• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Jaapanis jälle maavärin ja hiidlained

Ega see pole esimest ega viimast korda…
Jaapanlased on sellega harjunud ja ohutaset osatakse hinnata.
Üheteistkümnene Miroslav kujutas üle-eelmise sajandi Kanagawa hiidlainet vaatega Fujile hiidlainet selliselt…
(illustratsioon vastilmunud Street Philosopy… raamatust)

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Tänavafilosoofia

Täna jõudis “Apollo” raamatulettidele ja e-poodi ameeriklase Mark James Jones “Street Philosophy 101” ingliskeelne raamat vabatõlkega eesti keelde allnimetusega “Üle oma varju ei hüppa…
Kerge kiiksuga raamatu iga lehekülg täidetud lugeja mõtet ergutava filosoofiaga.
Autor annab vihjeid isegi maakera kukla-poolelt…

https://www.apollo.ee/et/street-philosophi-101-ule-oma-varju-ei-huppa.html

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Hormuz on ja jääb, kuid…

Araabia Ühendemiraadid ja Omaan võiksid korraks oma rahakotirauad avada ja kaevata läbi Musandami poolsaare Pärsia ja Omaani vahele otsekanali…
Arvata on, et kanali valmimise järel rahakotiraudade sulgemine polegi enam mõttekas…

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Aeg hakkab otsa saama…

Möödunud 5 kuu jooksul pole riigi majanduselus midagi paremuse suunas muutunud. Vastupidi – valitsuse poolt avaldatud prognoosid järgnevateks aastateks vaid kinnitavad allakäigu jätkumist ja riigieelarve defitsiidi suurenemist.
Valitsuspoliitikud püüavad kõiki oma möödalaskmisi õigustada kaitsekulutuste kasvatamise vajadusega. Jah, kaitsekulutuste kasvatamine on hilinenud möödapääsmatu paratamatus.
Samas pole ühtki valdkonda, kus millegi kiiduväärsega oleks hakkama saadud, olgu see siis energeetika, haridusreform jmt.

Jätkatakse jäärapäiselt valitud huultelt-lugemise-kursil ega märka isegi kuristiku äärel kõlkudes midagi mõistlikku välja pakkuda, mida olukorra parendamiseks ette võtta. Kollaps pole enam kaugel…
    Olen endiselt arvamusel, et peapõhjuseks on avaliku sektori, eeskätt valitsusringkondade soositud ja mõõdutundetu üle-jõu-elamisele ja jätkuvatele palkade süümepiinadeta kasvatamisele olematute riigitulude ja  valitsemiskulude jätkuva kasvu tingimustes. Samas nõustugem, et kõikides eluvaldkondades on palgatasemete proportsioonid enam-vähem paigas.
Pean loomulikuks, et kogu avalik sektor lõpetaks laiamise, end tööalastes toimingutes mõtte-erksust näitaks ja tavakodaniku kombel enam pingutaks.
Ebariigimehelikkus, personaalne ja korporatiivne vastutamatus ja mõõdutundetus väljendub eeskätt suutmatuses riiki juhtida tasakaalustatud riigieelarve järgi.
Maksumaksja raha raiskamine jätkub samuti ennak-tempos, pole ühtki märki, et riik rahakoti rauad tavakodanikule arusaadavas vormis koomale tõmbaks…
    Täna on veel võimalus vältida riigi (Kreeka eeskujul) pankrotistumist, kuid selleks peab koheselt eriolukorra(?) seadusega kogu avaliku sektori palgad külmutama ja indekseerimised lõpetama ja viima palgafondide kasvud vastavusse SKP muutusega (riigieelarve täitmisega, +/-%).
    Jään endiselt arvamusele, et riigi majandust ei juhi valitsus, vaid riigi edukuse ja heaolu loovad-tagavad ettevõtjad, mida avalik sektor (sh valitsus oma otsuste ja seatud tingimustega vaid koordineerib ja) sekundeerib.
Meie riik on viimaste aastatega kujundatud toetuste-põhiseks, kus tänu riiklikele piirangutele ja valitsevale bürokraatiale erakapitalil enam investeerimise sõnaõigust praktiliselt polegi. Mõni ime siis, et asisemad investeeringud piiri taga rakenduse leiavad…
Mis puutub Eesti riigi strateegilisse arengusse, siis peale tuumajaama üle peetava diskussiooni pole midagi ette näidata. Kombijaamade hajutamisest üle riigi aga vaikitakse, ehkki hajutatus on lisaks kaitsestrateegilise olemusele ühtlasi regionaalse arengu tugimeede.
1) Päevakorrast on maha võetud Saaremaa püsiühenduse rajamine (vaata: http://www.virumaa.ee/saaremaa-pusiuhenduse-eriplaneeringust/), mis riigikaitse seisukohalt võinuks ammu valmis olla. Paaristunnel oleks paari aastakümne jooksul pealegi konsortsiumile(?) isetasuv taristuprojekt (kui läbimis-pilet jääb praamihinna tasemele). Unustatakse, et püsiühendus tunnelina avardaks kaitsestrateegilisi võimalusi.
Kes või mis takistab Tallinn-Rohuküla raudtee ehitamist?
2) Või siis rahva säilimiseks vajaliku iibe tõstmise meetmete arutelu vältimine. Arvan, et arutelu algatamiseks piisaks, kui KEEGI (nt mõni erakond) pakuks välja kas või alaealiste laste emade vabastamise üksikisiku tulumaksust.  Ülejäänuga saaks lapsevanemad ise hakkama…
Samas aga laste kooliküpsuse otsustamise peaks delegeerima lasteaedadele, sest nendel on enam aimu lapse keeleoskuse, vaimsuse ja füüsilise seisukorra üle kui poliitikutel. Mõistlikum on aasta enam lastaias käia, kui koolis mahajääjate seas olla…
Kuna põhiharidus on meil tasuta ja lasteaiad on haridussüsteemi osa, peab ka lasteaed olema lapsevanematele tasuta.
Mis puutub aga kutseõppesse ja kõrgharidusse, siis esimene kutseõpe ja kõrgharidus peavad olema riigi kulul. Järgmised võiksid olla tasulised; see sunnib õppureid esimest(?) korda iseseisvalt oma tuleviku valikuid tegema.
Praegu kehtiv kord kutse- ja kõrghariduse omandamiseks mitmesse õppeasutusse kandideerimiseks korraga on haridussüsteemi populistlik käkk, nonsenss.
3) Riigi võlakoormus kasvab tempos, mis iga nina kohta arvestatult minu hingele läheneb juba aasta-pensioni suurusele. Õnneks selle võla tasumisest mu pääsetee varsti “koidab”…
4) Haigekassa ristiti küll ümber tervisekassaks, kuid midagi selgemaks ei saanud. On loogiline, et haiglas veedetud patsiendi ravi ja voodipäevade eest tasub haigekassa. Samas jääb arusaamatuks, miks haiguspäevade kompensatsiooni makstakse töötule endiselt haigekassa eelarvest, mitte töötukassa eelarvest?
Jne.
Muidugi, küsida (veel?) võib, aga kust leida vastajaid? Ja tegijaid?
       Aga võib-olla peaks alustama Riigikogu valimise seadusest, kuigi on vähe lootust, et seadusandja ise “oma mugavuse oksa” ise lõikama hakkab…
       Kuigi rahvaesindajad leiavad, et riigikogu allasutuses peetavad vabariigi valimiskomisjoni avalikud koosolekud peaksid olema riigikogu liikmetele ja avalikkusele ligipääsetavad järelvaadatavate veebiülekannetena, ei suuda  see seaduse rakenduse nüansse avada ega avalikkuse huvi valimistulemuste kokkuvõtete tegemisel rahuldada.
Miks? Sest riigi valimiskomisjon paneb ainult “templi”. Valimiskorralduse retsepti koostab ja häältelugemise kokkuvõtted teeb valitsusele alluv tsiviilkontrollita valimisteenistus.
Vaata http://www.virumaa.ee/avalik-testament/

Tänan!

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Millega tegeleb Wiru Mill OÜ?

Wiru Mill OÜ on minu kodukandi pereettevõte, mis on mahetatra väärindamisega saanud jalad alla.
Nagu kõigil mahetootjatel, on ka neile omased raskused seotud maheda toorme kasvatamise kehvavõitu efektiivuse tingimustes.
Kuidas tarbijad Wiru Milli tooteid vastu võtavad, sõltub ikka nende tarbijate tõekspidamistest ja valmisolekust tervislikult toituda.
Kuna olen maia-võitu, satuvad mitmed tooted ka minu toidulauale.
Lühidalt – ja nii ongi…
Kas osta E-poest või WiruMilli partneri omast, tehke aga oma valik ise, külastades https://wirumill.ee/e-pood/

Jätku Leivale!
Tatraleivale jätku…

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Veel pole hilja…

    Üllatav, et üldises tardumuses leidub siiski neid, kes tajuvad Eesti riigi majanduslikku allakäiku. Pean silmas Õhtulehes ilmutatud SEB panga hinnangut “Majanduslik kuristik laieneb, jõukamad kasvatavad kukrut, madalapalgalised elavad peost suhu”
Samas valitsuspoliitikud jätkavad jäärapäiselt valitud kursil ega märka isegi kuristiku äärel kõlkudes midagi mõistlikku välja pakkuda, veel vähem ette võtta. Kollaps…
    Olen endiselt arvamusel, et peapõhjuseks on avaliku sektori, sh valitsusringkonnad, mõõdutundetu üle-jõu-elamine, mida kinnitab ka mainitud artikli autor. Erariigimehelikkus ja mõõdutundetus väljendub eeskätt suutmatuses riiki juhtida tasakaalustatud riigieelarve järgi.
    Täna on veel võimalus vältida riigi pankrotistumist, kuid selleks peab koheselt eriolukorra seadusega kogu avaliku sektori palgad külmutama ja indekseerimised lõpetama. Ning viima palgafondide kasvud vastavusse SKP muutusega (riigieelarve täitmisega, +/-%).
     Eelöeldu mahus nõustun minagi kolme strateegilise valdkonna – politsei, päästjate ja kultuuritöötajate keskmiste palkade korrigeerimisega.
     Jään endiselt arvamusele, et riigi edukuse ja heaolu tagavad ettevõtjad, mida avalik sektor vaid sekundeerib.
Ning üksikisiku tulumaks võiks olla proportsionaalne (25…26%), kuid toimetulekuväärse maksuvaba osaga (1000…1100€).
     Aitähh!
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Kommentaar

Viljar Arakasel oli ERR Esimeses stuudios tuline õigus väites, et riiki juhitakse ilma pika vaateta.
Omalt poolt lisan – nagu kohane ühe-päeva-libikale. Mõistagi on peapõhjus võimuihas, mitte riigielu stabiliseerimises…
Olen kindel, et asja parandamine on kaine mõistuse ja oskusliku tegutsemise siiski veel võimalik.
Varem öeldule – avaliku sektori palkade külmutamine ja seostamine riigi skp muutuse +/-%-ga – peaks teisena järgnema kõigi valdkondlike palgaastmestike korrigeerimine seostatult riigi keskmise töötasuga.
Millised on valdkonnad ja keskasutused jms on väärt toimetama teiste avaliku sektori valdkondade arvel, peaks määratama seadusega, mitte tänaval või muul viisil väljapressimimiste või poliitikute lubadustega.

Kolmas samm oleks eelmainitud üksikisiku tulumaksu küüru muutmine proportsionaalseks maksuvaba lävendiga. Üksikisiku poolt tehtud investeeringud olgu deklareerimise korral tulumaksuvabad. Tulumaksu lävendit korrigeerida skp kasvu %-ga.

Riigi edukuse tagab ikkagi vaid vaba ettevõtlus ja ärisektor.

Tänan!
Avo Blankin
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

ALLES PÄRAST TÄIUSLIKE E-VALIMISTE KORRALDAMIST ON AEG RIIGIREFORMIKS

  • E-hääletusprogramm on olnud turvaline, aga tulemuste usaldusväärsus rahva seas on ikka küsitav.
  • E-valimised oleks vaid siis täiuslikud, kui hääled edastab, kogub ja loeb kokku vaid üks masin.
  • Riigikogu valimisseaduse muudatused on vajalikud täiuslike e-valimiste saavutamiseks.

Eestis alguse saanud edumeelsed e-valimised pole kõlavale nimetusele ja promomisele vaatamata maailmas laineid löönud. Peale Eesti on e-valimisi osaliselt kasutusele võtnud vaid Venetsueela ja Venemaa, kirjutab Avo Blankin, vabariigi valimiskomisjoni esimees aastatel 1993-1996.

Ju pole siis e-valimised sedavõrd usaldusväärsed, et neid kasutada. Küll kiidab Venemaa e-valimiste kõrgel tasemel turvalisust. Ju siis on seadustes «iseärasusi», mis ühte meelitab, teisi tõukab.

Õhtu- ja põhjamaade kultuuriruum on e-valimiste suhtes olnud viisakalt arvamustevaene. Keegi ei eita e-valimiste kaasaegsust, kuid keegi pole kinnitanud nende usaldusväärsust. Näis, millise hinnangu annab OSCE veebruari-missiooni töögrupi veebruaris tehtud uuringu raport.

Valimised peavad olema ühtaegu demokraatlikud ja konservatiivsed, loomata kellelegi eeliseid, ausad, üheselt mõistetavad ja arusaadavad kõigile osalistele ühtmoodi ning tulemused usaldusväärsed ja kontrollitavad.

Tänapäevane infotehnoloogia võimaldab kõik e-valimiste seadusesse kirja pandud tingimused täpselt täita, vältida valijahääle edastamisel moonutusi või kaotsiminekut. Mõistagi vaid siis, kui seda e-valimisprogrammi koostajalt valimisseadusega nõutakse.

Viimased 20 aastat e-hääletamist on tõendiks, et meie programmeerijad tunnevad oma tööd hästi – e-hääletusprogramm on olnud turvaline ja häkkimiskindel. Kuid valimistulemuste usaldusväärsus rahva seas on endiselt küsitav.

E-valimised on siiski vaid üldnimetus, mille esimene osa sisaldab valimiste ettevalmistusprotseduure ja teine, peamine valijate e-häälte krüpteeritud edastamise, kogumise, sorteerimise koos e-hääletamise tulemuste selgitamise ning avaldamisega.

Sedelitega hääletamist ei toimu

E-valimised oleks vaid siis kaasaegselt täiuslikud, kui e-hääletamisel edastab, kogub ja loeb valijate hääled kokku vaid üks turvaline testitud katkestamatut valimisprogrammi järgiv valimis-urn-arvuti (server), olgu ta nimi siis kas urn-valimismasin või lihtsalt valimismasin. Inimkäeline sekkumine piirdub vaid e-hääletamise algust tähistava valimismasina start-nupule vajutamisega.

Mõned hetked pärast e-hääletamise lõppemist väljastab urn-valimismasin valimistulemuste kokkuvõtte-faili ja väljaprindi.

Meenutagem, et klassikalisel pabersedelitega hääletamisel otsustab tulemuse suuresti nn inimfaktor – hulk valimiskomisjone oma urnidega, aga lõpuks otsustab sõltuvalt kultuuriruumist ikka see isik(ud), kes valijate sedelite hääled viimasena kokku «liidab».

Ammu olnuks aeg ka meil nõukalikust suhtumisest vabaneda ja täiuslike e-valimiste seadustamise ja korraldamisega vabaneda.

Usaldusväärsete e-valimiste aluseks on põhiseadus

Et usaldusväärseid ja täiuslikke e-valimisi Eesti Vabariigis korraldada ja läbi viia, peavad esmalt lähtetingimused, st riigikogu valimisseadus olema täielikus vastavuses EV põhiseadusega.

Riigikogu valimisseadus on vaieldamatult meie riigi tähtsaim seadus Eesti Vabariigi põhiseaduse järel. Seega riigi tulevik otsustatakse ja määratakse riigikogu valimisseaduse järgi seadusandja, riigikogu liikmete valimisega. Kehtiv riigikogu valimisseadus aga minu meelest pole täies vastavuses põhiseadusega, mistõttu ka valimiste usaldusväärsus on küsitav.

Kuigi viimase 20 aasta jooksul toimunud riigikogu valimised (vaatamata e-sildile) pole täiuslikud, on valimistulemused ja riigikogu liikmete volitused siiski kehtivad, sest e-hääletamise programm vastab punktuaalselt valimisseadusele.

Põhiseadus ju kehtestab: § 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

Seni toimunud valimised on olnud üldised, kuid alates 2004. aastast:

  • pole ühetaolised, sest kasutatakse kahte hääletusviisi – e-hääletust ja pabersedelitega, pealegi eraldi;
  • e-hääletusel võimaldatakse ümberhääletust, mida pabersedelitega hääletamisel ei võimaldata;
  • hääletamisaeg pole pidev, vaid katkestatud – kahe erineva hääletusviisi vahel on paus, mille vajadust ja otstarvet seadusandja pole põhjendanud;
  • paradoksaalne on, et e-hääletuse toimingut (ja aega) nimetab valimisseadus eelhääletuseks, nagu valimipäeval toimuks II voor vms otsustav hääletamine;
  • toimunud valimised pole otsesed ega proportsionaalsed, sest mandaate ei jagata ringkonniti kandidaadi poolt antud häälte pingerea järgi;
  • kasutatakse otsevalimist välistavat valimissüsteemi «vahendaja» teenusega, kus vahendajaks kõrgema matemaatilise d’Hondti järjekordade valemi tuletis.

Kohane on mainida, et viimastel riigikogu valimistel Ida-Virumaa ringkonna osa mandaate jagati hoopis Lõuna-Eestisse. Leidis kinnitust, et d’Hondtil põhinev valimissüsteem moonutas regionaalset ühetaolisust ja rikkus ringkondade mandaatide proportsionaalset jaotust; võimendas suurima häälesaagi koguja erakonna nimekirjale «lisaboonust» vähimate arvel. Antud juhul kaheksa mandaadiga. Sest nii sätestas kehtiv Riigikogu valimise valimise seadus.

PS § 63 Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.

Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.

PS § 64 Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.

Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;…

Põhiseadust ei täideta, sest:

  • jätkub riigikogu liikmete määramine riigiametite ja äriühingute nõukogudesse ilma süümepiinadeta;
  • kuna riigikogu liige on Eesti kõrgema seadusandliku organi liige, ei tohiks ta põhiseaduse loogikat järgides samal ajal olla ka alamastme seadusandliku organi – kohaliku omavalitsuse volikogu – liige. Veel enam, riigikogu või volikogu liige ei tohi olla samal ajal munitsipaalettevõtte või koolijuht.
  • riigikogu asendusliikmeks ei määrata ringkonna valimistulemuste järgi esimene mandaadita jäänu, vaid erakonna kandidaatide nimekirja järjekorra järgi.

E-valimisteks vaid üks urn-valimismasin

Usun, et kui riigikogu valimisseadus suudetakse ebakõladest ja «trikkidest» vabastada, on võimalik, et pärast valimiste ettevalmistavat osa on võimalik, et tähtsaima, valimiste hääletusprotseduuri, viib algusest lõpuni (koos mandaatide jaotamisega) läbi vaid üks pidevalt tegutsev sõltumatu «ekspert» – valimisprogrammiga üks urn-valimismasin.

Urn-valimismasin juhib kõiki hääletus-toiminguid ja väljastab jooksvat infot avalikkusele vastavalt programmiga sätestatule ilma operaatori sekkumiseta.

Valimistel kasutatakse ainult valijate e-nimekirju, valijad/hääletajad kasutavad ainult isikutuvastamisega e-hääletust (arvutiga) ja m-hääletust (mobiiliga). Igal valijal on ainult üks hääl, mida muuta ei saa, kordushääletust ei võimaldata (e-valijate nimekiri teist korda ei avane).

Hääletamiseks saab igat arvutit või nutiseadet kasutada vaid ühe korra, pärast esimest hääletamist rakendub hääletusseadmele automaatne piirang (e-valijate nimekiri ei avane). Valimisjaoskondade arvutitele ühe-korra-hääletamise piirang ei laiene.

Mis puutub aga valimisjaoskondades hääletamisse, siis valimisjaoskonnad varustatakse internetiühendusega (nt puutetundlike) arvutitega, millega on võimalik ka kodukutsetega hääletust läbi viia. Tundub mõistlik, et eakaid, pimedaid jt juhendab või abistab e-hääletuse sooritamisel arvutit kas valdav pereliige või valimiskomisjoni vannutatud liige või isegi…vaatleja, mitte aga hooldeasutuse, vangla jmt ametnik.

Oma e-hääle turvalise sisestamise õigsuse ja seaduslikkuse eest vastutab hääletaja ise.

Hääletamise alustamise hetkel lülitab vabariigi valimiskomisjoni esimees serverarvuti ehk valimisurn-valimismasina tööle. Masin seiskub iseeneslikult hääletamise lõppemise järel – valimistulemuste, mandaatide jaotusega faili avaldamise ja väljaprindi lõpetamisega.

Hääletamisprotsessi ajal väljastab hääletusmasin ise perioodilisi seadusega lubatud raporteid valijate aktiivsuse kohta jms.

Kogu e-hääletuse ja m-hääletuse interneti-liikumise info kogutakse-salvestatakse valimiskomisjoni serverarvutis üheaegse kopeerimisega riigikohtu arvutisse, säilitamiseks vähemalt järgmiste valimiste tulemuste kinnitamiseni.

Meenutagem, et riigikohus on valimiste seaduslikkuse kontrolli ja kaebuste lahendite otsustamise kõrgeim instants. Vajadusel käivitatakse valimisprogramm ja kontrollimaks valimistulemusi e-valimiste info salvestise alusel.

Olen veendunud, et meie ITK spetsialistidele on turvalise valimisprogrammi koostamine igati jõukohane. Pole kahelnud hetkegi, et nende senine süüdistamine e-valimiste läbiviimisel on alusetu.

Pärast riigikogu valimisseaduse muutmist vajab hääletamisprogramm uut arhitektuuri. Miks mitte hääletusprogramm hankida avaliku konkursi korras.

Kuna valimistulemused sõltuvad ka tulevikus ikka sellest, kes ja kuidas tulemused kokku loeb, siis tehku seda edaspidi vaid kiretu valimismasin.

Ettepanekud

Eelnev käsitles vaid e-hääletamise põhiseaduse-kohasust ja tehnoloogilist rakendust.

Kui tegemist on isikuvalimistega (ilma d’Hondti vahendusel erakondade eelistamiseta) ja valimisseaduse kõik kriteeriumid on loogilised ning valijale üheselt mõistetavad, alles siis saab riigikogu e-valimise seadusest tõesti 21. sajandile kohane usaldusväärne tööriist.

  • Valimisringkonnad moodustatakse vastavalt haldusjaotusele – iga maakond on esindatud vähemalt ühe valimisringkonnana; Tallinna linnaosade viisi, Harjumaa 2-3 ringkonda, samuti suursaared. Mis kokku annavad valimistel regionaalse kogukonna-põhise esindatuse mõõtme.
  • Erakonna kandidaatide nimekirja pikkus ei ületa jaotatavate mandaatide arvu 101.
  • Kandidaadi kautsjon on võrdne riigi keskmise brutopalgaga, mis tagastatakse ainult valituks osutunud kandidaatidele. Valituks mitteosutunud kandidaatide kautsjonid suunatakse valimiskulude katmiseks (laekuvad riigieelarvesse).
  • Kandidaatide nimekirjade valimiskünnis on seni end õigustanud, viie protsendi valijate häälte kogumise tingimus jäägu kehtima. Valimiskünnis rakendatakse pärast kandidaati poolt antud häälte pingerea avalikustamist.
  • Riigikogu liikmeks olek piiratakse kahe valimistsükliga järjest.
  • Riigikogu liikme töötasu suurust edaspidi senisel kujul ei indekseerita; töötasu muutus olgu riigimehelik – seostatakse eelmise riigieelarve-aasta täitmise kui ka SKP muutusega (+/- protsent).
  • Valimisreklaami kulud piiratakse erakonna eelneva aasta liikmemaksude ja era-annetuste summaga. Riigieelarveliste vahendite ja laenude reklaamiks kasutamine on keelatud.
  • Erakonna kandidaatide nimekirjas üles seatud mandaadi saanud riigikogu liikme volitused lõpevad tema erakonnast lahkumisel. Asendusliikme mandaadi saab samast ringkonnast esimene mandaadita jäänu.
  • Riigikogu liikme tagasikutsumise saavad algatada vaid tema valijad; piisab, kui tema tagasikutsumiseks kogutud allkirju on enam kui valimistel tema poolt hääletanute häälte arv. Riigikogu liikme tagasikutsumise korral saab mandaadi ringkonna esimene mandaadita jäänud kandidaat.

Küll olen vajalike muudatuste sisseviimises skeptiline, sest valimiste temaatika valdajaid ja valimissseaduse tundjaid napib – on ju valimisseadusesse sisse viidud põhiseaduslikud vastuolud, riived jms seadustatud seni ikka riigikogu liikmete endi poolt ja…huvides.

Teisalt aga oleks Eesti täiuslikud e-valimised otsene vastus (väljakutse?) kõigile neile, kel seni olnud kahtlusi hääletamiste usaldusväärsusega.

Kui saadakse hakkama täiuslike e-valimiste korraldusega, alles seejärel on õige aeg riigireformiks.

https://arvamus.postimees.ee/8210746/avo-blankin-alles-parast-taiuslike-e-valimiste-korraldamist-on-aeg-riigireformiks

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Allveedroonid merealuste kommunikatsioonide kaitseks

Viimasel ajal aset leidnud merealuste kommunikatsioonide rikkumisi saab ennetada ja rikkujat tuvastada allveedroonide oskusliku kasutamisega.
Allvedroonide kasutamine on efektiivsem, kui nende kasutamist alustada suurte aluste “kõhualuste” eskortijate-saatjatena alates Taani väinadest kuni Ust-Lugani. Väikeste aluste ankrutega “kündmine” on neile laevadele endile ohtlik, pealegi veepealsete seadmetega liikumiskursil jälgitav ja registreeritav.

Mõistagi on arenguruumi märksa enam. Näiteks mini-allveedroonid-“lutikad”, mis kinnituvad magnetiga või iminapaga laevakere külge jälgimaks laevade liikumist ja vee-aluseid toiminguid. Need oleks energiasäästlikumad ja pika-ajalisema tööpiirkonna ja tööajaga…
Hea tahtmise korral isegi taaskasutatavad…
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Rüvetatud kaunis maa…

Eesti Roheline Liikumine avaldas täna (20.11.2024) video „Rüvetatud kaunis maa. Kurtna järvestiku taastamine”, mis tutvustab Euroopa Liidus unikaalse, kuid põlevkivi kaevandamise tagajärjel kahjustatud Kurtna järvestiku taastamistöid.

Video tõstab esile riigi kriitilise rolli looduskaitse rahastamise suunamisel ning vajaduse kasutada Euroopa Liidu fonde julgemalt looduse taastamiseks ja elurikkuse kaitseks. See on eriti oluline hetkel, mil järjekordsel COP-il seatakse uusi eesmärke, kuid paljusid juba võetud eesmärke on keeruline saavutada.

“Õiglane üleminek ei tähenda üksnes põlevkivisektori töötajate ümberõpet, vaid ka elujõulise ja puhta keskkonna taastamist, mis võib positiivselt mõjutada piirkonna turismi ja kohalike elanike heaolu. Viimane on eriti oluline, sest piirkonna ainsana säilinud loodusmaastik pakub väärtuslikku puhkamisvõimalust,” tõdeb Eesti Roheline Liikumise elurikkuse huvikaitseekspert Carmen Kilvits. “Kurtna järvede taastamise projekt on pingutus viia need järved tagasi nende loomuliku seisundi taastumisele – enne, kui see muutub lootusetuks ülesandeks.”

Ida-Virumaa Kurtna järvestiku taastamise vajadusest on teadlased rääkinud juba aastakümneid. Tallinna Ülikooli geoökoloog Marko Vainu toonitab videos projekti tähtsust: “Arvestades, et juba üle kolmekümne aasta on teadlased rääkinud, et siin tuleks midagi teha, on see suur ja oluline samm positiivses suunas.”

Videos käsitletakse oma vaateid Ida-Virumaa olukorrale, kus pikaajaline kaevandamine on looduskeskkonda oluliselt kahjustanud: „Siit on kogu aeg võetud, aga saastemaksudest ei ole piisavalt panustatud piirkonna taastamisse. Kui siin toimub saastamine, peaks raha suunama siia, et piirkond saaks taastuda”…

Eesti Roheline Liikumise õiglase ülemineku huvikaitseekspert Kertu Laherand kutsub üles jätkama õiglase ülemineku rahastamist Euroopa Liidu tasandil, et tagada kahjustatud ökosüsteemide taastamine ja kohalike kogukondade toetamine.
https://roheline.ee/kas-oiglane-uleminek-suudab-ida-virumaa-looduse-taastada/

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv