Üks Ida-Virumaa kunne, ütlevad ühed. Sahkerdaja ja korruptant, leiavad teised. Tõsine töömees, kes pole viimase üheksa aasta jooksul korralikult puhanudki, ütlevad kolmandad. Tõsiusklik mees, väidavad neljandad.

Nikolai Ossipenkol on kaks hüüdnime – Oss ja Nikola Ida-Viruski. Mees, kes sisuliselt kontrollib kõiki kommunaalteenuseid Kohtla-Järvel ja Jõhvis ning on mõnede arvates alati valmis asju rahapakiga kiirendama, omab kommunaalfirmat N&V, mis lapib auke, paneb asfalti, istutab lilli. Nüüd tunneb tema vastu huvi kapo, sest väidetavalt on mees andnud tööde enda firmadele saamiseks Kohtla-Järve linnapeale Jevgeni Solovjovile altkäemaksu.

Vähesed teavad, et Nikolai Ossipenko elus on kõige tõsisemaks pöördepunktiks teise naise Kersti surm 2004. aastal, pärast mida mees tohutult muutus. Surm mõjus mehele väga ängistavalt ning pärast seda polnud teda lähemalt tundvate inimeste sõnul tema psüühikaga kõik korras.

Pärast Kersti surma käis Ossipenko pea iga päev tema haual ning pani sinna küünla. Elu aeg tilkagi napsu võtnud ning mitte ühtegi sigaretti teinud politseis personalitööd teinud Kersti suri maksavähki. Nikolai mattis Kersti Pühtitsa kloostri territooriumile. Just sellest ajast muutus mees tõsiusklikuks. „Nüüd ei lähe ta ühestki kirikust mööda, toetab neid päris suurte rahadega. Tšornoje bratstvo (vn must vennaskond – õigeusu kiriku kõrgemad vaimulikud – toim) sööb tema lauas,” rääkis üks Ossipenko käekäiku pikemat aega jälginud ajakirjanik.

Ossipenko saab väga hästi läbi ema Varvaraga ning toetab Pühtitsa kloostrit ka materiaalselt. Tihti käis mees ka Moskvas kõrgete usutegelaste vastuvõttudel, tundes hästi mitmeid neist.

Ossipenko kabinetis käinud teavad rääkida, et mehe laual on mitmeid ikoone. Eriti uhke on mees aga Sergei Radonezski ordeni üle, mille andis talle koos isa Korniiliga üle patriarh Aleksius II. Igaüks sellist ordenit ei saa.

Kooselust Kerstiga on Ossipenkol kasvatada tütar Tiia. „Tütar on talle number üks. Nikolai armastab teda meeletult ja võtab kõikjale kaasa,” rääkis Ossipenkot lähedalt tundev inimene.

Kummaline on aga see, et eesti naisega kooselust sündinud tütar räägib eesti keelt kehvemini, kui räägib Ossipenko tütar esimesest abielust venelannaga. Vanem tütar on lõpetanud cum laude Tartu ülikooli ning õppinud ja praktiseerinud mitmel pool maailmas.

Tiit, Kersti poeg esimest abielust ja Nikolai kasupoeg, on AS-i N&V nõukogu esimees.

Nüüd on Ossipenko abielus kolmandat korda, abikaasa Natalja on mitmete tema ettevõtete aktsionäriks.

Eestisse sattus Ossipenko ajal, kui riigis oli praeguse politsei asemel veel miilits. „Ta tuli Karpaatidest ning tema varandus mahtus vaid kahte kilekotti,” teab rääkida keskkriminaalpolitsei kunagine abidirektor Koit Pikaro.

Ossipenko läks tööle miilitsasse ja jäi sinna ka hilisemal politsei ajal.

Ida-Virumaal politseiosakonna juhina töötanud Ossipenko jõudis komissari kohani siis, kui regiooni prefektiks sai 1991. aastal Helmut Paabo. 1997. aastal tuli Paabo Tallinna ning mõni aeg hiljem jõudis talle järele ka Ossipenko. Probleemiks kujunesid nimelt Ossipenko mitte väga head suhted Paabo järglase Aleks Uiboga, samas olid mehel aga head suhted Paaboga ning nii saigi temast Tallinnas Ida politseiosakonna komissar.

Kui Koit Pikaro väidab, et Ossipenko tööga silma ei paistnud, siis mehe endised kolleegid Ida-Virumaal väidavad vastupidist. Venelastel on endil ütlus, et nad vajavad tugevat tsaari, tol ajal koosnes Ida-Virumaa politsei aga 99% ulatuses venelastest. „Ossipenko hoidis vene inimest tugeva käega ja pani nad tööle,” meenutab kunagine kolleeg.

1999. aastal lõppes Ossipenko töö aga ka politseis – mees koondati ning ta läks tagasi Ida-Virumaale. „Olen töötanud ausalt üle 20 aasta politseinikuna. Mul on juriidiline haridus. Lahkusin politseist 1999. aastal perekondlikel põhjustel. Ei soovi rohkem sellel teemal rääkida… Alates 2000. aastast hakkasin tegelema teedega,” on Ossipenko ise öelnud 2005. aastal usutluses Eesti Ekspressile.

Äris hakkas Ossipenkol hästi minema. Ühe Ida-Viru omavalitsusjuhi sõnul on silma jäänud, et Kohtla-Järvel lähevad hanked tihti ühtedele ja samadele isikutele. „Kuidas need on korraldatud ja kas seal on eelkombinatsioonid, selle kohta on mul kõrvalseisjana raske hinnangut anda,” ütles omavalitsusjuht.

Selge on, et Ossipenko kõiki hankeid Ida-Virumaal võitev ettevõte AS N&V tegutseb tavaliselt ülirentaablilt, 40–50% käibest kasumiks pole selle kommunaalteenuseid osutava ettevõtte puhul miski eriline näitaja. 2008. aasta lõpuks oli ettevõttel jaotamata kasumit kogunenud juba üle 160 miljoni krooni.

„Ettevõte tegutseb tavapäraselt skeemi alusel – pakub kahtlustuste kohaselt suunatud hankel madalat hinda, kuid küsib hiljem lisatööde eest raha juurde. Näiteks aastatel 2000–2005 sai AS N&V Kohtla-Järve linnalt 69,9 miljonit krooni lepingujärgsete ja 69,5 miljonit lisatööde eest! Septembris võitis AS N&V järjekordse, seekord 229 miljonit krooni väärt teede haljasalade hooldamise hanke, olles ainus pakkuja,” viitas Äripäev.

Teehooldajana tegutseb Ossipenko ka Vaivaras. Kui Vaivara aga tahakski tema asemel kedagi teist ning annaks lepingu kellelegi teisele, siis lõppkokkuvõttes teeks töö ikkagi ära ettevõtte allhankijana Ossipenko.

Kuid Ossipenko tegutseb ka Ivangorodis ja Pihkas ning teadjate sõnul läheb tal sealgi väga hästi.

Äriregistri andmeil kuulubki Nikolai Ossipenkole otse ainult AS N&V.

Uikala Prügilas on ta nõukogu liige, prügilast väike osa kuulub firmale OÜ I.V.P. Keskus, mille omanik on Nikolai praegune abikaasa.

Nikolai Ossipenkol ei paista olevat ka tohutuid kinnistuid, kinnisturegistri andmetel kuulub talle otse vaid kolm elamumaa krunti Jõhvis. Tema firmale kuulub kokku aga kuus kinnistut, neist neli Jõhvis ja kaks Ahtmes.

Ossipenko ettevõttele kuulub Peipsi rannikul asuv puhkekeskus Suvi, mis teadjate sõnul on koht, kus muu hulgas kohtutakse sageli ka kohalike õigeusujuhtidega.

Jõhvis elab Ossipenko ka ise, seal on tema firma kontor ning sealses koolis käib tema tütar Tiia.

Üheks Ossipenko edukuse võtmeks loetakse seda, et ta hakkas kohe uusi masinaid soetama, mitte ei sõitnud ringi vanade „krusadega”. „Ja Nikolail läks hästi, seda kinnitab ka tema poolt mulle öeldud lause, et tal on 500 alluvat,” tõdeb üks mehe ammune tuttav „Ta on kõva töötegija ning loobunud nii paljudest maistest asjadest töö nimel. Olen temalt küsinud – mille nimel sa rabad –, kuid vastust polegi saanud.”

Kasutatud tehnika saadetakse Ossipenko Ivangorodis ja Pihkvas tegutsevatesse kommunaalettevõtetesse, kus see edasi teenib. Siin oleks selle garantiijärgne hooldus kallim.

Et Ossipenko on kõva töörügaja, seda näitab ka üks lõbus seik Sirgalast. Tegemist on vana kaevandusasulaga, kus on vaid tosin maja ja elatakse ehk vaid ühes suuremas korterelamus. Aga kui sa sõidad seda tondilinnakut mööda ringi, siis näed, kuidas paplid on ilusti pügatud ja murugi on põetud. „Ossipenko on tubli töömees ning kõik kenast ära teinud,” naerab üks Ida-Virumaal tegutsev ärimees.

Lahkarvamuste lahendamisel on Ossipenko resoluutne. Pealtnägijad meenutavad tänini, kuidas Narva heakorrafirma pärast tülli minnes sõitis Ossipenko autoga Narva linnavolikogu ette, kutsus telefoniga volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini välja ja saatis ta siis kõvahäälselt väga pikalt. Juba järgmisel volikogu istungil tõstatas Stalnuhhin linna heakorraküsimuse.

„Oss on valmis oma äride päästmise nimel pisemaid tegelasi ohverdama. Mitte otse, aga vana mendina on tal selleks piisavalt võimalusi,” sõnas üks Ossipenko tegemisi tundev ärimees. Seda arvamust kinnitavad teisedki.

Ometi on mees ühes seltskonnas väitnud, et tahab end karmide 90-ndate suhtes legaliseerida, olla jätkusuutlik ning rahulikult elada. Mis karmidel 90-ndatel Ida-Virus juhtus, võib aga tagantjärele vaid aimata. Kaudselt on vihjatud, et Ossipenkol võis seos olla kunagise Ida-Viru hirmu, allilma liidri Sergei Satšukiga ja tema vendadega. „Ta võis Satšukile mõnes asjas nõu anda,” jäävad tolle aja karmi elu tundnud inimeste vihjed siiski ebamääraseks.

Nimelt toimus 1994. aastal Ida-Virumaal jõuline politseioperatsioon, mis oli suunatud Sergei Satšuki vastu. Satšuk väitis hiljem, et keskkriminaalpolitsei töötajad peksid teda ning kirjutas kapole vastava avalduse, peksmine tõendamist ei leidnud. Väidetavalt nõustanud Satšukki avalduse kirjutamisel aga just Ossipenko, kes olles küll ise politseinik, kriminaalpolitseinikega samas läbi ei saanud.

Sergei Satšuk ja tema kasutütar tulistati automaadist surnuks 20. märtsil 1995. Sellest sai omakorda alguse verine sõda, mille põhjuseks Sergei vendade Vassili ja Nikolai karistusaktsioonid. Mõlemad vennad pandi hiljem ka vangi.

Ajakirjanik Svetlana Loginova viitab aga oma raamatus „Bandiitlik Ida-Virumaa”, et metallioperatsioonid võimaldasid mitmetel politseinikel, kes algul töötasid Ida-Virus, seejärel aga Tallinnas, lüüa kokku suure kapitali. Skeem oli lihtne: metallivedajat ähvardati kriminaalasja või millega iganes ning anti siis präänikuks lihtsalt koormast vabanemise võimalus. Kaup aga riigi ladudesse ei maandunud.

Üks kohalik poliitik naerab, et Ida-Virumaal peetakse paljusid ärimehi ja poliitikuid mafioosodeks, kuid ilmselt pole need rääkijad oma elus siis tõelisi mafioososid näinud. „Tegelikkuses on tegemist samasuguste inimeste ringkonnaga nagu näiteks on Tallinki poiste punt – on grupp inimesi, kes omavahel lävivad ja asju otsustavad. Võib-olla otsustatakse vahel tõesti rohkem üksteise kui ühiskonna kasuks,” tõi poliitik paralleeli, iseloomustades siinkohal Ossipenkot. Poliitiku sõnul on tegemist seltskondadega, kes on mingi ajahetke enda kasuks pööranud, saavutanud võimu ning teevad nüüd tulevikuotsuseid enda kasuks.

Fakt on aga see, et aastaid on räägitud, kuidas Ida-Virumaal valitseb Nikolai Ossipenko ja temaga seotud seltskond karistamatult ning isegi mitte kaitsepolitsei ei suuda või ei taha mehe tegemistele näppe taha saada.

„Ma ei arva, et Ossipenko eriti politseitööd tunneks. Ta tunneb varastamise ja mahhineerimise tööd 16 korda paremini kui politseitööd. Aga tal on raha, ja see on peamine. Olles eluaeg olnud korrumpeerunud, teatakse seda süsteemi üdini. Nii võibki Ossipenko seegi kord väga kergelt pääseda. Võib-olla isegi süüdistuseni jõutakse, aga arvestades Ida-Viru kohtupraktikat, siis Nikolai Ossipenko seal kohtus süüdi ei jää,” ütles Pikaro Äripäevale.

Kas Ossipenko andis kahtlustatavana kinni peetud Jevgeni Solovjovile vastuteenete osutamisel pistist, näitab aeg.

Vastates aga 2005. aastal Ekspressi küsimusele, miks tema firma võidab Kohtla-Järve objektide kõik konkursid, ütles Ossipenko: täna töötame me Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe teedel ning veel vähemalt viies omavalitsuses. Siin ei ole vaja otsida pettust. Teistel kohalikel firmadel puudub võimalus võtta sellises mahus tööd. Tellimuse täitmiseks ei piisa võimsusest.

Endine kolleeg avas „videotestamendis“ taustu.

Kunagine poliitik ja linnaametnik, Ossipenko juures töötanud Nikolai Knjazev räägib oma nn videotestamendis mitmetest firmajuhtidest, kes linnategelastega 10 protsendi eest heades suhetes olid.

Kõige pikemalt peatub ta Nikolai Ossipenkol. Knjazev räägib, kuidas ta 1992. aastal, kui ta Kohtla-Järve linnavalitsusest lahti lasti, asus kommertsdirektorina Ossipenko firmasse tööle.

Nikolai Ossipenko oli sellel ajal Jõhvi politseikomissar ning äriga tegeles ametlikult tema vend Viktor. Ent Knjazevi sõnul oli Viktor lihtsalt suitsukate, tegelikult juhtis äri komissar.

Knjazev tunnistab, et Ossipenko tegeles tol ajal ka värvilise metalli ja Venemaalt toodud salaviina äriga, viina müünud ta oma restoranis Fööniks, kaupluses Orti ja kahes kioskis. Ossipenko ärisid katnud Knjazevi sõnul aga üks majanduspolitsei töötaja, kes selle eest ka raha sai.

Knjazev jutustab 2001. aastal, et Ossipenkost on saanud ametlikult ärimees ja ta laiendab oma tegevust üha jõudsamalt. Ta saavat probleemideta lube oma kioskite paigaldamiseks, olevat võitnud probleemideta konkursse linna tänavate koristamiseks, jättes pika ninaga sellega seni tegelnud firma Aida. Kevadel 2001 tehtud salvestuses räägib Knjazev, et on õhus küsimus, et tõenäoliselt antakse Ossipenko firmale üle ka linna haljastustööd, millega jäetakse linna tellimusest ilma veel 3–4 firmat. Mehe sõnul sekkus tänavate koristustööde konkurssi Jüri Kollo ning see oli tema kindel tahtmine, et need tööd antaks Ossipenko firmale.

Paar tundi pärast salvestust Knjazev uputati.

Allikas:
Põhjarannik Nikolai Knjazevi videotestament, salvestatud 29. mail 2001