Kuu arhiiv: aprill 2002

VE: Fosforiidisõja episood

18.04.1988.a. toimus NSVL Teaduste Akadeemia, NSVL Geoloogiaministeeriumi, NSVL Mineraalväetiste Tootmise Ministeeriumi ja ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi korraldusel Tallinnas VI Üleliiduline fosforiidialane nõupidamine. Koos oli ligi 150 juhtivat spetsialisti. Akadeemik Nihkel Veiderma esitas oma seisukoha, et Toolse ja Kabala fosforiidi kaevandamist ei saa alustada, kuna puuduvad tänapäeva nõuetela vastavad konkreetsed lahendused ja kuna käidi ka […]

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Raid, Ants – arhitekt

18.04.1941.a. sündis Tallinnas arhitekt Ants Raid, kes on projekteerinud Narva-Jõesuu punasest tellisest apteek-ambulatooriumi (1988.a.) ja osales Sinimäe memoriaali projekteerimisel 1980.a., kus nende projekt koostöös A.Oruvee ja M.Varikuga saavutas I ja II auhinna, jäi realiseerimata. Projekti olen näinud ja see oli suurejooneline kompleks – midagi Tallinna Maarjamäe memoriaali sarnast. Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Aland Roland – kapten ja poliitik

18.04.1928.a. sündis Narvas laevakapten Roman Aland, kes on olnud meie kandi esindaja ENSV VII Ülemnõukogus (19.03.1967-3.06.1971.a. Roland Aland suri 27.10.1978.a. Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Happich, Karl Julius Richard – loomastikuteadlane, bakterioloog, hügieenik, veterinaariamagister

18.04.1863.a. sündis Pootsiku mõisas Iisaku kihelkonnas balti-saksa loomastikuteadlane, baktereoloog, hügieenik ja veterinaariamagister (1892.a-st) Karl Julius Richard Happich. Tema algatusel kinnitati Tartus Euroopa esimene kohustuslik piima ja piimasaaduste kontroll. K.J.R.Happich suri 09.07.1923.a. Schömbergis, maeti Tartusse. Talle on Pootsikul püstitatud mälestuskivi. Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Jaan Tõnissoni Instituut Narva-Jõesuus

17.04.1991.a. pandi alus Jaan Tõnissoni Instituudile, mis on korraldanud mitmeid koolitusprogramme Ida-Virumaal (Narva-Jõesuus) idavi- rulaste tarvis. Üsna mitu koolitust oli ajalooõpetajatele. Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: kunstnike loomingulised komandeeringud

17.-18.04.1947.a. avati Kiviõli Rahvamajas Eduard Einmanni, Nigul Espe ja Aleksander Pilari skitside ja tööde näitus, mida külastas kahe päeva jooksul üle 300 külalise. Kunstnikud saabusid siia komandeeringule, et skitseerida meie vabariigi suurtööstust ja portreteerida selle tähtsa tööstusala töölisi-eesrindlasi ja saada materjali riiklike tellimuste täitmiseks tööstuslike motiivide alal. Loodeti saada kunstiliselt kõrgeväärtuslikke ja töetruid pilte suurtööstuse […]

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Narva sillad

17.04.1942.a. avati Narvas 1941.a. punaväelaste poolt õhitud raudteesilla asemel uus sild, ent ka see püsis vaid mõne kuu, sest peagi ründas seda Nõukogude lennuvägi ja hävitas ka selle silla. Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Rootsi kuningas Gustav IV reisis läbi Virumaa

17.04.1908.a. saabus soomuslaevaga Oskar Tallinnasse Rootsi kunin- gas Gustav IV, kes samal päeval sõitis rongiga Tsarskoje Seloosse. Tagasi saabus ta 26.04., seega sõitis Rootsi kuningas kaks korda läbi Virumaa, läbi Jõhvi jt. raudteejaamade. Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Uuk, Rudolf – sõjamees ja piirivalvur

17.04.1892.a. sündis Narvas tulevane major Rudulf Uuk, kes 1913.a. peale Narva gümnaasiumi lõpetamist jätkas õpinguid Oranienbaumi lipnike koolis ja Peterburi Ülikoolis. 09.03.1915.a. suunati ta teenima tsaariarmeesse ja teenistus siin kestis 20.12.1917.a.-ni, mil R. Uuk tuli tagasi Eestisse ja alustas oma sõjaväelist karjääri 4. Eesti Rügemendis. Vabadussõja perioodil teenis ta laiarööpmelistel soomusrongidel nr.2 ja nr.4 ja […]

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: võõrtööjõud Poolast

16.04.1937.a. otsustas Riigi Majandusnõukogu toetada välistööliste toomist Eestisse. Peamiselt Poolast pärit võõrtöölised leidsid rakendust põllumajanduses ja osaliselt ka põlevkivitööstuses – seda enamasti Kiviõli kaevanduses.  Nii on praegusenigi Kiviõlis olemas oma poola kogukond. Poolakad osutusid küllaltki headeks kaevuriteks, kuna neil oli olemas kivisöe kaevandamise kogemus. Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud