27. juuni

  • 27. juunil 1805 alustas tööd Rakvere Kreiskool.
  • 27.06- 03.07.1857 oli Tallinna Meestelaulu Seltsi korraldusel Balti linnade saksa meeskoori laulupidu, kus esines 202 lauljat Tallinnast, Tartust, Pärnust, Riiast, Narvast ja Peterburist.
  • Vabadusristi kavaler Johannes Remmel.
    27.06.1897 sündis Peetri vallas tulevane kolonelleitnant Johannes REMMEL. Ta õppis Narva-Jõesuu Kooliseltsi koolis ja jätkas oma õpinguid Gatshina Aleksander II nimelises õpetajate Seminaris. Siit viis tee Vladimiri Sõjakooli Peterburis. Edasi täiendas J. Remmel oma sõjalist haridust jalaväe ohvitseride kursustel, kaitseväe kultuurselgitustöö kursustel, pataljoniülemate kursustel ja kõrgemas sõjakoolis. Õpitut läks vaja I maailmasõja rinnetel. Vabadussõja puhkedes määrati J. Remmel Narva-Jõesuu komandandiks ja seejärel 4. jalaväerügemndi ratsaluurajate komando nooremohvitseriks. Peagi sai temast samas 3. kompanii I pataljoni ülem. II maailmasõja ajal värvati J. Remmel Punaarmee koosseisu, kuid kuna ta ei olnud nõus teenima uue armee koosseisus, siis ta represseeriti. Eesti Armee kolonelleitnant J.Remmel suri Norilski vangilaagris 12.11.1942 koloneli auastmes (viimase oli talle omistanud Nõukogude Armee juhatus lootuses, et ta nende juures edasi teenib).
  • Käva vangilaagri kalmistust.
    27. juunil 1996 avas Saksa sõjavangide ühendus “Kohtla-Järve laagriühing” oma endiste kamraadide kalmistul mälestuskivi ja mälestusristi. Avatseremoonial osalesid Saksamaal asuva “Kohtla-Järve laagriühingu” delegatsioon, Ida-Viru SOMS-i (Sõjaohvrite Mälestusseltsi) ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmed. Omapoolses ette kandes toonitas endine Käva vang, praegune “Kohtla-Järve laagriühingu” esimees härra OTTO LUTZ (muuseas ta kirjutab ja luuletab eesti keeles, mis sai selgeks vangilaagri aegadel), et Käva vangilaagris oli umbkaudu 6000 vangi, kellest 750 vangi jätsid oma elu laagris ja on maetud Käva vangilaagri territooriumil olevale kahele kalmistule (tänasel päeval käivad nendel kalmistutel sondeerimis- ja uurimistööd Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu eestvõttel). Kävas asunud sakslaste sõjavangilaafer eksisteeris 1945-1949. Siinasuvad vangid töötasid peamiselt Käva-2 kaevanduses ja Kohtla-Järve gaasigeneraatorjaama ehitusel (tunnelahjude ehitamist mäletab O.Lutz siiani). Praegusel ajal toimub Kävas asunud sõjavangilaagri kalmistul hooldustööd.
    Ida-Viru SOMS-i kroonika andmeil.