1962. aastal toimus seal juba ka esimene koolinoorte tantsupidu. Nüüdseks on rahvatantsupeod saanud võrdväärseteks meie laulupidudega, suurteks üldrahvalikeks pidustusteks. Suured teened kuulusid seejuures tantsutaat Ullo Toomile, kes kõrvuti Gustav Ernesaksaga kaitses võõrvõimu ajal laulupeo peakomisjonis meie suurte pidude jätkusuutlikkust ja eestlust.

Need peod on väljendanud eesti rahva alalhoiu instinkti. Nüüdseks on need suured kultuurisündmused kantud UNESCO maailmapärandi nime-kirja ja võime uhkust tunda selle üle, et need on ainulaadsed kogu maailmas.

Pärast iseseisvuse taastamist hakkas huvi rahvatantsu vastu taanduma, seda peeti noorte seas äkki vanamoodsaks nähtuseks. Viimastel aastatel on olukord aga muutunud, eriti pärast mullusuvist tantsupidu „Meri”. Kasvanud on rahvatantsurühmade arv, hulgaliselt on juurde tulnud laste- ja noorterühmi.

Ei saa märkimata jätta, kui palju eetilisi omadusi istutab just rahvatants noore inimese hingekambrisse. Esiteks aitab see kujundada isamaalist ilmavaadet, kaunist käitumiskultuuri, esinduslikkust ja kohusetunnet, rääkimata heast rühist ja tervislikust tegevusest. Kõik kokku ongi see üks suur ühes hingamine, väikese rahvuse kokkuhoidmine ja säilitamine. Just nüüd ei tohiks mitte millegagi seda sädet kustutada. Tantsupeod peavad edasi elama samaväärselt, sest see on rahvatantsijatele üks suuremaid motivatsioone.

Kalevi staadionil on meie kultuurisündmuste ajaloos veel üks tähendus. Mõned aastad tagasi avati seal  suure pidulikkusega pärnaallee, kuhu istutati puud meie kuulsatele sportlastele, samuti meie rahvatantsupidude rajajatele, tantsupidude hoidjatele, pealavastajatele. Juttu on olnud ka sellest, et pärnaallee kõrvale võiks sarnaselt lauluväljaku Gustav Ernesaksa kujuga püstitada suurte rahvatantsupidude alustala Ullo Toomi kuju. Ikka selleks, et tulevased põlvkonnad teaksid ja tunneksid meie suurmehi.

Teised kohad ei sobi

Kalevi staadion oma paljude võimalustega on pakkunud üldjuhtidele-pealavastajatele hulganisti inspiratsiooni ja loominguvõimalusi tantsupidude edasiarendamiseks. Tantsupidude tarbeks on sinna ka juurde ehitatud uued tribüünide käigud, mis on kasuks tulnud lavastuslikele lahendustele.

Olgu veel öeldud, et alles mõned aastad tagasi käisid tantsujuhid läbi kõik Tallinna suuremad staadionid, et otsida peo toimumiskohale alternatiivi. Seda me ei leidnud, meie ühine arvamus oli, et parim paik on Kalevi staadion. Kui võtsime arvesse kõiki lavastuslikke võimalusi, ei rahuldanud meid mitte ükski muu paik.

Kadrioru staadion on publikule väike. Lilleküla staadion oleks kõle ja külm, plussina seal välja pakutud võimalus tõmmata vihma korral katus peale ei kompenseeri muud. Seni on kõik peod saanud peetud Kalevi staadionil ka vihma kiuste.

Ja kuigi 2011. aasta noorte tantsupidu on otsustatud korraldada lauluväljakul, kuulun mina nende hulka, kes arvavad, et ehk pole veel hilja see pidu ikkagi Kalevi staadionile tuua. Tallinn on 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn ja Kalevi staadion on sobivaim paik meie rahvatantsukultuuri esitlemiseks.

Loodan kõikide rahvatantsijate ühinemist selleks, et seista vastu kinnisvaraarendusele Kalevi staadionil.