3. juuli

  • 1583 Vene tsaar Ivan IV (Julm) tappis oma poja Ivani.
  • 1608 Prantsuse maadeavastaja Samuel de Champlain rajas Kanadas Quebeci linna.
  • 03.07.1898 sündis Jõhvis tulevane kapten Vladimir HIRT. Hariduse omandas ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumis. Õppis ehitusasjandust Peterburi ja Riia Polütehnikumis.1920 lõpetas V. Hirt sõjakooli lipnikuna, enesetäienduse raames käis 1927 alalisväe ohvitseride kursustel ja sai insener-ohvitseri kutse. 04.01.1919 astus ta vabatahtlikuna soomusrongi “Kapten Irv” luurajate komandosse ja võttis osa lahingutest. Tema teeneid Vabadussõjas märkis II liigi 3. järgu Vabadusrist. Pärast Vabadussõda määrati V. Hirt Valga jaama komandandi abiks ja Irboska jaama komandandiks. Sellele järgnes teenistus pioneerpataljonis. Nõukogude võimu poolt represseerituna saadeti ta vangilaagrisse. V. Hirti maine teekond lõppes 17.01.1963.
    Vladimir Hirti on teada veel ka Hirve Vladimiri nime all ja seda aspekti tuleks arvestada, kui uurite tema tegevust kas vabadussõja või -järgsel perioodil.
  • 03.07.1913 sündis Narvas laulja (tenor) Johannes LÜKKI. Õppis laulmist 1934-1942.a-il Lemba klassis ja samal ajal oli 1941-1942.a lauljaks Estonia ooperikooris. 1942-1986.a-il oli ooperisolistiks teatris “Vanemuine”. Aastast 1957.a-st kannab ta ENSV teenelise kunstniku aunimetust.
  • 1919 Landeswehri sõda lõppes Strazdumui?a vaherahuga.
  • 03.07.1932 oli IV Jõhvi laulupäev 16 laulu- ja 7 pasunakoori osavõtul, kus oli 700 asjaosalist.
  • 03.07.1936 avaldas ajaleht “Postimees” järgmise artikli:
    Purtse jõgi rikutud. Kohalikud põlevkivitööstused ja kaevandused
    on oma roiskvee juhtinud Purtse jõe kaudu merde. Sellega on kena jõgi nii suplejaile kui ka kaladele muutunud kõlbmatuks. Kohalikud elanikud on jõe rüvetamise üle pahased.
  • 03.07.1963 sündis koorijuht Hirvo SURVA, kelle asutatud Virumaa Poistekoor on oodatud külaline ka Virumaa laululavadel. Mulle on jätnud tohutu elamuse nende kontsert Mäetaguse mõisa rõdult; hiljuti osalesid nad ka Eetsi Meestelaulu Selti laulupäeval Võrus. Viimaseks esinemiseks oli koolinoorte laulu- ja tantsupidu, kus Hirvo SURVA oli laulupeo kunstiline juht ja programmi kokkupanija. Kindlasti ei jäänud märkamatuks tema oskus laste
    suud laulma panna, käed ja jalad laulule kaasa elama ja töötama
    panna. Omal ajal oli Hirvo SURVA Kohtla-Järve linna esitantsijaid
    peotantsus.
  • 1919 Landeswehri sõda lõppes Strazdumui?a vaherahuga.

Arthur Ruusmaa