August Virumaa ajaloos

Augustikuu tähtpäevad Virumaal.

1. august

1863. aastal asutati Jõhvi Priitahtlik Tulekaitsemeeste Selts.

1888. aastal asutati esimene raviasutus Jõhvis, mis kuulus Õigeusu Balti Vennaskonna Balti osakonnale. Kaks korda nädalas käisid arstid Tallinnast, ülejäänud personal saadi kohapealt. Viis aastat hiljem asutati siin ka ambulatoorium, mis töötas 1917. aastani, et siis jälle tööle hakata peale Vabadussõja lõppu.

1928. aastal sündis Varja külas tõlkija Vilma JÜRISALU (EERO), kes on põhiliselt tõlkinud inglise ja saksa keelest.

1958. aastal sündis Pagari külas Krista ARU (1953.aastani MULDMA) ajakirjandusteadlane ja museoloog. Praegu Eesti Rahva Muuseumi peadirektor.

2. august

1968. aastal külastas Kohtla-Järvet NSVL kangelane, kosmonaut Valeri BÕKOVSKI, kes 14.-19.06.1963. aastal tegi kosmoselaeval „Vostok- 5” 81 tiiru ümber maakera.

3. august

1943. aastal sündis arst Heino-Enn ARPO, Eesti Kongressi delegaat.

1943. aastal algas saksa sõdurite käes olnud Jõhvi leerimajast tulekahi, mis lõppkokkuvõttes põletas maha 92 maja ja 129 kõrvalhoonet. Tules hukkus kaks inimest ja 729 inimest jäi peavarjuta.

4. august

1968. aastal tähistati Iisakus 100 aasta möödumist I Iisaku laulupäevast. Ürituse käigus käidi Theodor Hanseni haual Iisaku kalmistul ja lauldi tema laulu „Ema süda”.

5. august

1923. aastal oli Narva-Jõesuu Pimedas pargis Viru-Ingeri laulupidu

6. august

1923. aastal sündis Narvas tulevane politseinik ja soomepoiss Woldemar SELKE, kelle andmed lõpevad Eestimaale saatmisega 19.08.1944. aastal.

7. august

1938. aastal toimus Kohtla-Järve I Laulupidu 1300 esinejaga 10000 pealisele vaatajaskonnale. See pidu oli uue staadioni ristseteks .

8. august

1898. aastal sündis Ungaris tulevane graafik Ernö KOCH, kes on teinud 1936. aastal rariteetse (ainult 10 eksemplari) 6 lehest koosneva ofortide mapi „Oil shale industry of Estonia”. Mapp nr.2 on Põlevkivimuuseumi kogudes. E.Koch suri USA-s Missouri osariigis 31.03.1970. aastal.

10. august

1878. aastal sündis Peterburis Karl-Eduard KELSTER, AÜ Eesti Kiviõli direktor ja Kiviõli Spordiklubi tegevliige ning Kiviõli Tenniseklubi (Tennis Club) asutajaliige. 1939. aastal läks Saksamaale.

1903. aastal oli Jõhvi kirikus kontsert, millest saadud tulu annetati Tallinna nõdrameelsete maja ehitamiseks.

1908. aastal sündis Vilniuses Nikolai KRÕLOV, kes oli kahe valitsuse ajal ENSV kohaliku-, põlevkivi- ja keemiatööstuse ministriks (1950-1953).

1923. aastal sündis Alutaguse vallas tulevane soomepoiss Ragnar MÄGI, kes üliõpilasena liitus algul Sakas Armeega, hiljem läks Soome, kus võitles Karjala kannasel. 05.09.1944. aastal saadeti Eestisse, kus sattus Tartu rindele. Siit taandus Saksamaale ja 1949. aastal pääses USA-sse, kus töötas majanduse alal.

12. august

1928. aastal avati Jõhvi kalmistul vene surnuaia osas mälestusrist Judenitši armee ridades võidelnud ja taudi ohvritena surnud sõjameeste mälestuseks. Taastatud.

13. august

1933. aastal oli Avinurmes kihelkondlik laulupäev.

14. august

1903. aastal sündis Lüganusel viiulikunstnik Robert PEENEMAA. Suri 17.10.1949. aastal, on maetud Lüganuse kirikuaeda.

1913. aastal sündis Narvas viiuldaja Hubert ANTON (1935. aastast AUMERE). Suri Münchenis 14.02.1976. aastal.

1923. aastal sündis Mahu vallas soomepoiss Karl NEUDORF. Sai Karjala kannasel haavata ja kustutati Soome Armee ridadest 18.09.1944. aastal. Edasised andmed puuduvad.

16. august

1888. aastal sündis Narvas vioolamängija Adolf UDRIK. Suri Tallinnas 23.03.1949. aastal

1938. aastal kiideti heaks Anton Soansi projekt Kohtla-Järve uue kaevanduskooli ehitamiseks Kohtla-Järve vanalinnas.

17. august

1863. aastal pühitseti Vaivara koguduse pastori Fr.Scholvini poolt Mereküla väike puust lutheriusu kabel, mida hüüti rahva seas METSAKABELIKS (Waldkapelle). Kabel-kiriku ehitas Narva raehärra William GENDT. Kirikus oli 150 kohta ja kuni 1915. aastani oli see Vaivara abikirikuks.

1903. aastal sündis Kohtla vallas tulevane geoloogiadoktor Karl ORVIKU. Suri 07.03.1981. aastal.

1923. aastal sündis Avinurmes soomepoiss Eduard KLAUP. Suri 29.12.1959. aastal, on maetud Lohusuu kalmistule.

1958. aastal oli Iisakus rahvapidu-laulupäev.

18. august

1918. aastal sündis Siberis maadleja Arnold VILDE, Virumaa meister kreeka–rooma maadluses 1929, 1940, 1944-1949, viiekordne poksimeister 1945-1949, kuuekordne hõbemedalimees Eesti NSV esivõistlustel maadluses ja neljakordne poksihõbe.

1988. aastal toodi esmakordselt välja JÕHVI LINNA LIPP, Rahvarinde poolt korraldatud Ökoloogiaalasel miitingul.

21. august

1928. aastal sündis Mäetaguse vallas ajaloodoktor Heino ARUMÄE.

24. august

1888. aastal sündis Jõhvi vallas Kohtla-Järve kaevanduse haigemaja ja ambulatooriumi juhataja Herman KURBA.

1918. aastal sündis Narvas soomepoiss Karl KUUSK, kel õnnestus pääseda Rootsi kaudu Argentiinasse.

25. august

1993. aastal omistati PÜSSILE linna staatus.

27. august

1948. aastal sündis Lüganusel graafik Ülle MEISTER, ületamatu lasteraamatute illustraator

28.august

1898. aastal sündis Mäetaguse vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler, kapten Oskar POLLISINSKY. Represseeriti ja hukkus Norilski vangilaagris 04.04.1942. aastal.

1903. aastal seadis Lüganusele apteegi sisse kohalik arst W. von MICKEWITZ, kelle juures hakkas juhatajana tööle proviisor H.KRAMER, aasta pärast juba apteegi omanikuna.

1928. aastal sündis Narvas pedagoog ja kirjandusteadlane Paul LAAN.

1968. aastal algas Tallinnas ja Kohtla-Järvel ÜRO egiidi all rahvusvaheline põlevkivialane sümpoosium, mis kestis 5. septembrini.

30. august

1953. aastal, kaevurite päeval, avati Jõhvis V. I. Lenini mälestussammas (autorid skulptorid Arseni ja Signe Mõlder, arhitekt E.Roos). Sammas seisis oma postamendil 37 aastat ja 362 päeva.

31. august

1928. aastal sündis Vaivara kandi kodu-uurija Raimond SEPPAR. Suri 05.06.1995, on maetud Vaivara kalmistule.

Oma märkmete alusel ARTHUR RUUSMAA.