1865. aastal tahtis Jõhvi apteeker O. F. Seiler avada oma filiaali ka Vasknarvas, selleks aga ei antud luba. Alles 29(30) 10.1883.a. sai proviisor A.Happich loa Vasknarva apteegi avamiseks. 28.04.1886.a. hävis see maja tules ja nüüd viidi apteek üle uude hoonesse keset alevit, kuid ruumid olid siin väga halvad ja nii ei antud uut tegevusluba. Leiti […]
28.04.1875.a. asutati Narva 4-klassiline poeglaste progümnaasium, millest 6 aastat hiljem sai gümnaasium. Arthur Ruusmaa
28.04.1989.a. loodi Eesti Kodanike Komitee Jõhvi komitee. Arthur Ruusmaa
28.04.1950.a. hävitati Tartus Eesti Vabadussõja sümboolne mälestussammas KALEVIPOEG ja väidetavalt valati sellest tulevane V. I. Lenini kuju endise EPA peahoone ette. Praeguseks on ka Lenin maha võetud ja ootab oma kohta tulevases Nõukogude okupatsiooni muuseumis (skulptuuride-pargis). Samas on päevakorda kerkinud uue Kalevipoja taasavamine endisesse kohta, mis tingib ka rahvuseepose “Kalevipoeg” looja Fr. R. Kreutzwaldi mälestusssamba […]
29.04.1926.a. sündis Tudulinnas ooperilauljatar Paula Padrik. 1945.a lõpetas ta Türi aiandustehnikumi ja jätkas õpinguid Tallinna Tarbekunsti Instituudis aia- ja pargikujundaja erialal. 1946-1950.a.õppis Tallinna Muusikakoolis ja siit läks õppima laulukunsti Tallinna Konservatooriumi, mille lõpetas 1955.a. Õppis L.Sauli lauluklassis. Sellele järgnes 14 aasta jooksul töö Estonia ooperikooris, korduvalt esines ka soololauljana. Arthur Ruusmaa
29.04.1918.a. sündis Narvas Johannes Sepp, kes kaadrisõjaväelasena (Eesti kaitseväes jõudis nooremleitnandiks) läks Soome 12.11.1943.a ja suunati ohvitseride väljaõppele Taavettis, mille lõpetas lipniku auastmes. Tema lahingutee kulges Viiburi lahel ja Vuoksel. Soome armeest vabastati 18.09.1944.a. ja suunati Kehra laagrisse, teel õnnestus põgeneda ja pääses Rootsi, kus sai tööd arvutiinsenerina. Arthur Ruusmaa
Tulevane koolmeister ja muusikamees Peeter Veevo sündis 10.04.1897.a. Pärnumaal Polli vallas. 1919.aastal asus ta Jõhvi elama ja alustas tööd koolmesitrina. 1928-44 aastail oli P. Veevo Jõhvi algkooli juhatajaks (endine Pioneeride Maja, praegune Koolinoorte Loomemaja). Ta oli tuntud muusikaõpetaja, koorijuht ja ühiskonnategelane. 1923-1943. aastail juhatas ta Jõhvi Haridusseltsi laulukoori (segakoori – vaata fotolt). Mitu aastat juhatas […]
Siimon Söödi kaheksast lapsest valis vaid üks laps õpetaja elukutse ja selleks oli vanuselt kolmas laps, poeg Richard-Woldemar, kes sündis 16.aprillil 1885.a. (v.k.j.). Oma esimese õpetuse sai kodus isa käest, sellele järgnes Jõhvi Ministeeriumikool ja selle juures asuv pedagoogikaklass, mille ta lõpetas 1902.aastal. Siis oli aasta Sakal abiks õpetaja Petersonil ja sellele järgnes isesesev õpetaja […]
05.03.1850.a. (v.k.j.) sündis Rõngus Siimon Jakobi poeg Sööt, kes õppis Rõngu kihelkonnakoolis ja siin sai ta korraliku vene ja saksa keele oskuse ja see tuli talle hiljem ka kasuks. Nimelt kutsus Kukruse mõisa omanik ajaloolane Robert Toll (1802-1876) 19 aastase Siimoni enda juurde Paatele külakooliõpetajaks. Selleks sõlmis mõis koolmeistriga lepingu, mis on ka säilinud (asub […]
Uudised
VE: Sajor, Rudolf – maalikunstnik ja kujur
10.09.1888.a. sündis Püssi vallas maalikunstnik ja kujur Rudolf Sajor. 1904.a. lõpetas ta Narva linnakooli ja 1907.a. eksternina Peterburi I Reaalkooli. Nende aastate sisse (1904-1909.a.) mahub sisse õppetöö A.Steiglitzi kunsttööstuskoolis ja täiendamised akadeemikute J.Goldblatte ja J.Zionglinski juures. I maailmasõja ajal võitles grenaderina Kaukaasias. 1920.aastal naases Eestisse ja 6 aasta jooksul õpetas lapsi Narva koolides, olles ametis […]