20. august

  • 20.08.1906.a. peeti Jõhvis piiblipüha. Ikka enam ja enam lähevad need pühad laada sarnaseks, mistöttu rahvas neid siis ka “piibli laadaks” on hakanud kutsuma. Seakoormate kõrval, mis siin turuplatsil küll ühelgi pühal ei puudu, oli ka puunõusid, plekkriistu ja veel muud “pudi-padi” kraami müügile toodud. (L. Kiisma väljakirjutis ajalehest “Postimees”).
  • 20.08.1925.a. “Postimees” kirjutas artiklite seeria Riigivanema
    Jaaksoni ringreisist mööda Virumaad. Mõned katked neist:
    “Teatavasti võttis riigivanem Jaakson läinud pühapäeval ühes nelja
    ministriga ringreisi ette, mille sihiks oli olukorra ja meeleoluga kohtadel tutvuneda. Et seda igapäevast maa meeleolu tabada, siis taheti sõitu korraldada nii, et igasugune pidulikkus vastuvõtmisel
    ära jääks. Tallinnast alustati väljasõitu kell 8 hommikul. Kella 11 paiku jõuti Aserisse. Pühapäevale vaatamata töötas Aseri tsemendivabrik täie hooga. Seda selleks, et riigivanem ja tema saatjad vabriku tööst täieliku ülevaate saaksid. Töölistele makseti sel puhul 100% palgalisa. Vabrik oli täiesti põlevkivküttele üle läinud ja töö oli äärmiselt mehaniseeritud. Vabrikus töötab üle 500 töölise. Riigivanemale ja tema kaaskonnale jäi kindel mulje, et see tööstusharu on täiesti elujõuline.
    Kell pool kolm jõuti Kohtla põlevkivikaevandusse (see oli Kohtla
    Järvel asunud kaevandus- A.R.), kus töötab 1200 töölist. Valitseb pühapäevane rahu. Huvitava nähtusena tuleb siin ära märkida seda, et läbitöötatud rajoonid on tasaseks aetud ja sinna peale ka vilja külitud. Põllumehed on heameelega tähele pannud, et vili sarnasel maapinnal väga hästi kasvab. (Siia võib lisada, et rekultiveeritud maale hakati ehitama Hädaküla linnaosa ja ümbruses olid tõesti olemas head põllulapid.-A.R.)
    Õlivabrik ei tööta täielikult – siiski saadakse päevas 40 tonni õli.
    Selle reisi käigus süütas riigivanem põlema 6. retordi, selle puhuks olid töölised kohale toonud tooli. Kui retort riigivanema tõrvikust põlema süttis, siis asetati riigivanem toolile ja tõsteti “elagu” hüüete saatel üles. (Kahjuks see retort ei ole meie päevini säilinud, kuigi oleks võinud, sest õlivariku lõhkamise käigus need purustati ja praegusel ajal meenutab seda ajajärku I Õlivabriku torn. Muuseas siia muuseumi tegemine oli ka toona arutluse all ja plaani kohaselt pidi kuuest retordist kaks alles jääma, üks tervikuna ja teine pooleks lõigatuna. Kuid kahjuks toonane Põlevkiivkeemia Tootmiskoondise peadirektor N. Kutashov otsustas täita nn.”vanaraua plaani” ja lasi õhku lasta kogu retortide kompleksi-hoone. Ja nii haigutab tänase päevani torni kõrval retorthoone aluspõhi A.R.)
    Kell 7 õhtul sõideti välja mere sihis, peatuti Valaste külas, kus vaadeldi sealseid kõrgustikke ja Toila lossi. Sinna oli riigivanemale
    vastu sõitnud riigikogu esimees ühes saadik Seljamaaga, kellega koos sõideti Narva-Jõesuusse. Kuna riigivanem oli siin esnakordselt, siis tundis ta suurt huvi kohapealse elu vastu. Edasi viis sõit jõgepidi
    Narva, kus sadamas oli vastas aukompanii. Narvas vaadeldi “Foresti” puutööstust, Kreenholmi vabrikut. Edasi suunduti Lohusuu suunas.
    Enne tehti veel peatus Pühtitsa kloostris, kus kloostri eestseisjanna riigivanemale püha leiva annetas. Riigivanem omalt poolt annetas
    kloostrile 25000 marka.
  • Soomepoiss Paul Greenberg sündis 20.08.1923.a. Ametilt oli lukksepp. Soome tee võttis jalge alla 20.11.1943 ja sattus kohe ka rindele Rajajoel, kust peagi suunati väljaõppele Taavetiisse ja Jalkalasse. Edasi viis edasi ridetee Karjala kannase tõrjelahingutesse. Tema teeneid märkis 2. klassi Vabadusmedal. Eestimaa tee tuli jalge alla võtta 19.08.1944.a-l ja siin sattus Tartu rindele. Peagi ta vangistati ja 1950.a. õnnestus laagrist põgeneda. Hilisem elu on seotud bussijuhiametiga. P. Grenberg suri Tallinnas 14.03.1988 ja puhkab oma viimast und Metsakalmistul.
  • 20.08.1951.a. sündis Tallinnas arhitekt Marika LÕOKE, kes on projekteerinud Narva-Jõesuuse Eesti NSV Ministrite Nõukogu puhkebaasi 1982 a-l.
  • 20.08.1992. asutati Narva-Jõesuu eestlaste poolt selts “Kalju”.
    Pikemalt saab sellest lugeda Virumaa Entsüklopeedias.
  • 20.08.2000.a-l oli Uljastes VI Uljaste küla päev.
  • 20.08. on ORU pargis promenaadi päev, kus saab koos maavanemaga promeneerida pargis. Iga-aastane üritus toob kaasa oma teemad ja midagi ilusat ka pargile (õigemini öelda püütakse võimaluse piirides taastada midagi vanahõngulist). See on päev, kui daamid saavad välja tuua oma kübarad, oma pidulikud kleidid, et meenutada pargipi dusid, mis siin olid traditsioonilised XX sajandi 40-aastateni.Muuseumi materjalid põhjal Arthur Ruusmaa