhus – virumaa.ee domeen oli vaba, sest tol ajal ei võinud eraisikud administratiivüksuste nimelisi domeene omada; virumaa oli ju poolitatud…
Aitüma, Ingvar Kupinski www.virumaa.ee tegemise eest vabavaras (Peeter Marveti juhitavas “kolhoosis”)!
Aitähh, Peeter Marvet, kes Sa virumaa.ee WordPressi aitasid ümber kolida!

Tagasivaate lood jätkuvad …

Arvustamiseks on ruumi piisavalt aadressil https://www.facebook.com/avo.blankin

 

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Narva uus museaal

Narvakad oskasid suure naabri pidupäeva vääriliselt “tähistada”.
Koguni sedavõrd, et üleriiklikud meediumid kahel pool piiri ei saanud vaikida…

Narva linnamuuseumi direktorile võivad ju teisitimõtlejad nõiajahti korraldada ja ähvardada, kuid Narva on Eesti linn.
Toetame neid väheseid venelasi, kes meiega ühte jalga astuvad.

 

 

 

 

Tublid olete, Maria Smorzhevskihh-Smirnova
ja Igor Smirnov!

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Kalapääsudest nii ja teisiti

     Inimtekkeliste paisutuste ja -tammide rajamisega on aastasadade vältel kahjustatud jõgede ökoloogilist seisundit; kaladele on paisudega lõigatud läbi nende rändeteed, pääsemine kunagistele kudealadele. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75% on kaladele ületamatud ja umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Keskonnaaktivistide algatusel on keskkonnaametnikud arvamisel, et 70-80 paisutammi on vaja lammutada.
Faktid kinnitavad nii meil ja mujal, et endist olukorda siiski paisutammi lammutamisega looduslikku tasakaalu taastada pole enam võimalik, sest looduse ümberkujundaja on muutnud paisjärved osaks oma infrastruktuurist. Eestil on negatiivne kogemus Ahja jõelt, kui ühe veskitammi lammutamisega kaasnes uus loodusliku tasakaalu rikkumine, mis väljendus jõe elustikule lokaalse katastroofina.
Olukorra parandamiseks on siiski mõistlikum rajada jõgede paisutammidele kalapääse. Iseasi, milline on nende efektiivsus…
Eestis on seadusega sätestatud, et paisu omanik peab tagama kaladele läbipääsu. Paraku pole toimiva kalapääsu rajamine odav ega ka lihtne ettevõtmine – maailmas ja Eestiski on piisavalt näiteid kalapääsudest, mida kalad nö omaks ei võta. Eestis on kalapääsude rajamist sellel sajandil siiski finatseeritud EL-i (Euroopa Ühtekuuluvusfondi) ja ka Eesti riigi rahadega, esmajoones jõgedel, millistesse tõusevad kuderändel lõhed ja forellid.

Vesi on looduslik ressurss, mida paisudega on läbi aegade püütud koguda (akumuleerida), et seda oskuste piires siis inimeste heaks kasutada. Alustati vesiveskitega, hiljem ehitati  hüdroelektijaamad. Esimesed vesiveskid ehitati Eestis juba XIII sajandil.

Endiselt on päevakorral trilemma – mis on tähtsam, kas vee-elukate liikumise vabapääs, paisutuse energeetiline ressurss või hoopis jõevee akumuleerimine.

Esimesel juhul on mõistagi eelisseisundis vee-elukad, mis välistab energeetilise ressursi ja magevee akumuleerimise. Kuidas aga mõjutab magevee takistamatu merre-voolamine metsa(majandust), sellest alles hakatakse aru saama.
Teisel juhul on peamiseks probleemiks nimelt vee-elukate vaba liikumine (eeskätt kalade kudealadele), sest rajatavad kalapääsude tehnilised lahendused on väga kallid ja seni rajatud nn klaasialised äärmiselt madala efektiivsusega.
Kolmandaks on vee kui loodusliku ja energeetilise ressursi mõistlik kasutamine äärmiselt tagasihoidlik (nt puuduvad mini-hüdroelektirijaamad), kuigi võiksid märksa enam rikastada ja toetada paikkonna arengut, sh joogivee horisondi säilimist.

Allakirjutanu on arvamusel, et kompromiss on ka trilemma puhul võimalik – üks võimalik lahendus on loodushoiu ja vee säästliku kasutamise kõrval kalapääsude rajamine iga paisutammi juurde, jätkates innovaatiliste ja suurema efektiivsusega tehniliste lahenduste otsimist.
Kalapääsu tehnilise lahenduse peamine probleem on (ja ilmselt jääb ka alatiseks) ülalvoolul asuvatele kudealadele siirduvatele kaladele sobiv pääs ja vastuvoolu kiiruse alandamine.

Kagu-Aasia maades on ammu kogetud, et kalad alluvad looduse kutsele ning “tunnistavad” rändeteel värskema hapnikurikkama veega torukalapääse, mida kinnitavad ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, samuti USA-s ja mujal välja antud kümned patendid.
Paisutammide säilitamise eesmärgil pakun oma patendiga kaitstud kasuliku mudeli edasiarenduse vabakasutusse – paigaldage paisutammi kõrvale Blanki sifoonkalapääs (või mitu).
Lihtne ja suhteliselt odav tehniline lahendus on jõukohane praktiliselt igale madala paisutammi omanikule.

Blanki kalapääsu tehniline lahendus seisneb d=300-400mm (maksimaalselt 1000mm) sobiva pikkusega plastsifoontoru (või liitmikega truubitoru) õiges paigaldusasendis ja -kohas. Sifoontoru läbimõõdu valikul lähtuda veeseadusest tulenev minimaalne sanitaarvee kogus. Sobiv paigalduskoht väljapool paisuava muldkehas. Sifooni lagi peab olema paisuläve kõrgusest kuni 1/2d allpool. Vee voolukiirus torus <1,5m/s; avad ~1m allpool veepinda, sissevoolu ava on kalda lähedal kalade põhilisel rännuteel.
Blankin sifooni lagi võib paikneda kas paisuläve ees, paisu läve kohal või taga. Vee voolukiirust see ei muuda, see jääb endiselt madalamaks sifooni sissevoolu avas olevast kiirusest.
Kel huvi jälgida kalapääsus toimuvat, võib paigaldada sifootorusse jälgimismonitori ja vee-elukate loenduri.
Seega sifooni lae paiknemisel paisu ees on sifoon pea täielikult paisutuses, mis võimaldab väljavooliava “nihutada” vahetult paisu taha. Paisu ees sifooni paiknemise variant sobib rohkem kõrgetele paisudele, nt Linnamäe hej paisule ja Narva hej paisust möödaviigule.
Kalapääs töötab kuni eelvooluava on vees. Kalapääs rakendub iseeneselikult taas, kui eelvoolu tase tõuseb paisu läve kõrguseni.
Vaatlus- ja loendusseadmed soovitav paigaldada allavoolu torule.
Sifoonkalapääs on aastaringselt kasutatav ja hooldevaba.

Lisatud Blanki sifooni plaani- ja vertilaallahendus (L=22…24m) on koostatud täna aktuaalse Saesaare paisu näitel.

Avo Blankin
Avo.Blankin@gmail.com

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Mõtlemisainet…

Riigikogu XV koosseisu valimistulemused (ilma jokk-skeemideta) lihthäälte pingerea versiooni järgi ringkonniti valimisel

1. Eesti Reformierakond (37) 30 mandaati
2. Eesti Konservatiivne Erakond (17) 17 mandaati
3. Eesti Keskerakond (16) 18 mandaati
4. Erakond Eesti 200 (14) 17 mandaati
5. Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9) 9 mandaati
6. Isamaa Erakond (8 ) 10 mandaati
Valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa
1. KRISTEN MICHAL, Eesti Reformierakond, 9214
2. JOHANNA-MARIA LEHTME, Erakond Eesti 200, 5251
3. SIGNE RIISALO, Eesti Reformierakond, 4523
4. VADIM BELOBROVTSEV, Eesti Keskerakond, 3231
5. ANASTASSIA KOVALENKO-KÕLVART, Eesti Keskerakond, 2806
6. VARRO VOOGLAID, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2509
7. TANEL KIIK, Eesti Keskerakond, 2070
8. RAIMOND KALJULAID, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1819
9. RIINA SOLMAN, ISAMAA Erakond, 1773
10. URMAS REITELMANN, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1520
Valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa
1. MIHHAIL KÕLVART, Eesti Keskerakond, 14592
2. SIIM KALLAS. Eesti Reformierakond, 7393
3. HEIDY PURGA, Eesti Reformierakond, 4161
4. KARMEN JOLLER, Eesti Reformierakond, 3566
5. LEO KUNNAS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3390
6. ANDRES SUTT, Eesti Reformierakond, 3315
7. JEVGENI OSSINOVSKI, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2437
8. MAREK REINAAS, Erakond Eesti 200, 2090
9. VLADIMIR SVET, Eesti Keskerakond, 1867
10. ALEKSANDR TŠAPLÕGIN, Eesti Keskerakond, 1809
11. LIISA-LY PAKOSTA, Erakond Eesti 200, 1731
12. RIHO TERRAS, ISAMAA Erakond, 1724
13. EEVA HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1632
Valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa
1. URMAS PAET, Eesti Reformierakond, 9154
2. LAURI LAATS, Eesti Keskerakond, 5984
3. MARTIN HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 4606
4. MARIS LAURI, Eesti Reformierakond, 4085
5. MARGUS TSAHKNA, Erakond Eesti 200, 2922
6. RIINA SIKKUT, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2531
7. RAIVO TAMM, ISAMAA Erakond, 1693
8. ARKADI POPOV, Eesti Keskerakond, 1490
Valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa
1. KAJA KALLAS, Eesti Reformierakond, 31816
2. JÜRI RATAS, Eesti Keskerakond, 7672
3. HENN PÕLLUAAS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 5781
4. URMAS REINSALU, ISAMAA Erakond, 4509
5. SIIM POHLAK, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 4223
6. MARINA KALJURAND, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 4145
7. LAURI HUSSAR, Erakond Eesti 200, 3343
8. MARKO MIHKELSON, Eesti Reformierakond, 2640
9. TOOMAS UIBO, Erakond Eesti 200, 2420
10. JOAKIM JOHAN HELENIUS, Erakond Eesti 200, 2001
11. KÜLLI TAMMUR, Erakond Eesti 200, 1275
12. AIVAR SÕERD, Eesti Reformierakond, 1248,
13. RAUL-STIG RÄSTA, Erakond Eesti 200, 1142
14. VLADIMIR ARHIPOV, Eesti Keskerakond, 1103
15. TIMO SUSLOV, Eesti Reformierakond, 1033
16. HEIKI HEPNER, ISAMAA Erakond, 1024
Valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa
1. KALLE LAANET, Eesti Reformierakond, 4347
2. GRIGORE-KALEV STOICESCU, Erakond Eesti 200, 3664
3. HELLE-MOONIKA HELME, Eesti Konservat. Rahvaerak. 3529
4. MADIS KALLAS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2254
5. JAANUS KARILAID, Eesti Keskerakond, 2162
6. URVE TIIDUS, Eesti Reformierakond, 2085
Valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa
1. HANNO PEVKUR, Eesti Reformierakond, 6567
2. ANTI POOLAMETS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2831
3. ÜLLAR SAAREMÄE, ISAMAA Erakond, 2027
4. SIRET KOTKA, Eesti Keskerakond, 1430
5. TRIIN VAREK, Eesti Keskerakond, 1198
Valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa
1. YANA TOOM, Eesti Keskerakond, 3457
2. ALEKSEI JEVGRAFOV, Eesti Keskerakond, 1405
3. MEELIS KIILI, Eesti Reformierakond, 1289
4. MAKSIM ILJIN, Erakond Eesti 200, 1111
5. PIRET HARTMAN, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 993
6. MARIS TOOMEL, Eesti Reformierakond, 958
Valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa
1. JÜRGEN LIGI, Eesti Reformierakondm, 5797
2. JAAK MADISON, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 5222
3. HELIR-VALDOR SEEDER, ISAMAA Erakond, 2689
4. PIPI-LIIS SIEMANN, Eesti Reformierakond, 2498
5. HELMEN KÜTT, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 2098
6. ANDO KIVIBERG, Erakond Eesti 200, 1785
7. LAURI LÄÄNEMETS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1731
Valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)
1. URMAS KRUUSE, Eesti Reformierakond, 6235
2. IRJA LUTSAR, Erakond Eesti 200, 3523
3. AIVAR KOKK, ISAMAA Erakond, 3136
4. KERT KINGO, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3095
5. LUISA RÕIVAS, Eesti Reformierakond, 2939
6. PEETER ERNITS, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2933
7. TOOMAS JÄRVEOJA, Eesti Reformierakond, 1688
Valimisringkond nr 10 – Tartu linn
1. URMAS KLAAS, Eesti Reformierakond, 8065
2. KRISTINA KALLAS, Erakond Eesti 200, 4288
3. JAAK VALGE, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2340
4. TÕNIS LUKAS, ISAMAA Erakond, 2218
5. YOKO ALENDER, Eesti Reformierakond, 2051
6. ANTS LAANEOTS, Eesti Reformierakond, 1869
7. TANEL TEIN, Erakond Eesti 200, 1368
8. SIGNE KIVI, Eesti Reformierakond, 1286
Valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa
1. LIINA KERSNA, Eesti Reformierakond, 4073
2. RAIN EPLER, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 3366
3. IGOR TARO, Erakond Eesti 200, 3275
4. ANTS FROSCH, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2619
5. ANTI ALLAS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 1970
6. ESTER KARUSE, Eesti Keskerakond, 1677
7. ERKI SAVISAAR, Eesti Keskerakond, 1517
8. MAIDO RUUSMANN, Eesti Reformierakond, 1500
Valimisringkond nr 12 – Pärnumaa
1. MART HELME, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 6130
2. ANNELY AKKERMANN, Eesti Reformierakond, 4381
3. TOOMAS KIVIMÄGI, Eesti Reformierakond, 4099
4. KADRI TALI, Erakond Eesti 200, 2092
5. ANDREI KOROBEINIK, Eesti Keskerakond, 1973
6. ALAR LANEMAN, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 1802
7. ANDRES METSOJA, ISAMAA Erakond, 1607

Märkus:
Jokk-skeemi all pean silmas eeskätt seadusandja korporatiivset ebademokraatlikku otsust Valimisseadusega eelistada suur-erakondi väiksemate erakondade esindatuse arvel, milleks kasutatakse d’Hondti meetodit (vaata https://et.wikipedia.org/…/V%C3%B5rdeline_valimiss%C3…).
Koostas Avo Blankin,
endine valitud Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-96 (esimees 1993-1996).
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Riigikogu mandaatide jaotus

Riigikogu mandaatide jaotus erakondade suletud nimekirja järgi 2023

Järekord nimekirjas

Nimi ja perenimi

Häälte arv

Valimisring-konna nr

IM Isiku-mandaat

RM Ringkonna-mandaat

KM Kompensat-sioonimandaat

ISAMAA – 8

1. Helir-Valdur Seeder –                      2689,        8vr,                       RM
2. Priit Sibul – 1420, 11vr, KM
3. Urmas Reinsalu – 4509, 4vr, RM
4. Riina Solman – 1773, 1vr, KM
5. Tõnis Lukas – 2218, 10vr, KM
6. Riho Terras – 1724, 2vr, KM
7. Aivar Kokk – 3136, 9vr, RM
8. Andres Metsoja – 1607, 12vr, KM

SDP – 9

1. Lauri Läänemets – 1731, 8vr, KM
2. Riina Sikkut – 2531, 3vr, KM
4. Helmen Kütt – 2098, 8vr, RM
6. Heljo Pikhof – 1242, 8vr, RM
114. Anti Allas – 1790, 11vr, RM
115. Madis Kallas – 2254, 5vr, RM
119. Jevgeni Ossinovski – 2437, 2vr, RM
122. Raimond Kaljulaid – 1819, 1vr, RM
123. Marina Kaljulaid – 4145, 4vr, RM

EKRE – 17

1. Martin Helme – 4606, 3vr, RM
2. Mart Helme – 6130, 2vr, RM
3. Henn Põlluaas – 5781, 4vr, RM
4. Jaak Madison – 5222, 8vr, RM
5. Evelin Poolamets – 968, 6vr, KM
6. Jaak Valge – 2340, 10vr, RM
7. Helle-Moonika Helme – 3529, 5vr, RM
8. Leo Kunnas – 3390, 2vr, RM
9. Kert Kingo – 3095, 9vr, RM
10. Rain Epler – 3366, 11vr, RM
11. Siim Pohlak – 4223, 4vr, RM
12. Anti Poolamets – 2831, 6vr, RM
13. Arvo Aller – 815, 7vr, KM
14. Rene Kokk – 1016, 4vr, KM
18. Varro Vooglaid – 2509, 1vr, RM
28. Ants Frosch – 2619, 11vr, RM
37. Alar Lanemann – 1802, 12vr, RM

REFORMIERAKOND – 37

1. Kaja Kallas – 31816, 1vr, IM
2. Hanno Pevkur – 6567, 9vr, IM
3. Jürgen Ligi – 5797, 8vr, IM
4. Siim Kallas – 7393, 7vr, IM
5. Kristen Michal – 9214, 4vr, IM
6. Erki Keldo – 1445, 9vr, KM
7. Urmas Klaas – 8065, 6vr, IM
8. Liina Kersna – 4073, 11vr, RM
9. Urmas Paet – 9154, 5vr, IM
10. Marko Mihkelson – 2640, 4vr, RM
11. Kalle Laanet – 1724, 5vr, RM
12. Karmen Joller – 3566, 2vr, RM
13. Eerik-Niiles Kross – 1428, 11vr, KM
14. Urmas Kruuse – 6235, 9vr, RM
15. Mart Võrklaev – 908, 4vr, KM
16. Vilja Toomast – 1205, 3vr, RM
17. Maris Lauri – 4085, 3vr, RM
18. Ants Laaneots – 1869, 10vr, RM
19. Aivar Sõerd – 1248, 4vr, RM
20. Yoko Alender – 2051, 10vr, RM
21. Signe Kivi – 1286, 10vr, KM
22. Annely Akkermann – 4381, 12vr, RM
23. Andres Sutt – 3315, 2vr, RM
24. Kristo Enn Vaga – 591, 1vr, KM
25. Signe Riisalo – 4523, 1vr, RM
26. Andrus Seeme – 723, 11vr, KM
27. Anti Haugas – 569, 11vr, KM
30. Kristina Šmigun-Vähi – 1005, 4vr, RM
31. Luisa Rõivas – 2939, 9vr, RM
32. Timo Suslov – 1033, 4vr, RM
55. Meelis Kiili – 1289, 7vr, RM
53. Pipi-Liis Siemann – 2498, 8vr, RM
34. Toomas Kivimägi – 4099, 12vr, RM
35. Heidi Purga – 4161, 2vr, RM
72. Pärtel-Peeter Pere – 1474, 2vr, RM

EESTI 200 – 14

1. Johanna-Maria Lehtme – 5251, 7vr, RM
2. Henrik Johannes Terras – 771, 1vr, KM
13. Marek Reinaas – 2090, 2vr, RM
14. Liisa-Ly Pakosta – 1731, 2vr, KM
28. Margus Tsahkna – 2922, 3vr, RM
38. Lauri Hussar – 3343, 4vr, RM
39. Toomas Uibo – 2420, 4vr, RM
56. Grigore-Kalev Stoicescu – 3664, 5vr, RM
64. Tarmo Tamm – 876, 6vr, KM
88. Irja Lutsar – 3523, 9vr, RM
97. Kristina Kallas – 4288, 10vr, RM
107. Igor Taro – 3275, 11vr, RM
117. Kadri Tali – 2092, 12vr, RM
118. Peeter Tali – 1159, 12vr, KM

KESKERAKOND – 16

1. Jüri Ratas – 7672, 8vr, IM
2. Yana Toom – 3457, 7vr, RM
3. Jaanus Karilaid – 2162, 5vr, KM
4. Tanel Kiik – 2070, 1vr, KM
5. Tõnis Mölder – 570, 2vr, KM
6. Jaak Aab – 1562, 8vr, KM
7. Andre Hanimägi – 466, 1vr, KM
10. Anastassia Kovalenko-Kõlvart – 2806, 1vr, RM
15. Ester Karuse – 1677, 11vr, RM
17. Lauri Laats – 5984, 3vr, RM
38. Vadim Belobrovtsev – 3231, 1vr, RM
39. Vladimir Svet – 1867, 2vr, RM
57. Andrei Korobeinik – 1973, 12vr, RM
60. Maria Jufereva-Skuratovski – 822, 2vr, RM
88. Aleksander Tšaplõgin – 1809, 2vr, RM
125. Mihhail Kõlvart – 14592, 3vr, IM

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud