Sündinud Ida-Virumaal Avinurmes 19.märtsil 1950.a.
Lõpetas Kohtla-Järve I Keskkooli 1968.a. ja Tartu Ülikooli
Matemaatikateaduskonna 1980.a., täiendanud oma teadmisi Moskvas (2001)
ning Amsterdamis ja Berliinis (2002) muuseumipedagoogika valdkonnas.
On töötanud aastaid koolis õpetajana (matemaatika, füüsika,
informaatika). Viis Jõhvi Gümnaasiumis sisse arvutiõpetuse (1978)
ja rajas sinna Ida-Virumaa esimese arvutiklassi (1981, Nairi-2 baasil),
tegi seda omal kulul, sest haridusministeerium ei soosinud
arvutiõpetuse sisseviimist koolidesse (Eesti ei vajavat
arvutispetsialiste). Ka Järve Gümnaasiumis viis sisse
arvutiõpetuse ja rajas ka sinna arvutiklassi (1991). Arvutiõpetuses
kasutas täielikult enda poolt väljtöötatud teooriat (õpetust).
Tema õpilased on saavutanud mitmeid auhindu, sh. ka esimesi preemiaid
vabariiklikel olümpiaadidel.
Aastatel 1992-93 oli õppejõud Virumaa Kõrgkoolis Informaatika
erialal.
1993-96 aastatel oli Eesti Innovatsioonipanga Virumaa Regiooni juhataja.
Rajas Kohtla-Järvele, Iidlasse, Sillamäele ja Narva panga
võrgustiku esinduslike kontoritega.
1996.a. ehitas omal kulul “Siidisuka Õmblusvabriku”, kus sai tööd
kuni 70 töötajat.
1999.a.-st Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor. Ehitas uuesti
Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi, mis vahepeal EV
Kultuuriministeeriumi poolt hüljati (avati 1999.a. detsembris). Uus
muuseum paikneb Kohtla-Järve linnavalitsuse ruumides, Keskallee 19,
Kohtla-Järve.
Rajas Kohtla-Kaevandusmuuseumi (avati 2001.a. detsembris). See muuseum
annab täieliku ülevaate (õpetuse) kaevuri tööst maa all, kus
demonstreeritakse töötavaid seadmeid. Kaevuritöö ehtsus annab
muuseumile ülima atraktiivsuse. Juba 2002.a. septembri alguseks oli
kaevandusmuuseumi külastanud üle 18 000 inimese.
Praegu on teoksil Eesti Energeetikamuuseumi rajamine Kohtla-Järvele,
sellega teostatakse muuseumiketi “Fossiilidest Valguseni” teine etapp.
(Esimene on Kohtla Kaevandusmuuseum).
On korraldanud mitmeid konverentse (“Kas ja kuhu rajada põlevkivi
kaevandusmuuseum?”- 2000, “Viskas mehe Viru randa” -2001,
“Tööstuspärandi säilitamine läbi kultuuri”- 2002 jt).
Kunsti vallas on korraldanud näitusi (keskmiselt 36 näitust aastas)
ja oksjone. Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajeesse viis sisse
suureformaadilise skulptuuri “Atlantis” ja maali “Viskas mehe Viru
randa”, mõlema autor R.Veeber.
On algatanud liikumise “Tööstuspärandi säilitamine läbi
kultuuri” (esimest korda tutvustas seda liikumist 2001.a. märtsis
konverentsil “35 aastat põlevkivimuuseumi”).
Kohtla-Järve linna kultuuripreemia laureaat 1999.a. ja kultuuripreemia
“Rahvuskultuuri valdkonnas” 2000.a. eest.
On tegelenud ka maalikunstiga, tema teosed “Kohtla-Järve külad” on
üleval Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis, mõned tööd on ka
Saatse muuseumis. 2001.a. suvel olid tema tööd üleval
Kohtla-Järve linnagaleriis Valge Saal näitusel “Ja millised raamid!”
Tegelenud ka ehitusega. 1978.a. ehitati tema juhendamisel Kohtla-Järve
linna veetrass ja Jõhvis Rakvere tänav (praegusel kujul).
1992.a. organiseeris Kohtla-Järvel õpetajate streigi palga
õigeaegse kättesaamise eesmärgil, mis on seniajani ainuke
õnnestunud streik Eesti Vabariigis.
Arvo Aun
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Aun Arvo – õpetaja, ettevõtja, kunstnik
Sündinud Ida-Virumaal Avinurmes 19.märtsil 1950.a.
Lõpetas Kohtla-Järve I Keskkooli 1968.a. ja Tartu Ülikooli
Matemaatikateaduskonna 1980.a., täiendanud oma teadmisi Moskvas (2001)
ning Amsterdamis ja Berliinis (2002) muuseumipedagoogika valdkonnas.
On töötanud aastaid koolis õpetajana (matemaatika, füüsika,
informaatika). Viis Jõhvi Gümnaasiumis sisse arvutiõpetuse (1978)
ja rajas sinna Ida-Virumaa esimese arvutiklassi (1981, Nairi-2 baasil),
tegi seda omal kulul, sest haridusministeerium ei soosinud
arvutiõpetuse sisseviimist koolidesse (Eesti ei vajavat
arvutispetsialiste). Ka Järve Gümnaasiumis viis sisse
arvutiõpetuse ja rajas ka sinna arvutiklassi (1991). Arvutiõpetuses
kasutas täielikult enda poolt väljtöötatud teooriat (õpetust).
Tema õpilased on saavutanud mitmeid auhindu, sh. ka esimesi preemiaid
vabariiklikel olümpiaadidel.
Aastatel 1992-93 oli õppejõud Virumaa Kõrgkoolis Informaatika
erialal.
1993-96 aastatel oli Eesti Innovatsioonipanga Virumaa Regiooni juhataja.
Rajas Kohtla-Järvele, Iidlasse, Sillamäele ja Narva panga
võrgustiku esinduslike kontoritega.
1996.a. ehitas omal kulul “Siidisuka Õmblusvabriku”, kus sai tööd
kuni 70 töötajat.
1999.a.-st Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor. Ehitas uuesti
Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi, mis vahepeal EV
Kultuuriministeeriumi poolt hüljati (avati 1999.a. detsembris). Uus
muuseum paikneb Kohtla-Järve linnavalitsuse ruumides, Keskallee 19,
Kohtla-Järve.
Rajas Kohtla-Kaevandusmuuseumi (avati 2001.a. detsembris). See muuseum
annab täieliku ülevaate (õpetuse) kaevuri tööst maa all, kus
demonstreeritakse töötavaid seadmeid. Kaevuritöö ehtsus annab
muuseumile ülima atraktiivsuse. Juba 2002.a. septembri alguseks oli
kaevandusmuuseumi külastanud üle 18 000 inimese.
Praegu on teoksil Eesti Energeetikamuuseumi rajamine Kohtla-Järvele,
sellega teostatakse muuseumiketi “Fossiilidest Valguseni” teine etapp.
(Esimene on Kohtla Kaevandusmuuseum).
On korraldanud mitmeid konverentse (“Kas ja kuhu rajada põlevkivi
kaevandusmuuseum?”- 2000, “Viskas mehe Viru randa” -2001,
“Tööstuspärandi säilitamine läbi kultuuri”- 2002 jt).
Kunsti vallas on korraldanud näitusi (keskmiselt 36 näitust aastas)
ja oksjone. Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajeesse viis sisse
suureformaadilise skulptuuri “Atlantis” ja maali “Viskas mehe Viru
randa”, mõlema autor R.Veeber.
On algatanud liikumise “Tööstuspärandi säilitamine läbi
kultuuri” (esimest korda tutvustas seda liikumist 2001.a. märtsis
konverentsil “35 aastat põlevkivimuuseumi”).
Kohtla-Järve linna kultuuripreemia laureaat 1999.a. ja kultuuripreemia
“Rahvuskultuuri valdkonnas” 2000.a. eest.
On tegelenud ka maalikunstiga, tema teosed “Kohtla-Järve külad” on
üleval Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis, mõned tööd on ka
Saatse muuseumis. 2001.a. suvel olid tema tööd üleval
Kohtla-Järve linnagaleriis Valge Saal näitusel “Ja millised raamid!”
Tegelenud ka ehitusega. 1978.a. ehitati tema juhendamisel Kohtla-Järve
linna veetrass ja Jõhvis Rakvere tänav (praegusel kujul).
1992.a. organiseeris Kohtla-Järvel õpetajate streigi palga
õigeaegse kättesaamise eesmärgil, mis on seniajani ainuke
õnnestunud streik Eesti Vabariigis.
Arvo Aun