23. juuni

  • 23.06.1868 oli Jõhvis suurtulekahju, milles põles maha ka Jõhvi apteek.(L. Kiismaa andmeil).
  • 23.-24.06.1912 oli Narvas Narva Eesti Seltsi, karskusseltsi “Võitleja” ja kohaliku kooliseltsi ettevõttel Eesti asunduste laulupidu (Jaak Roodeni andmeil).
  • Soomepoiss Feliks Villo.
    23.06.1923 sündis Narvas Feliks VILLO, kes läks Soome 27.01.
    1944.a-l ja suunati õppima Taavettisse allohvitseride kooli. Kursuse lõpetamise järel oli lahingutes Viiburi lahel, Vuoksel. 19.08.1944 saadeti Eestisse tagasi ja sattus Tartu rindele, kus Lohkva küla juures sai haavata. 1944.a lõpul arreteeriti ja “õige kohus” määras 15+5 aastaks Vorkuta sunnitöölaagritesse.
    F. Villo vabanes 1955.a-l ja tuli tagasi Eestisse ja asus elama Pärnusse, kus temast sai kombinaadis “`Viisnurk” disainer.
  • Soomepoiss Benno Kert.
    23.06.1924 sündis Narvas Benno KERT, kes teenis Saksa Armees, edasi siirdus Soome 23.10.1943 ja alustas teenistust Soome mereväes soomuslaeval “Väinamõinen”, hiljem miinitraalerite flotillis. Tema sõjameheteed märkis 2. klassi Vabadusmedal. Eestisse tuli
    tagasi 02.09.1944 ja suunati Klooga ja hiljem Kehra õppelaagrisse (tegelikult olid need sõjavangilaagrid). 1944.a. lõpus viidi kohtu ette ja “nemad” määrasid talle 10+5 aastat Vjatka vangilaagrit, kus ta suri 1945.a-l.
  • Narva-Jõesuu vabadussammas.
    23.06.1926 avati Narva-Jõesuu kalmistul mälestussammas (tegelikult mälestusrist) siia maetud Eesti Vabadussõjas langenutele.
    Mälestussamba autoriks oli Amandus Adamson ja see on üks vähestest Vabadussõja mälestusmärkidest, mis ei langenud purustuste ohvriks ja püsib siiani. Järgmisel päeval avati Narva-Jõesuu Valges pargis Amandus Adamsoni loodud suurepärane mälestussammas Eesti Vabadussõja mälestuseks. See sammas hävitati 12.juunil 1941 ja on taastamata.
  • 23.06.1926.a-l sündis Tudulinnas sopran Paula Padrik, kes 1955-
    1969 oli Estonia ooperisolist. Aastast 1966 kannab ENSV teenelise kunstniku aunimetust.
  • Narva-Jõesuu laulupeost.
    23.06.1926 oli Narva-Jõesuu Pimedas pargis Narva-Jõesuu laulupidu, kus segakoore juhatas J. Saar Paidest ja puhkpilliorkestreid Eduard Knude Narvast. (J. Roodeni andmed).
  • Pagari mälestuskivi.
    23.06.1939 avati mälestuskivi Pagari lahingu mälestuseks (see lahing oli siin 16.01.1919.a.l). Kivi taastati täpselt 51 aastat hiljem. ( Sammaste kohta materjalid Ida-Viru SOMS-i kroonikast).
  • 23.06.1991 taasavati Vaivara kalmistul Vaivara kihelkonna vabadussõja mälestussammas.
  • 23.06.1993 taasavati (see oli kolmas avamine) Vabadussõjas Jõhvi kihelkonna langenute mälestuseks Vabadussõja mälestussammas.
  • 23.06.1990 õnnistas peapiiskop Kuno Pajula sisse vastrestaureeritud Pühajõe kiriku.