24. september

  • 24.09.1882. a. sündis Läänemaal tulevane Kiviõli Rahvamaja juhata
    ja Mihkel REMMA, kes Eesti Vabadussõjas teenis välja I liigi 3. järgu Vabadusristi, Kaitseliidu Kotkaristi ja Läti Vabadussõja mälestusmedali. 1937.a-st oli seotud Kiviõli rahvamajaga, pani aluse ka Kiviõli Peetri kogudusele. Uue võimu ette jäi M. Remma kurjategijana ja teda karistati väljasaatmisega Venemaale, kus hukati 30.04.1942. 
  • 24.09.1885.a. kirjutas ajaleht “Virulane”:
    “Iisaku kihelkonda olla sel suil uus abikirik ehitatud. Seda tehti ilma sisemise ministri ja kubermangu valitsuse teadmata. Mõni nädal
    tagasi keelanud kuberner ehituse, mis peaaegu valmis, hoopis ära”.
    Siia võib lisada, et hoolimata keelust sai kirik ikkagi valmis ja teenis abivajajaid.
  • 24.09.1900. a. sündis Vaivaras spordimees Anton PLINK. Õpingud viisid ta Tartusse, kus ta ka 20-aastaselt alustas spordimeheteed Tartu “Kalevis” ja võimlemisseltsis Sport. Varsti tuli Vaivarasse tagasi ja jätkas tegevust spordiseltsis “Aberg” ja Kaitseliidu Vaivara Malevkonna spordiosakonnas. Ta harrastas maadlust, kergejõustikku, töstmist ja võimlemist. Suurim edu saatis teda maadluses, kus 1923. aastal tuli Virumaa meistriks poolraskekaalus, 1924. keskkaalus ja tõstmises, kus tuli 1923.a. Virumaa tiitel. 1921-1923 osales ta Kaitseliidu esivõistlustel maadluses ja ka tõstmises. Võitis ka rida auhinnalisi kohti. Anton Plinkil on ka suur teene Perjatsi spordiplatsi rajamisel. Teda jätkus ka Vaivara Vabatahtlikku Tuletõrjeühingusse, Vaivara Laulu-Muusika Ühingusse ja Vaivara rahvamajandusseltsi “Külvaja” ridadesse. Vabatahtlikuna tegi läbi Vabadussõja Narva rindel ratsapolgus. Hiljem töötas viinameistrina Riigi Viinatehases ja põllumehena Kiriku külas Vaivaras. Siin elasid nad 13.02.1944.-ni, mil läksid ära sõja jalust Tartumaale Kudina valda Pataste II külla, kus elas tädi. Pärast tädi surma sai Antonist talupidaja – see periood kestis 1949.a-ni, mil tuli kolhooside aeg. Isa hakkas kohalikus kolhoosis tööle.1959 kolis A. Plink tütre juurde Jõgevale elama, kus suri 10.03.1964.a. kopsuvähki. Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi ja A.Plinki tütre Hilja Tamme materjale.
  • 24.09.1905.a-l sündis Kohtla Käbinate suguvõsas tulevane EKP Keskkomitee I sekretär (1950-1978), ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1978-1983) Johannes KÄBIN.  J. Käbin suri Tallinnas 26.10.1999.a.
  • 24.09.1910. a. sündis Tartumaal Kiidjärve vallas tulevane sportlane
    Arnold TENNOSAAR, kelle spordimehe tee algas koolipõlves Tartu NMKÜ (Noorte Meeste Kristlik Ühing) ridades. Tegeles kergejõustiku, korv- ja võrkpalli, jääpalli, raskejõustiku, uisutamise ja tennisega. Kooliteele järgnes teenistus piirivalves Virumaal ja 1937.a-st Vaivara raudteel. Virumaa perioodil võistles A.Tennosaar Virumaa esivõistlustel kergejõustikus piirivalve võistkonnas. Valiti ka üleriigilistele võistlustele Virumaa meeskonnas. Tennosaare edukamad alad olid teivashüpe (1938.a. Virumaa meister), kolmikhüpe (12.54 oli Virumaa edetabeli 3.tulemus), kaugushüpe ja 400 meetri jooks. Piirivalvurina oli laskevõistluste lauraat.
  • 24.09.1953.a. sündis Viljandimaal agronoom ja taluperemees Aldo
    Tamm, kes oli Eesti NSV XII ja Eesti Vabariigi VII Riigikogu liige. Oli põllumajandusministriks 08.11.1994-17.04.1995, olles sel ajal
    Vaivaras taluperemees.Arthur Ruusmaa.