24. juuni

24.06.1810. aastal sündis Viru-Jaagupis pastor ja muusikategelane Emil Heinrich August HÖRSCHELMANN.1827a.-l alustas õpinguid Tallinna Toomkoolis ja oli siin kaks aastat.1832.-1835 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust. 1838.a-l läks Põltsamaale, kust 1853. aastal siirdus Peterburi Anna koguduse õpetajaks. 1843.-l algatas ta Põltsamaal mees- ja 1845.a-l segakoori tegevuse. Peagi avaldas ka valimiku eestindatud laule saksa lauludest pealkirja all “Mõnned armsad laulud” 1847. Ta on loonud ka ise vaimulikud laulud “Päevad ja nädalad tulevad, lähevad.” 1852.a-l avaldas senini vanima eesti segakooride laulude kogu “Waimolikud laulowisid nelja hälega”. Kõik tema säilinud laulud avaldas 1855.a-l kogumikuna “Põltsamaa endise õpetaja E.Hörschelmanni laulud” K.A.Hermann.
E.Hörschelmann suri Peterburis 04.07.1854.

24.06.1890.a.-l sündis Jamburgis Alfred SÄLLIK,kes 1904.a-l alustas teatritööd Narvas ja õppis samal ajal laulmist Armanda Lagli Abbati,Tenno Virosise ja Georg Stakebergi juures, jätkas oma ande arendamist Itaalias P.di Pietro,M.Garroni ja G.Stavole juures.Kuni 1910.a-ni tegutses ta Narva “Võitleja” teatris ja siit läks edasi Tallinnasse Estonia teatrisse,kus oli 1910.a-
st 18 aasta jooksul ooperisolistiks ja muusikalavastajaks ja sellele järgnes 7 aasta jooksul külalisena töö Narva “Võitlejas” Pärnu “Endlas”,Viljandi “Ugalas” ja Tartu “Vanemuises”. 1935.a-l liitus taas “Estoniaga” ja oli viis aasttat operetinäitleja ja lavastaja kohal.
A.Sällik suri Tallinnas 06.09.1943.a.( S.Hurma kirjalikud märkmed).

24.06.1914.a-l sündis Narvas helilooja Leo TAUTS, kes 1939.a-l lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni erialal H.Elleri klassis ja 1940-1942.a-il oli dirigendina ametis teatris “Vanemuine”1942-1947.a. mängib dirigendi koht Eesti Raadio estraadiorksetris ja 1947.a.-st on vabakutseline helilooja, kes on loonud rida koori- ja soololaule ja sümfoonilisi lühipalu ja
kantaate. L.Tauts suri Tallinnas 03.05.1973.a.-l. (S.Hurma andmed)

24.06.1922.a-l peeti Jõhvi pargis Alutaguse laulupidu.

 24.06.1926.a-l avati Narva-Jõesuu Valges pargis Vabadussõja mälestussammas, mille autoriks oli Amandus Adamson ja see sammas
hävitati punavägede poolt 12.06.1941.a.-l ja on siiani taastama
ta.(S.-O.M.S.-i arhiiv)

24.06.1933 sündis Tallinnas arhitekt Ilmar PUUMETS, kes on projekteerinud Kiviõli Põlevkivikeemia Kombinaadi formaliinitsehhi
(1964), Sillamäe Laste ja Noorte Spordikooli hoone (1974), Narva-Jõesuu “Lengidprojekti” puhkekodu (1976) ja Narva Linnahaigla (1977).

24.06.1939.a-l avati mälestuskivi Utria dessandi sõduritele rannas, taasavamine oli 02.06.1990.a.-l.(S.O.M.S.-i arhiiv)

24.06.1993.a.-l andsid president Lennart Meri ja toonane kaitseminister Hain REBAS Jõhvi Keskväljakul Viru pataljonile üle väeosa lipu ja lõid ka vardasse esimesed lipunaelad.
24.06.1995.a.-l avati mälestuskivi ja mälestusrist Jõhvi Saksa sõjaväekalmistule Rakvere tänava ääres,kuhu oli maetud üle 1000
saksa sõduri.See oli ajutine mälestusrist ja kivi, et meenutada siin asunut sõjaväe kangelaskalmistut ja peagi maeti siia uude osasse juurde üle 3000 saksa sõduri säilmed Pargi tänava, Jõhvi pargis asunud kalmistult ja Kivinõmme kalmistult ja see rist püsis 2000a-ni, mil siin hakkasid taastamistööd ja kalmistu avati praeguses hiilguses 04.08.2001.a-l.(S.O.M.S-i arhiiv.)