• Tere taas!

Tere taas !

img_2071Avinurme, Lohusuu, Mustvee, Kasepää ja Saare said kokku Mustvee vallaks
***

Vabaerakonna Ida-Viru piirkond on teinud valiku seisukohtadest, millega minna ja osaleda kohalike volikogude valimistele loodavate valimisliitude koosseisus.

Kuigi linnade-valdade haldusreformimine veel käib, ei takista see meil oma seisukohti välja pakkuda juba praegu.

1. HALDUSREFORMIST
Algatame kodanikualgatuslikke kampaaniad ja tegevusi, millega nõutakse haldusreformi käigus valla/linna põhimääruste koostamisel näha ette kogukonnapõhiste osavaldade ja nendega kattuvate valimisringkondade moodustamine. Osavallakogu koosseisus on volikogu liikmed ja kogukonna esindajad. Osavaldadel täitevstruktuure ei ole.
Kusjuures osavalla-(või linnaosa)-kogu ainupädevuses on haldusalal järgmiste küsimuste otsustamine:
1) üldplaneeringu osa vastuvõtmine ning muutmine;
2) arengukava osa kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) detailplaneeringute algatamine ja vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja selles muudatuste tegemine;

4) osalemine osavalla (või linnaosa) territooriumil asuvate kohalike omavalitsuse üksuste allasutuste juhtide valimiste korraldamisel;

5) osavalla või linnaosa territooriumil asuvate kohalike omavalitsuse üksuste allasutuste põhimääruste kooskõlastamine;

6) osavalla- (või linnaosa-) kogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine.

Oleme lootusrikkad optimistid, kui Ida-Virumaal tekiksid järgmised osavallapõhised ühisvallad: Kiviõli-Sonda-Lüganuse, Sillamäe-Vaivara-Narva-Jõesuu, Illuka-Iisaku-Tudulinna-Mäetaguse liitvald, Kohtla-Nõmme-Kohtla-Toila, Jõhvi (koos praeguse Kohtla-Järve Ahtme-Iidla linnaosaga).

Iseseisvate linnadena jätkaksid Narva ja Kohtla-Järve.

2. RIIGIKEELEST ja HARIDUSEST
Tõdeme, et riigikeele õpetamise ja omandamise tase on vaatamata tehtud pingutustele saanud riigikeele mitteoskajatele saanud üheks toimetuleku takistuseks nii tööturul ja olmeprobleemide lahendamisel.
Paradoksaalsel kombel on riikliku sunni puudumine riigikeeleõppes loonud taasiseseisvunud riigis riigikeele mitteoskajate järgmised põlvkonnad. Keeleõppe vabatahtlikkus on osutunud mitteoskajatele karuteene; ja mitte ainult nendele, vaid olnud üheks peamiseks Eesti kodanikuühiskonna lõhestatuse põhjuseks.

Pöördume Ida-Virumaa omavalitsuste poole ettepanekuga, et riigikeele ja võõrkeeleõpe jõuaks igasse Ida-Virumaa lasteaeda ja algklassi.
Alustada vabatahtlikku riigikeele ja võõrkeele õppele üleminekut 2017 aastal alates lasteaiast ja esimesest klassist/õppeaastast 9 aasta jooksul (kuni põhihariduse omandamiseni, tempoga üks lend aastas).
Sobiva, mängulise ja hoolikalt läbimõeldud üleminekutega õpikeskkonna ettevalmistamine aitab ära hoida üleplaneerimise ning lastele jääb nende lapsepõlv alles. Võõrkeelt nagu teisigi oskusi saab õppida õues tegutsedes, läbi muusika ja liikumise, meisterdades, maalides ning mängides.
Uuringud näitavad, et laste võimekus võõrkeelt omandada langeb vanuse kasvades. Oluline on ka, et varases eas laps ei õpi, vaid omandab keelt.
Vanemates klassides jätkata keelekümblust kehtestatud korras. Tagada lapsevanematele tasuta riigikeele järel-õpe kõikides munitsipaalkoolides.
Peame üheselt vajalikuks ja mõistetavaks tasuta riigikeele ja kultuuri õpetamist Eesti Rahvusringhäälingu ETV+ programmi raames iseseisva koguperesaadete seriaali formaadis.

Peame vajalikuks alustada avalikku arutelu:

– Põhi- ja gümnaasiumihariduse andmise summaarset kestust lühendada 11 aastale (1-5 klassi koormuse tihendamine 4 aastani).


– Kaaluda riiklike stipendiumide kõrval kaasata era(ettevõtluse) suunatud stipendiumide rakendamine. Mida rakendatakse kõikidele üliõpilastele õppekava ja õppegraafiku täieliku täitmise tingimusel.

3. ELAMIS- ja TÖÖLUBADEST

Pöörduda Siseministeeriumi poole taotlusega, et riiki sisenejatele seataks elamis- ja töölubade väljaandmisel riigikeele omandamiskohustus.

3.1. Siduda Elamislubade andmine riigikeele oskusega. Kusjuures:

3.1.1. ajutine Elamisluba anda tingimuslikult 1 (kuni 3) aastaks kautsjoni vastu, mille jooksul soovija kohustub riigikeele omandama vähemalt suhtluskeele tasemel. Riigikeele tähtajaks mitteomandamisel kautsjoni ei tagastata ja riik võib isiku sundida Eesti Vabariigist lahkuma.
3.1.2. alaline Elamisloa saamiseks on nõutav riigikeele oskus vähemalt suhtluskeele tasemel.


3.2. Siduda Töölubade andmine riigikeele oskusega. Kusjuures:

3.2.1. ajutine Tööluba anda tingimuslikult 1 (kuni 3) aastaks, mille jooksul soovija kohustub riigikeele omandama (kautsjoni vastu) vähemalt suhtluskeele tasemel. Riigikeele tähtajaks mitteomandamisel kautsjoni ei tagastata ja riik võib isiku sundida Eesti Vabariigist lahkuma.
3.2.2. alalise Tööloa saamiseks on nõutav riigikeele oskus vähemalt suhtluskeele tasemel.

3.3. Tähtajalise tööloaga isikutele (sh üliõpilased, külalisõppejõud õppejõud, instruktorid jt) riigikeele oskamise kohustus ei laiene.


4. Taotleme Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaameti ületoomist Narva ja Kohtla-Järvele.

5. Taotleme Sisekaitseakadeemia piirivalve-, tolli- ja politsei praktika- ja täienduskeskuse loomist Narva.

6. Tunneme piinlikkust e-valimiste korraldamisel ja läbiviimisel. Seetõttu alustame avalikku diskussiooni, et  muuta Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadustiku korraldust sedavõrd, mis võimaldab lõplikult loobuda paberkandjatel nimekirjadest ja hääletussedelitest ning minna täielikult üle e-valimistele.

Peame vajalikuks algatada E-valimiste korraldamise seadus, et:

1) E-valimistel kasutataks ainult elektroonseid valijatenimekirju ja toimub vaid e-hääletus, sõltumata sellest, kas hääletatakse interneti teel või valimisjaoskonnas (nt puutetundlike tahvelarvutitega).
2) E-hääletamine väljaspool valimisjaoskonda kestab kaks kuni kuus päeva ja lõpeb valimispäeval valimisjaoskondade sulgemise hetkel.

3) E-hääletada saab vaid üks kord, antud häält muuta ei saa.

4) E-valimisnimekirjas oleva hääletaja isikutuvastamise ja hääletamise järel saadud laekumiskinnituse järel paigutub isikukonto algsest e-nimekirjast e-hääletanute kausta kellaaja fikseerimisega. Mis tulemused on aluseks valimisjaoskonna protokolli koostamisel.

5) E-valimiste hääletajate krüpteeritud ja logifailid saadetakse/laekuvad hääletamise hetkel kahel aadressil – Vabariigi Valimiskomisjoni andmepanka ja Riigikohtu (pitseeritud) andmepanka.
6) E-valimiste arvutiprogramm, krüpteeritud kviitungi ja logifailid säilitatakse kuni järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni Riigikohtu arhiivis. Valimistulemuste selgumise järel eelmiste valimiste programm, hääletajate kviitungi- ja logifailid arhiveeritakse Riigikohtus.
7) E-valimiste 2 konkureeriva e-valimiste programmi avalik testimine vaatlejatele viiakse läbi üks kuni kaks nädalat aega enne valimispäeva. Kusjuures testimine seisneks 100 krüpteeritud näidiskandidaadi krüpteeritud logifaili teekonna jälgimises näidiskanditaadi kontole ja järgnevad dekrüpteerimises ning lähteandmete ja tulemuste avalikus võrdlemises (veatu tulemusega).
Millist programmi kasutatakse e-valimiste läbiviimisel ja millist tulemuste auditeerimisel, enne hääletamise lõppu ei avalikustata.

8) E-hääletuse ja valimistulemuste audit viiakse läbi Riigikontrolli poolt enne valimistulemuste kinnitamist Riigikohtusse edastatud andmepanga järgi. Riigikohtu andmepanga avab Riigikontoll, mille järel käivitatakse valimisprogramm, ja võrreldakse VVK poolt selgitatud valimistulemustega; tulemus peab olema veatu.

9) Riigikohtule laekunud protestide läbivaatamisel kasutatakse vajadusel konkreetse juhu dekrüpteeritud logifaili teekonna jälgimist ja laekumist kandidaadi kontole.

7. Euroopa Liidu välispiirist

Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel pole rahvusvaheliselt üldtunnustatud kriteeriumidele vastavat riigipiiri ega ka piirivalvet.
Piirivalvealane koostöö kontrolljoonel Venemaa piirivalvega on taandunud vaatlusteks ja piiriületuspunktide teenindamisele.
Euroopa Liidu välispiir on täielikult kaitseta.
Merepiir on osaliselt jälgitav, kuid täielikult mittekontrollitav (va sadamad) ja rannakaitseta.

Avo Blankin,
Vabaerakonna Ida-Virumaa koordinaator

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Finnjet – soomlaste omaaegne uhkus

Soome laevatööstuse uhkus Finnjet läheb vanarauaks

07.05.2008 10:28

Soome laevaehituse 1970ndate uhkus reisiparvlaev Finnjet, mis praegu kuulub Da Vinci nime all Hollandi firmale Club Cruise, läheb vanarauaks.

 
Finnjet.jpg: Küllike Rooväli foto
Silja Line’ile kuulunud Finnjet
Foto: Küllike Rooväli

USA laevandusfirma US Shipbrokers teatas, et Da Vinci ehk Finnjet võttis eile Itaaliast Genovast suuna Punasele merele, kirjutab Helsingin Sanomat. Laev peaks uutele omanikele Saudi Araabias Jeddas üle antama hiljemalt mai keskel.   

US Shipbrokers teatas oma netileheküljel juba varem, et müüs Finnjeti vanarauaks. Laeva hind oli 9,85 miljonit dollarit ehk 99,5 miljonit krooni.   

Uued omanikud võivad laeva omakorda edasi müüa, kui peaksid selle eest sularaha saama. 

Finnjeti kurss India ja Pakistani rannikul asuvate laevalammutustöökodade poole ei välista, et Finnjeti teekond lõpeb naelatehases. 

Club Cruise ostis Finnjeti eelmise aasta novembris Silja Line’i endise omaniku Sea Containersi pankrotipesalt, tänavu jaanuaris nimetiati laev Da Vinciks. 

Laev saabus Ühendriikidesse 2005. aastal, pakkudes peavarju Lousiana ülikooli 700 tudengile. Kõrgkoolil oli tookord vaja lisapinda New Orleansis möllanud orkaani Katrina tõttu. Alates 2006. aasta juunist seisis laev kasutuna Bahama saartel. 

Uus omanik viis Da Vinci Itaaliasse, kus plaanitseti see muuta kruiisi- või kasiinolaevaks. Club Cruise’i tabasid aga majandusraskused ja firma on ilmselt oma esialgseid plaane muutnud.

Finnjet valmis Wärtsilä Helsingi laevatehases 1977. aastal ja siis oli see maailma suurim ja kiireim reisiparvlaev.

Toimetas Mari Kamps, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Hissamutdinova, Natalja – tipp-ujuja, Kohtla-Järve ujumiskooli kasvandik

Tippujuja jaks kulus haiglas rassimisele

07.05.2008 00:01Ann Hiiemaa, Postimees 

Natalja Hissamutdinova on möödunud kümnendi jooksul rohkem Eesti rekordeid püstitanud kui ükski teine naisujuja. Viimased poolteist aastat on tema treeningud aga vaheldunud 12-tunniste tööpäevadega Ida-Tallinna keskhaiglas.

 
Eesti kunagine esiujuja Natalja Hissamutdinova sai tänu Ida-Tallinna keskhaigla pakutud soodsale sponsortehingule uue hingamise.
Foto: Toomas Huik
 Kardioloogiaosakonnas õena töötav Hissamutdinova meenutab oma elu viimast 18 kuud ja raputab õlgu. Justkui oleks tema keha tabanud külmavärinalaine.

«Tuttavad küsisid pidevalt: Natalja, mis sinuga juhtunud on – kas oled väsinud? Või, miks sa nii kurb oled? Nad ei tahtnud öelda, et vaata peeglisse, milline sa välja näed!» meenutab 24-aastane Hissamutdinova. «Mul on selle kõige pärast nii kahju. Aeg jookseb. Isegi mitte ei jookse, vaid lendab. Ma ei saa 40 aastat enam ujuda, töötada aga küll.»

Hommikul kella kaheksast tööle läinud 70-kordne Eesti meister lõpetas haiglas tihtipeale õhtul kella kaheksast. Pool tundi hiljem ujus juba Kalevi basseinis, kus tegi vähemalt paaritunnise treeningu. Ja nii päevast päeva.

«Pärast trenni jalutasin koju. Või mis jalutasin?! Pigem roomasin kuidagi – nii väsinud olin lihtsalt. Panin kõik mured ja pinged vette. Koju jõudes jäin kohe magama ja hommikul hakkas sama ring peale,» pajatab nelja Eesti täiskasvanute ujumisrekordi omanik. «Tööpäevad olid pikad ja tahtsin trennis ka midagi ära teha, aga füüsiliselt oli see võimatu. Vahel hüppasin basseini lihtsalt selleks, et kohal olla. Samas mõistsin, et pean tööl käima, pole valikut. See oli sundkäik.»

Juba Tallinna meditsiinikooli viimase kursuse kõrvalt tööl käinud Hissamutdinova eluraskused sellega veel ei piirdunud. Olles veebruaris kooli lõpetanud ja ühiselamust välja kolinud, tuli tal hakata ka 12-tunniseid öövalveid tegema. Treener Tiit-Urmas Reiterile ta sellest ei rääkinud – lihtsalt ei julgenud.

«Paari kuu pärast lobisesin ise kogemata välja. Treeneril oli kahju, aga ta sai minust aru – ma poleks saanud kuidagi teisiti ära elada,» tõdeb Hissamutdinova. «Olin öövalvete ajal väga depressiivne. Kogu aeg tundsin, et külm on. Enesetunne oli pehmelt öeldes kehv.»

Ujumisliidult tal toetust loota polnud – olümpianormi täitnud sportlane saab kvartalis kõigest 10 000 krooni. Pekingi olümpianormatiividest jääb Hissamutdinova praeguse seisuga aga kaugele.

Päästerõngas haiglalt

«Ma ei mäletagi, millal viimati ujumisliidult igakuist toetust sain. A- ja B-normi täitjad saavad toetusega hakkama vaid koos vanematega elades. Mina aga elan üksi ja isegi kui saaksin seda toetust, poleks sellega midagi teha,» mõtiskleb Kohtla-Järvelt pärit piiga.

Vaid ujumisliidu korraldatud laagrites sai ta täielikult oma lemmikalale pühenduda. Paraku ei andnud ka see talle suurt midagi juurde.

«Laagris hakkasid tulemused järjest paremaks minema. Tagasi Eestisse jõudes pidin aga töötunnid tasa tegema ja nii algas kõik jälle pihta. See oli surnud ring,» sõnab ta mornilt.
Pärast seda hakkasid Hissamutdinovale vägisi pähe tungima ka loobumismõtted.

«Mul oli hästi palju selliseid hetki. Läksin koju ja ütlesin endale – kõik, ma enam ei suuda. Kurvastasin natuke aega ja siis mõistsin, et lõpetamise jaoks pean ise selleks valmis olema. Mina aga polnud,» meenutab kunagine Eesti esiujuja. «Siis sisendasin endale, et teen täpselt nii palju, kui jõuan, ja naudin seda. Läheb nii hästi kui läheb.»

Nii hästi, kui loota võis, paraku ei läinud. Viimasel pooleteisel aastal jäi ta oma rekorditest kaugele. Ka olümpia B-normatiiv ei ole seni veel alistunud.

Meenutagem: imelapse staatusesse tõusnud Hissamutdinova püstitas 14-aastaselt 100 meetri rinnulujumises Eesti rekordi. Kolm aastat hiljem langesid samal distantsil ka täiskasvanute rekordid. Nii 100 kui ka 200 meetri rinnuliujumise tippmarke pole keegi suutnud üle lüüa.
 Viimane kordaminek oli tal aga 2006. aasta EMil, kui pääses 200 meetri rinnuliujumises poolfinaali.

«Olümpianormid on pea samad kui minu isiklikud rekordid. Need pole imeajad – juba kaheksa aastat tagasi ujusin kiiremini. Aga siis olin noor ja muresid polnud,» mõtiskleb Hissamutdinova. «Tahan iseendale tõestada, et saan hakkama. Usun, et midagi ületamatut nendes normides pole.»

Lootust jagub: abistav päästerõngas saabus piigale aga sealt, kust ta seda kõige vähem oodata oskas.

«Haigla juhatuse esimees Ralf Allikvee kutsus mind enda juurde ja tavaliselt kui seda tehakse, siis on ikka midagi halvasti. Aga tema pakkus hoopis toetust,» meenutab Hissamutdinova, kes möödunud nädalal tegi oma viimase 12-tunnise tööpäeva. Nüüd peab ta peaaegu sama suure sissetuleku juures vaid kord nädalas kaheksa tundi töötama. Seda kuni Pekingi olümpiani.
«Nüüd on mul juba väike hirm, et hakkan ületrenne tegema,» sõnab Hissamutdinova.

Natalja Hissamutdinova

•    Sünniaeg: 16.11.1983
•    Saavutused: 2003. Dublini EMi 200 meetrit rinnuli viies koht, kompleks ja rinnuliujumise Eesti rekordid, 2006. EMi 200 meetrit rinnuli 12. koht, 50 meetrit rinnuli 14. koht,2008 Manchesteri lühiraja MMi 200 meetrit rinnuli 20. koht, 70-kordne Eesti meister

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Koristustalgud “Teeme ära!”

Eestit tabas prügipalliefekt

04.05.2008 16:43

Ligi 50 000 osalejaga koristusaktsioonist «Teeme ära 2008» innustunulut või muul ajendil osalesid inimesed ka teistel Eestimaa kordategemise üritustel.

 
Prügitalgulised Tapal.
Foto: Teet Koitjärv

«Eestit on tabanud nö prügipalliefekt – «Teeme ära 2008» kampaania on ajendanud väga paljusid ka ise oma ümbruskonnas prügikoristamise talguid korraldama,» tunnustas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi eestimaalaste hoolivat suhtumist.

«Nüüd jääb vaid üle seda puhastatud Eestimaad nii ka hoida ja korralikult naabrivalvet teha. See tähendab, et prügiga valesti käituvate inimeste suhtes ei tohi olla ükskõikne,» selgitas Tamkivi.

Ministri sõnul on prügikultuuri muutmine aeglane nagu suure laeva pööramine, kuid meie kõigi ühisel pingutusel igati võimalik.

Riigi- ja eramaalt kaardistatud rohkem kui 9000 tonnist prügist on eelkoristuse ja eilse päeva jooksul lipujaamadest läbi käinud prügi kogus tänaseks ligi 6000 tonni, vahendas aktsiooni pressiesindaja.

Rehve on kogutud 59 000. Prügi metsa alt äravedamine jätkub veel lähipäevil, mille tõttu võib see number muutuda.

Kokku rohkem kui 9000 tonnist kaardistatud prügist paikneb eramaadel ligi 3500 tonni. Koristatud prügi pärineb peamiselt riigimaalt.

«Eramaale said koristajad minna vaid maaomaniku loal – saime suunata koristajaid nendele eramaadele, kelle kohta oli meil info, et nad on võtnud vastu meie ja keskkonnainspektsiooni tehtud personaalse kutse koristada oma maalt prügihunnikud kampaania käigus ära,» selgitas Teeme Ära eestvedaja Rainer Nõlvak.

Kokku koguti eramaadelt hinnanguliselt 500 tonni prügi, kuid paljud koristasid eile ka omal käel.

Kampaania korraldajatele teadaolevalt on lisaks nendele arvudele toimunud eelnevatel nädalatel ja ka 3. mail mitmel pool Eestis nii omavalitsuste kui erinevate seltside ja ühingute organiseeritud koristustöid.

Üle Eesti tegeles prügi transpordiga päeva tipphetkel 48 prügipressautot, 60 multiliftautot ja lisaks veel 41 muud sõidukit.

Üle Eesti oli laiali paigutatud ligi 150 suurt konteinerit (8-30 kuupmeetrit).

Koristuspäeval saatis «Teeme ära 2008» meeskond omavalitsustesse laiali 200 000 prügikotti.

Üle Eesti oli töös tavapärasest kaks korda rohkem keskkonnainspektsiooni inspektoreid, kes kogusid koristustööde käigus avastatud asitõendeid prahistajate kohta.

Vabatahtlike poolt koristatud prügi transportimine esimestesse kogumispunktidesse – lipujaamadesse, toimus vabatahtlike haagisetiimide abil. 207 lipujaamast toimetatakse press- ja konteinerautodega prügi edasi 17 vahelattu, kust prügi liigub lähinädalatel 6 sorteerimisjaama üle Eesti.rügi sorteerimine, käitlemine ja ladestamine toimub vastavalt prügilatega tehtud varasematele kokkulepetele kuni mai lõpuni. Eesmärk on suunata kuni 80 protsenti korjatud prügist taaskasutusse.

Koristuspäeva hommikuks oli kodulehel oleva registreerimissüsteemi ja vallakoordinaatorite kaudu oma osalemisest märku andnud 38 979 eestimaalast.

Lisaks neile tuli koristuspäeva hommikul kogunemispaikadesse hulgaliselt inimesi, kes otsustasid talgulistega viimasel hetkel liituda. Kokku osales 3. mai prügikoristustalgutel hinnanguliselt vähemalt 50 000 vabatahtlikku.

Toimetas Alo Raun, Postimees.ee

 

xxx

Prügi noppisid ka jaapanlased ja prantslased

 

www.DELFI.ee
4. mai 2008 17:36
Eilsetel koristustalgutel osales peale eestlaste veel ka soomlasi, rootslasi ja leedulasi, aga ka prantslasi, sakslasi, ameeriklasi, jaapanlasi ja hiinlasi.

Üle Eesti kaardistati 10 656 prügikohta, teatasid korraldajad.

Koristuspäeval osalenud vabatahtlikke oli ametlikult registreerunuid 38 979 inimest, kokku osales 3. mail umbes 50 000 inimest.

Valdadesse saadeti laiali 200 000 prügikotti. Koos tegutses rohkem kui 40 erinevat jäätmekäitlejat ja vedajat.

Hinnanguliselt sõitsid treilerid kokku 50 000 kilomeetrit, prügiautod 20 000 kilomeetrit.

Teeme Ära info- ja logistikakeskus tegi tipptunnil 118 kõnet.

Kokku pandi püsti 207 lipujaama, 17 vaheladestusjaama, 6 sorteerimisjaama.

Prügi transpordiga tegeles, 48 prügipressautot, 60 multilift autot, 1000 haagist ja muud sõidukit.

Üle Eesti oli prügi kogumiseks paigutatud laiali 84 suurt konteinerit (8-40 m3)

3. maiks oli Teeme Ära toimkond kasvanud 415-liikmeliseks, lisaks 207 lipujaama ülemat.

www.DELFI.ee

xxx

Koristustalgutel osales arvatust rohkem inimesi

UUENDATUD 18:10
ETV24 03.05.2008 12:09

“Teeme ära” koristustalgutest võttis täna osa arvatust palju rohkem inimesi ja ka kokku kogutud prügikogused osutusid plaanitud 10 000 tonnist suuremaks.

Mõnel pool kogunes metsa plaanitust rohkem inimesi, kuid paraku mitte ühtlaselt üle kogu Eesti, seetõttu kujunes paljudel tööpäev plaanitust lühemaks, osal aga pikemaks, vahendas “Aktuaalne kaamera”

Esimesena sai töödega valmis lipujaam Tootsi vallas Pärnumaal, teatas “Teeme ära” toimkond.

207 lipujaamast koondatakse nädalavahetuse jooksul prügi kokku 17 vaheladestusjaama, kust edasi liigub prügi kuude sorteerimisjaama.

taevapilt.jpg:

Foto: www.taevapiltnik.ee

Kuna prügikogused on kujunenud oodatust palju suuremaks, on “Teeme ära” meeskonnal Eesti rahvale üleskutse ka homseks. Logistikatoimkonna liige Siim Toomik ütles, et transport on neil olemas, kuid puudu on inimesi, kes pürgi autode peale laeks. “Kui kellelgi on võimalik, siis palun võtke oma piirkonna koordinaatoritega ühendust ja tulge homme appi laadima. Abikäsi oleks kõvasti vaja.”

Harjumaal tuli prügikoristusaktsiooni käigus päevavalgele viis surnukeha. Põhja politseiprefektuuri mõrvarühma juhi Priit Pärkna sõnul oli tegemist skelettidega, mistõttu on nende vanust, surma põhjust ja aega veel vara öelda.

Jõelähtmel, Neeme teel avastasid vabatahtlikud lõhkekehale sarnaneva objekti. Kohale tulnud eridemineerijad tegid kindlaks, et tegemist ei olnud siiski lõhkekehaga.

Vabatahtlikud leidsid koristustööde käigus prügi hulgast ka mitmeid prügi päritolu kohta valgust heitvaid dokumente. Koos koristajatega olid igas maakonnas väljas ka Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes on leitud andmete põhjal algatanud mitmeid väärteomenetlusi.

Kirsi Lattu

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Virumaa tähtpäevi mais

 Virumaa tähtpäevi mais.

 01. mail

1938. aastal sai JÕHVI alevist linn, täieõiguslik liige Eesti 33 linna seas.

1948. aastal avati esimene sõjajärgne ühiskondlik hoone Jõhvis Ehitajate Klubi, hilisem Jõhvi Teatrimaja. Praegu kõrgub selles kohas kaubandus- ja administratiivkeskus „Tsentraal”

06. mail

1938. aastal sündis ajakirjanik Salme ARR, ajalehe „Leninlik Lipp” asetoimetaja. Suri 13.11.1994.a.

07. mail

1848. aastal sündis Pilistveres Peeter Põld, kes töötas Puru küla kooliõpetajana aastail 1875-1912. Suri 1919. aastal.

11. mail

1558. aastal langes Liivi sõja ajal Narva venelaste kätte.

12. mail

1893. aastal sündis Iisaku vallas II liigi 3. järgu Vabadusristi kavaler Rudolf Terno. Surmaaeg teadmata.

23. mail

1913. aastal sündis Maidla vallas puusepast soomepoiss Enn Karm, suri Soomes 1975. aastal.

25. mail

1933. aastal avati peale põhjalikku remonti Jõhvi jalgpalliväljak. Selle puhul korraldati jalgpallivõistlus Kukruse Hariduseseltsi ja Jõhvi „Kalju” meeskondade vahel. Võõrustajad olid heatahtlikud ja kinkisid 5:2 võidu Kukrusele.

28. mail

1983. aastal oli Jõhvi pargi suveaias rahvatantsupidu, kus esines 15 rühma Arvad Salupere taktikepi all.

29. mail

1993. aastal algasid toonase „Virula” kino ees, Valges saalis ja Linnavalitsuse hoones Kohtla-Järve I äripäevad, mis kestsid kaks päeva.

30. mail

Oli Jõhvis ministeeriumikoolis näitus-müük kooli heaks. Oma panuse andsid Võrnu, Vasavere ja Võide laulukoorid ning Puru ja Pagari pasunakoorid.

Narva kodanik M. Tasane sai Eestimaa kubernerihärralt loa Jõhvi Eesti ja Vene raamatukaupluse asutamiseks.

31. mail

1908. aastal sündis Toila külas metsasarve ja tšellomängija ja õppejõud Mart Paemurru, Suri Tallinnas 06.11.1972. aastal.

 

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Irboska kindlus

Algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd

24.04.2008 14:57

Venemaal Pihkva oblastis algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd, mille käigus on kavas taastada osa kindluse müüridest.

 

Kunagi Eesti Vabariigile kuulunud alal asunud Irboska kindluses rekonstrueerimistöödeks on tänavu Venemaa riigieelarvest eraldatud 10 miljonit rubla (ligi  4 miljonit Eesti krooni), teatas Pskovskaja Lenta Novosti.

Irboska.jpg:

Nikolai värav Irboska kindluses.
Foto: http://www.nortfort.ru/izborsk/

Tänavu on kavas taastada osa kindluse müüride see osa, mis jääb Lukovka torni ja Nikolai väravate vahele.

Töid teevad Pihkva restauraatorid.

Irboska linnuse asutasid 7.-13. sajandil slaavlased-krivitšid. Vanim, läänemeresoome asustus aga pärineb ligikaudu III aastatuhandest eKr. Tänapäeval  kuulub linnus Irboska riiklikule kindlus-muuseumile.

Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tiigrihüppe tagamaadest

Ilves tänas e-Eesti eest oma kooliõpetajat

24.04.2008 13:29

Hiljuti USAd väisanud president Toomas Hendrik Ilves pidas ühele kohalikule väljaandele intervjuud andes hea sõnaga meeles oma kunagist matemaatikaõpetajat, kellelt saadud esimesed IT-alased teadmised aitasid tal hiljem Eestis koole arvutiseerida.

 
President Toomas Hendrik Ilves.
Foto: Margus Ansu

«See, et Eesti on praegu üks kõige internetiseeritu-matest riikidest, on paljuski seotud proua Cummingsi programmeerimistundidega,» ütles president väljaandele Northjersey.com Washingtonis Eesti saatkonnas intervjuud andes.

Praeguseks pensionil olev Leonia keskkooli matemaatikaõpetaja Christine Cummings meenutab Eesti riigipead siiani hea sõnaga. Ilves olevat olnud eriti tugev ajaloos ja keeltes ning osanud suurepäraselt kõnesid pidada.

President võttis Leonias õppides osa neli aastat kestnud eksperimentaalsest matemaatikaprogrammist, mis muu hulgas hõlmas ka programmeerimist.

Programm keskendus toonaste algsete arvutite abil analüütilisele mõtlemisele ning probleemide lahendamisele.

«Sain aru, et mu riik vajab inimesi, kes oskaksid arvuteid kasutada. Olin koolide arvutiseerimise ettepaneku autor ning aastaks 1997 olid need kõik juba online ’i läinud,» meenutas Ilves.

Ilves on oma arvutialaseid teadmisi kasutanud ka kohtumisel USA president George W. Bushiga, kes teda selle eest pärast mullu juunis toimunud vestlust ka kiitis.

«Õppisin, et küberrünnakud muudavad haavatavateks meid kõiki. Tahaksin sind tänada, et selgitasid ohtusid, mis ei puuduta ainult sinu riiki, vaid ka minu ja teiste omasid,» sõnas Bush toona.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Heinz Valk: Eesti riik edutagu vene eliiti

HEINZ VALK: Eesti riik edutagu vene eliiti

EPLOnline, 24. aprill 2008
 

Autor: Heinz Valk, kunstnik
 
Mida võiksime öelda pronksikriisi kohta nüüd, aasta hiljem? Aastaga oleme targemaks saanud ehk indiviidide tasandil, kuid Eesti ühiskond tervikuna pole küll targemaks saanud.

Liiga suur on nende eestlaste hulk, kes ei taha tunnistada ajalootõde, et venelased võitsid Teise maailmasõja, ja liiga suur on nende venelaste hulk, kes ei tunnista, et Eesti natsidest vabastamine muutus järgmiseks okupatsiooniks. See ja veel mitmed teised olulised küsimused on kahe rahvusrühma vahel kokku leppimata ja ega siin peale pideva selgitamise ja vähemuse suurema kaasamise muud rohtu pole.

Meid aitaks, kui panustaksime rohkem siinsele vene haritlaskonnale. Oleks hoopis teine asi, kui Nõukogude okupatsiooni tunnistaksid ja sellest räägiksid vene intelligendid. Praegu on neid näha vähem, kui vähemuse hulka arvestades neid peaks olema. Vene kogukonda pole tekkinud arukaid liidreid, kes võiksid juhirolli võtta, selliseid, kes poleks Vladimir Lebedevi ja Dmitri Klenski sugused radikaalid.

Siin on lahenduse võti eestlaste käes. Vene poliitikuid on Eesti erakondades ja see on igati kiiduväärt, aga nad ei paista välja ja neid ei edutata. Kuigi venekeelsed moodustavad elanikkonnast kolmandiku, on nende esindatus avalikus elus marginaalne. See esindatus ei tarvitse olla proportsionaalne nende arvuga, kuid ta peaks olema piisav, et tekitada tunnet, et neid arvestatakse. Vene liidreid peaksid edutama ja nähtavaks tegema kõik erakonnad, nagu ka avalikus teenistuses peaks olema rohkem vene päritolu spetsialiste. Neid on näha ehk Tallinna linnas ja mujal kohaliku võimu teostamise juures, kuid riigi-võimu tasandil on neid väga vähe märgata. Miks me ei näe näiteks vene rahvusest ministeeriumi kantslereid? See on hädavajalik tegemata töö.

Ei ole teise sordi inimesed

Tuleb purustada müüt, nagu peetaks siinseid venelasi teise sordi inimesteks, ja tuleb näidata, et ka nemad otsustavad. Muidu püsib ja juurdub arusaam, et siin riigis eestlased otsustavad ja venelased täidavad. Kui nende liidreid on näha meedias ja neid saab tajuda otsuste tegemise juures, siis lisab see Eesti venelastele positiivset enesetunnet. Peame ometi mõistma, et nad on siin ja jäävad siia. Isegi kui aja jooksul sulandumise tõttu venekeelsete osakaal praeguselt kolmandikult väheneb, pole näha, et see langeks alla veerandi, mis on ometi väga arvestatav elanike rühm.

On kuulda olnud väiteid, et pronksiöö näitas venekeelse vähemuse integratsiooni läbikukkumist. Mina arvan, et ei saa läbi kukkuda see, mida pole olnudki, või õigemini see, mis on olnud rohkem paberil ja rahvastikuministri aruannetes. Kui venelane töötab eestlaste firmas, pole see veel lõimimine. Kahe rahvusrühma lõimimine toimib isikute tasandil, näiteks korteriühistutes, aga sellise sulandumise taga pole mingit riigivõimu teadlikku tööd. Nüüd, aasta pärast pronksiööd, pole ma küll veel näinud, et selles vallas oleks midagi märkimisväärset toimunud. Pigem näeme, et valitsusliit on tundnud mõnu suurtest toetusprotsentidest nagu Tenerife plaaÏil ja elanud usus, et see iseenesest probleemid ravib. Kui selleks märkimisväärseks mitte lugeda keeleinspektsiooni, kes vene rahvusest õpetajatele riigikeele mittevaldamise pärast trahve kirjutab. Ma ei usu küll, et need õpetajad seetõttu Eesti riigile tänulikud oleksid.

Suured lubadused

Venekeelset ETV-d on lubatud suure suuga, kuid siiani pole sellest praktikas suurt kuulda olnud. Ometi oleks vajadus sellise kanali järele ülisuur. Sellise kanali sisu tuleks koostada vene hinge eripärasid arvestades. Inimesi, kes seda suudaksid, on Eestis piisavalt. Lihtsalt üks ühele tõlgitud eestikeelse kanali sisu vahendamine pole piisav. Tegemist peaks olema programmiga, mis oleks vene elanikkonda köitev, mitte et see omandab manitsussõnu lugeva propagandakanali maine. Igal juhul peaks see olema pigem konteksti tajuvate kultuuriinimeste kui poliitikute ja ametnike mõju all. Alles siis, kui programm on muutunud köitvaks, on selle kaudu võimalik auditooriumini tilgutada teatud poliitilisi väärtusi ja põhimõtteid.

Praegu seisnevad lõimimispingutused valdavalt eesti keele õppes, aga keeleõpe ei tee iseenesest veel kedagi lojaalseks sellele riigile. Tuletame meelde kas või iseennast Nõukogude ajast – enamik eestlasi oskas vene keelt, aga kas see tegi meid lojaalseks? Ei teinud. Olen ise noorpõlves elanud Koplis kõrvuti venelastega, kes oskasid eesti keelt väga vähe, kuid olid sellest hoolimata truud sõdadevahelise perioodi Eesti Vabariigile. Uusmigrantidega nad aga ühtsust ei tundnud – sisserännanud olid sovetskije, kelle peale vaadati halvasti. Tuleb meelde tuletada roomlaste ütlust “Ubi bene, ibi patria” – kus on hea olla, seal on kodumaa. Ühiskonna heaolu, vastastikune arusaam, töö ja võimalus osaleda kodanikuühendustes – need kõik mõjutavad pikapeale hoiakuid positiivselt.

Nüüd, aasta hiljem, võime öelda, et kirgi kütnud pronks-sõduri kuju eemaldamine oli paratamatu. Kui ta ka enne oli hauatähis, siis aja jooksul tekkis talle hoopis teine sümbolväärtus. Muidu oleks viimase aasta jooksul selle ümber mõlema poole äärmuslaste ässitustegevus jätkunud. Ikka oleks see jäänud tüli lõõmamise paigaks, kus oleksid pidevalt kohtunud vähe mõtlevad rahvuslased nagu Tiit Madisson ja impeeriumimeelsed venelased. See tants oleks toimunud igal aastal ja seepärast oli selline operatsioon tagantjärele vaadates vajalik. Kuid nendest sündmustest tuleb kaugemale vaadata.

Riik pole seda aastat ära kasutanud. Selleks et integratsioon ka tegelikult toimiks, on riigivõimul vaja partnerit, ja selleks saab olla siinne vene eliit, mida Eesti riik saab ise luua, kujundada ja edutada.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Uut tüüpi betoon ei purune

Uut tüüpi betoon ei purune

Äripäev Online, 22.04.2008

Siim Sepp

Betoonil on paljude heade omaduste kõrval ka mõned puudused. Üheks peamiseks mureks on vähene tõmbeelastsus ning omadus kivistudes kokku tõmbuda. Ka betoonist valmistatud ehitised on haprad ehk vähese elastsusega, mis muudab nad kehvaks lahenduseks näiteks maavärinaohtlikes piirkondades.

Florida ülikooli teadlased Bjorn Birgisson ja Charles Beatty mõtlesid välja mooduse, kuidas nende probleemide negatiivset mõju vähendada. Lahenduseks on lisand polüvinüülatsetaat, mis toimib betooni sees sarnaselt liimile. Kui kusagil tekib pragu, siis erinevalt tavalisest betoonist ei saa see polüvinüülatsetaati sisaldavas betoonis kiirelt edasi levida, kirjutas New Scientist.

Seega on sellist tüüpi betoon sarnasem metallile, andes survele aeglasemalt järele. Polüvinüülatsetaatbetooni heaks omaduseks on ka väiksem kokkutõmbumine kuivades. Polüvinüülatsetaadi lisandiga betoon ei purune probleemide ilmnemisel nii kiirelt ning annab võimaluse enne midagi ette võtta.

Näiteks on lootust, et sellisest betoonist hüdroelektrijaama tamm ei puruneks äkitselt, vaid annaks probleemide ilmnemisel aega veehoidla aeglaselt tühjaks lasta, et vältida suuremat katastroofi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Politsei: ärge laske end nädalavahetusel konflikti kiskuda

Politsei: ärge laske end nädalavahetusel konflikti kiskuda
15:15

Põhja prefektuur kutsub inimesi eeloleval nädalavahetusel, aprillirahutuste aastapäeval üles säilitama kainet meelt ja mitte laskma end võimalikel provokaatoritel konflikti kiskuda.

Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna juhi ülemkomissar Kristian Jaani sõnul töötab politsei eeloleval nädalavahetusel Tallinnas toimuvate avalike koosolekute tõttu sellises valmisolekus, mis võimaldab tagada inimeste turvalisuse ja avaliku korra.

«Politsei soovitab kõigil säilitada kainet meelt ning mitte lasta pahatahtlikult meelestatud inimestel end konflikti tekitamiseks ära kasutada ega pahandustesse kiskuda,» ütles Jaani BNSile.

Tema sõnul on politsei valmis selleks, et avalikel koosolekutel võib osa inimesi lasta end kaasa kiskuda probleemidesse, millest endale aru ei anta.

«Politsei reageerib kindlasti kõikidele rikkumistele ning iga juhtumi puhul otsustatakse sobiv taktika,» lisas ülemkomissar.

Tema sõnul on äärmiselt oluline, et nädalavahetusel toimuvate avalike koosolekute korraldajad mõistaksid oma vastutust ning annaksid endale aru oma tegude võimalikest tagajärgedest.

Venemeelse liikumise Öine Vahtkond liidrid on kinnitanud, et neil on kindlasti kavas aprillisündmuste aastapäeva tähistada.

Esmalt ütles Öise Vahtkonna esindaja Aleksandr Korobov, et miiting võiks toimuda Tallinnas Hirvepargis. Kui politsei selle ära keelas, kinnitas Korobov, et meeleavaldus toimub Vene kultuurikeskuse kõrval pargis.

Tallinna linnavalitsus on registreerinud 26. ja 27. aprilliks juba mitu üritust linna nii-öelda tundlikesse paikadesse. Neil päevil toimuvad riigikogu ees, Kaarli puiesteel, rahvusraamatukogu ees, Kaarli kiriku Tõnismäe-poolsel küljel ja Vabaduse väljaku naabruses Harjumäel üritused, kus tutvustatakse näiteks sportlikke eluviise, kutsutakse loobuma suitsetamisest ning toetatakse prügikoristuskampaaniat «Teeme ära 2008».

Üritusi on kavas hommikust hilisõhtuni.

Mullu 26. ja 27. aprillil vallandas Tallinnas Tõnismäelt punasõdurite mälestusmärgi teisaldamine pealinnas ja mitmes Ida-Virumaa linnas ulatuslikud rahutused.

Politseipeadirektor Raivo Aeg tunnistas tänavu jaanuari lõpus, et korrakaitsjatel oli piisavalt ressurssi kaitsmaks Tallinna kesklinna, kuid probleem oli liiga optimistlikus ohuhinnangus.

Aeg tunnistas siis, et inimeste sedavõrd suur vastuhakk tuli korrakaitsjatele ootamatult ning Tõnismäega piirnevate tänavate kaitsmiseks polnud korrakaitsjad piisavalt ette valmistatud.

«Oleks meil olnud piisavalt teavet, et rahvas on valmistunud linnatänavatel mässama ja vandaalitsema, oleks loomulikult olnud politseil piisavalt ressurssi selle ärahoidmiseks,» lisas Aeg.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud