17. juuni

  • 17.11.1856.a. sündis Sõtkes Mart Sorro, kes oli esimene eriharidusega külakoolmeister siinkandis ja tõeline ärkamisaja tegelane Vaivara mail. 1880.a-l asutas ta Vaivara esimese laulu- ja muusikakoori, harjutamas käidi Vana-sõtke koolimajas, kus M.Sorro ise juhatajaks oli. 1889.a-l tuldi samasse kohta kokku, et panna alus Vaivara Põllumeeste Seltsile ja selle esimeseks esimeheks valiti Mart Sorro. Mart Sorro suri 05.11.1932.a-l.
    (aluseks Virve Orava materjalid.).
  • 17.06.1891.a-l sündis Voka vallas tulevane kapten Eduard PAURMANN. Üldhariduse omandas ta Vaivara kihelkonnakoolis ja Jõhvi ministeeriumikooli pedagoogikaklassis. Seejärel õiendas ta Narva gümnaasiumi juures rahvakooli õpetaja kutseeksamid ja läks teenima Kiievi 1. lipnikkude kooli ja lõpetas ka jalaväe ohvitseride
    kursused. 28.07.1914.a-st sõdis I maailmasõja rinnetel ja kui hakkas Eesti rahvusväeosade loomine,  tuli E. Paurmann tagasi Eestisse ja alustas sõjameheteed. Eesti vabadussõjas võitles alates 04.12.1918 kuni 14.01.1919.a-l ratsakomando nooremohvitserina ja edasi sõja lõpuni 1. kompanii ülemana. E.Paurmann osales lahingutes Narvast taandumisel ja punavägede tagasilöömisel Narva jõe taha.
    Ta osales ka Narva kaitsmisel ja lahingutes Krasnaja Gorka all. Tema teeneid Vabadussõjas märkis II liigi 3. järgu Vabadusrist. Pärast sõda teenis 4.jalaväepataljonis adjudandina ja ta lõpetas oma sõjalise karjääri majori auastmes. E. Paurmann suri 27.mail 1971.a.
    Jõhvis.
  • 17.06.1896.a.-l sündis Martsa külas Liivamäe talus kodusõja kangelane kindralmajor Daniel PLAU. Ta oli 20 aasta jooksul mitmetel juhtivatel kohtadel Punaarmees. Langes 1938.a. represioonide ohvrina, rehabiliteeriti 1956.a-l. Mitmeid aastaid peeti Pühajõel temanimelisi motokrossivõistlusi.
  • 17.06.1932.a.-l külastas Eestimaad Soome Vabariigi president Pehr Edvin Svinhufvud ja selle visiidi käigus oli ta külas riigivanemal K. Pätsil tema suveresidentsis Toilas.
  • 17.06.1940.a-l kirjutas kindral J. Laidoner Narvas alla NSVL
    tingimustele ja Eestisse toodi üle 80000 punaväelase, kelle kontrolli alla allutati post, telegraaf, telefon, raudtee ja algas relvade konfiskeerimine eraisikutelt. Keelati igasugused rahvakogunemised ja sama päeva hommikul kella 9 paiku sõitis Jõhvi Punaarmee autokolonn umbes 20 veoautost punaväelastega, selle ees oli kaks kolm soomukit. Kolonn peatus enne turuplatsi ja umbes tunni aja pärast võeti suund Tallinna peale. Üle piiri tulnud 10-15 tankist kolonn jäi Toila jaama juures metsa laagrisse.
    /L.Kiismaa andmed/.
  • 17.06.1995.a.-l oli vastavatud Toila laululaval esimene pidu vabariiklik puhkpillimuusika ja meestelaulupäev. Selleks puhuks ilmus ka Eesti Meestelaulu Seltsi ajalehe erinumber, mille koostajate seas olid ka Põlevkisimuuseumi kodu-uurijad Sulev Hurma ja Märt Mõtuste.
     

Arthur Ruusmaa.