Energia arengukavast

Energiamajanduse arengukava on algkooli tasemel, millel puudub strateegiline mõõde ja pikk visioon. Aastate jooksul pole oma vigadest ja kogetust õpitud, et üle-tsentraliseerimisega jätkata ei saa.
Tõsi, mõni iva arengukavas siiski leidub, näiteks jagada Eesti nö sõltumatuteks piirkondadeks. Kriisideta rahuajal ja küttegaasi külluse korral see võib ehk toimidagi, kuid täna lakkavalt muutuvates turupingimustes vaevalt, aga homme kindlasti mitte.
Põhjus on lihtne – kavatsetakse lühinägelikult ehitada gaasielektrijaamu, millel on vaid üks energeetiline kütus.

Pikk vaade energeetilise sõltumatuse tagamiseks on ja jääb aegade lõpuni(?) kombineeritud kütuste kasutamine, olgu need siis alates kohalik hakkepuit, kütteõli ja gaas jmt.
Erinevate kütustel on teatavasti erinev kütteväärtus, mida vastavalt olukorrale ja tarbimise nõudlusele saab sessiooniti soojusakumulatsiooni korral kombineerida.
Tõsi seegi, et olemasolevate kombijaamade (võrgustikuks) ümberseadistamine on kulukas, samas aga mitmekesine seadmestatus minimeerib avariilisuse ja korrastab hoolduse.
Kahju, et arengukavas pole esikohale seatud hajutatud elektrijaamad oma mitmekesise energeetilise kütusega. Veelgi enam, soojusenergia akumulatsiooniga.
Kas kombijaamade võrgustik peaks toimima koos (või sellesse integreeritud ilma NordPoolita) päikese- ja tuulejaamadega, vajab arutelu.

Ma pole põhimõtteliselt tuumajaama vastane.
Täna on aga tarbijale (ja riigile) odavamad ja stabiilsemad lahendused veel kasutamata.
Tänan!