16. september

  • 16.09.1900.a. tõi “Võitleja” näitering lavale J. Liivi etenduse
    “Ordumeister”, millele kirjutas muusika A.Virkhaus, kes ka ise koori ja orkestrit juhatas.
  • 16.09.1923. a. avati Tudulinnas Voldemar Melliku (Melniku) kujunduses Vabadussõja mälestussammas, mis hävitati 14.10.1940.a. Taasavamine toimus pool sajandit hiljem, nimelt 6. oktoobril 1990.a.
  • 16.09.1926.a. kell 7.02 peatus esmakordselt Jõhvi alevi kohal reisirong nr.5, mis liikus marsruudil Tallinn-Narva-Leningrad-Moskva.
    Peatus asus umbes sel kohal kus praegu on Jõhvis ülekäik staadioni juurde. See oli erakordne sündmus, sest fotol on kajastatud suure suitsusambaga auruvedur sadade jõhvilaste tähelepaneliku pilgu all.
  • 16.09.1927. a. sündis Padisel arhitekt Maimu KAARNAVÄLI, temalt on pärit Narva Mööblivabriku I järgu projekt (1958.a-l).
  • 16.09.1931.a. sündis Kohtla-Järvel radioloog Erich KUUS, kes sai
    meditsiinidoktoriks 1990.a.
  • 16.09.1944.a. anis Hitler välja käskkirja, millega hakati ellu viima plaani “ASTER” – Saksa vägede väljaviimist Eestist ja Põhja-Lätist.  Eestlased jäid praktiliselt toetuseta ja nii jäidki oma kodumaad kaitsma eesti sõdurid võõramaa sinelis, kuid tegid seda hästi, sest Sinimäed jäid Punaarmeel võtmata. See vastupanu aitas sakslastel väiksemate kaotustega meilt lahkuda.
  • 16.09.1994. a. avati mälestuskivi Jõhvi pargis saksa ohvitseridele,
    kes surid Jõhvi sõjaväehaiglas (asus endises Jõhvi mõisahoones). Samal päeval avati mälestuskivi ka endise Pargi poe ees Pargitaguse külas, kuhu on maetud ligi 4800 langenut. Neist Jõhvi pargis asunud
    ohvitseride (tegelikult leiti siit 480 sõduri säilmed, st kõik ei
    olnud ohvitserid) säilmed on välja kaevatud ja maetud Jõhvi kangelaskalmistule Rakvere tänavas. Ka Pargitaguse külas asunud sõdurite kalmistult on osa säilmeid välja kaevatud (üks osa kaevati välja Viru pataljonile bensiinitanklat rajades) ja ümber maetud Jõhvi
    kalmistule. Sellel kalmistul teeb väljakaevamised raskeks see, et  kalmistu hävitamine oli toimunud nõukogulaste poolt plaanipäraselt – siia rajati elamurajoon, garaazhide boksid ja sõjaväeosa; kalmistu peale veeti ligi meetri jagu killustikku ja muud ehitusprahti, mis jäi üle Jõhvis sakslaste poolt õhku lastud majadest.Muuseumi, Ida-Viru SOMS-i ja Lembit Kiisma materjalide alusel Arthur RUUSMAA