13. august

  • 13.08.1915.a-l sündis Mahu vallas freesija, tulevane soomepoiss Arnold PAKKER. Läks Soome 22.12.1943. Oli väljaõppel Taavettis ja JR-200 staabikompaniis, mille koosseisus osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksel. Eestisse saadeti tagasi 19.08.1944.a. Kehra õppelaagrisse, kus vangistati. Põgenes Soome kaudu Rootsi ja edasi Kanadasse. Suri 16.06.1993.a-l Don Millsis Ontario provintsis.
  • 13.08.1933.a-l oli Avinurmes kihelkondlik laulupäev.
  • 13.08.1936.a-l algas 16.09.-ni kestnud Kiviõli kaevurite streik.
  • 13.08.1941.a-l ründas hävituspataljon Illuka metsavendi nende viimases peidupaigas, kaugel rabametsas, nn.Paseni saarel. Lahingus hukkusid metsavennad Vello ja Valdek Taidred, Arnold Vares, Arnold Salus, Bruno Mikelsaar(?), Hermann Vilt ja Heino Tamman.
  • 13.08.1941. aasta ennelõunal vallutasid sakslased Jõhvi ilma suuremat vastupanu tundmata. Tööstur Friedrich LUTS, kes teejuhina Saksa soomukil esimesena linna sõitis, sai turuplatsil juhuslikust kahurimürsust surma. Linn ise jäi terveks, ainult mõned majad said kannatada kas Saksa lennukipommide või mürskude läbi. Jõhvi linnavanemaks määrati vandeadvokaat Aksel Kirsimägi, kes oligi sel kohal kogu saksa okupatsiooni perioodil.
  • 13.08.1942.a-l taasavati mälestuskivi Pagaril, meenutamaks siintoimunud võidukat lahingut Vabadussõjas 16.01.1919.a. Mälestuskivi oli siin avatud 23.06.1939, hävitati aga punavõimude poolt 25.10.1940.
  • 13.08.1944.a-l taastas Voldemar Mellik (Melnik) oma 20 aastat varem loodud Lüganuse Vabadussõja mälestussamba. Seda sündmust on jäänud ka meenutama admiral Pitka käik Lüganusele. Seda päeva on aidanud meini säilitada admirali sünnikandi, Järvamaa mees Juhan Ederma (1897-1977), kes viibis koos J. Pitkaga 13-14.08.1944.a-l Virumaal.
  • 13.08.1944.a-l oli Haljala Omakaitse kutsunud admiral J. Pitka Lüganusele seal taaspüstitatud vabadussamba avamise pidustustele. See vabadussammas oli Lüganuse kiriku juurde kerkinud omakandimehest kujuri Voldemar Melniku (Melliku) kavandatuna.1940.a sügisel õhkisid kommunistid ausamba (see oli avatud 28.09.1924. a-l ja hävitati 26.09.1940. A.R.). Kujur oli aga kavandid säilitanud ja andnud ka nõusoleku olla abiks samba taaspüstitamisel. Et raha ei maksnud tolajal õieti midagi, siis kaeti taastamiskulud Lüganuse rahva poolt kogutud toiduainetega.1944.a. hilissügisel, kui Sinimägedes kostis juba kahurite ähvardavat kõminat, seisis sammas uhkelt taasavatuna oma kohal. Selle samba avamisele oligi admiral Pitka kutsutud. Pühapäeval 13.08.1944.a-l, märgib Ederma, sõitis ta Viru Omakaitse esindajatega Rakverest Lüganusele. Sõit läks kiirelt, oli ilus hilissuvine päev ja sõidutee korralik. Alevi vahel võis näha paisuvat rahvahulka. Samba ümber oli üles rivistatud Lüganuse Omakaitse kompanii eesotsas maleva noore pealiku Albert Nurgaga. Enamus mehi olid vanemad, sest nooremad olid rindel. Varsti saabuski admiral ja ta võeti vastu orkestri marsihelidega. J. Pitka saabus vaid oma autojuhi saatel, tavaliselt temaga kaasas olevat kapten Laamanni seekord ei olnud. Admiral Pitka kõneles, kõne oli julgustav ja optimistlik. Ta soovitas tõrjelahingutes toetuda sakslastele ja lootis ka edu.                  Teated lõunarindelt kõnelesid tollal mõningasest edust ja seda ei
    jätnud admiral ka mainimata. Avaldas headmeelt ja ka imestust Lüganuse rahva üksmeele ja teotahte üle mälestussamba taaspüstitamisel.
    (Jumalateenistuse pidas Lüganuse koguduse õpetaja Martin Ots ja kõnega esines ka maavanem H. Nirk, kes muuseas ütles: “Rahva vabadus jääb püsima, rahva õigus vabadusele jääb püsima. Vaatamata sellele kas vabadussõja monument on või ei ole, vabadusiha püsib ikka rahva südames, lüües seal loitma ja põlema alati, kui selleks on olemas võimalus”- need sõnad said ka omamoodi lipukirjaks Lüganuse samba teistele taasavajatele 1988. aastal. A.R.)
    Aja kaugusest 1944. aasta hilissügisesse pilku heites võib arvata, et
    see oli vist üks viimastest Eestis taaspüstitatud mälestussammastest enne nõukogude okupatsiooni. Et seda tehti idast kostva kahurikõmina saatel, oli sündmus eriti sümboolne, et õelda oma sõnumit aegadeks edasi. Pitka kõne järel kõlasid Eesti hümni helid ja samba juurest lahkuti ülevas ja pidulikus meeleolus. Külalised kutsuti kiriklasse, kuhu oli kaetud rikkalik pidulaud. Pakuti tervitusviina, milleks oli puhas “Viru Valge”. Tekitas kerge imestuse, kui admiral Pitka teatas, et ta on täiskarsklane ja tõstis tervituseks vaid tühja
    klaasi.
    See Vabadussammas püsis lühikest aega, kuna tulid uued “vabastajad” ja hävitasid ka samba. Teist korda taasavati eesti Vabadussõjas langenud Lüganuse kihelkonnast pärit sangarite mälestussammas 30.09.1989.a-l, üks esimesi Virumaal ja selle samba juures on oma päraseks teljeks see, et kõikide sammaste juures on tegevad olnud Mellikud (esimese ja teise tegi Voldemar Mellik, kolmanda tema poeg Tõnu Mellik)
    Selle samba taasavamisest on oma päevikus kirjutanud ka Kiviõli kaevur Elmar Kuustein: “Täna, pühapäeval 13.08.1944.aastal avati Lüganuse kiriku varemete juures Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kolm aastat tagasi lõhkusid kommunistid samba täielikult ära, kuid nüüd Lüganuse kihelkond rinde lähedusest hoolimata püstitas samba uuesti. Olin ka Lüganuse samba avamisel, ilm oli kaunis ilus ja rahvast oli ka kokku tulnud palju. Samba avamisest võtiis osa endine Eesti admiral Johannes Pitka ja
    kapten Laamann, mõlemad Vabadussõja kangelased.”
    Siia võib lisada, et kuna E. Kuustein ei näinud kõike, siis arvas ta
    ka Laamanni kohalolekut.
    Aluseks muuseumi materjalid,raamat “Johannes Pitka-kodanik ja admiral.”.
  • 13.08.2000 lõppes 06.08. alanud rahvusvaheline puuskulptuuride
    sümpoosium Narvas, see oli omamoodi jätkuks eelmisel aastal olnud savipäevadele Aseris ja järgnevatele paeskulptuuride päevadele Jõhvis.Arthur Ruusmaa.

    Lisaks saadan ka foto admiral Joh. Pitkast.