25. september

  • 25.09.1895 sündis Vaivara vallas tulevane nooremohvitser Jaan
    VODJA, kes oli lõpetanud Jõhvi Ministeeriumikooli. Astus vabatahtlikuna tsaariarmee ridadesse. Lahingutes ülesnäidatud vapruse eest pälvis 4. ja 3. järgu Georgi risti. Kerenski valitsuse ajal võitles Soomes punaste vastu ja hiljem põgenes Kotkast paadiga Eestisse.
    Eesti Vabadussõjas sai kaks korda haavata ja vabastati teenistusest, kuid astus uuesti vabatahtlikuna 4. jalaväerügemendi koosseisu ja
    võitles Vabadussõjas lõpuni. Tema teeneid hinnati II liigi 3. järgu
    Vabadusristiga. Andmed tema kohta lõpevad teatega, et suri peale 1931. aastat.
  • 25.09.1910 sündis Narvas bariton Artur Rinne, kes on töötanud
    teatrites Estonia ja “Vanemuine” nii laulja kui ka lavastajana. Suurima populaarsuse on võitnud Eesti Televisoonis muusikasaadete rezhissöörina ja rahvalike laulude esitajana. Ta on avaldanud ka
    mäletusteraamatud “Kui maolin väikene”, “Laulud ja aastad” ja “Kägu kukub raal…” Ta oli sage külaline Narva-Jõesuu kodukandi päevadel, kus alati ergutas osalejaid oma laulu ja organiseerimistega. Arthur Rinne suri 31.01.1984. a. Tallinnas.
  • 25.09.1912 sündis Lüganusel tulevane kaadrisõjaväelane ja soomepoiss Paul SAJOR. Eesti Kaitsevägedes oli allohvitseriks. Soome siirdudes suunati 22.12.1943. väljaõppele Taavettisse, edasi seersandina tõrjelahingutesse Viiburi lahele ja Vuoksele. Ta pälvis 1. klassi Vabadusmedali. Eestimaa tee tuli jalge alla võtta 19.08.1944., mil saabus Kehra õppelaagrisse. Pärast sõda läks metsa ja metsavennana põgenes 10 mehelise grupiga 31.10.1945.a-l Soome. Anti aga välja Nõukogude Valitsuse nõudel 16.11.1945.a-l ja mõisteti 31.01.1946. aastal surma mahalaskmise läbi. Otsus viidi täide 26.04.1946.
  • 25.09.1921 avati Narvas Garnisoni kalmistul mälestussammas Vabadussõjas langenuile, kus autoritena on kirjas Virumaa mehed K. Sajor ja V. Mellik. Sammas hävitati 1940/41 aastal ja taasavati 15.06.1991.
  • 25.09.1922 sündis Narvas luuletaja-prosaist Adolf RAMMO. Sünnilinnas sai ta põhihariduse ja Tallinnas õppis selgeks lukksepaameti. 1941.a-l mobiliseeriti ja sattus Kaasanisse tööpataljoni, hiljem Eesti Laskurkorpusesse. Töömehe tee algas uuesti 1946. Tallinnas, kui temast sai ajakirjanik ja hiljem luuletaja ning lasteklirjanik. Alustas oma ajakirjaniku karjääri ahjalehtede “Eesti Raudteelane” ja “Harju Elu” juures. 1947.a-l nägi ilmavalgust tema esimene luuletus ja kümme aastat hiljem luulekogu “Lapsepõlv”. 1969. aastal ilmus poeem “Kaks Adolfit”. 1971.a-l võeti A.Rammo Eesti Kirjanike liidu liikmeks.1989.a-l sai ta hakata kirjutama tõsielu kajastavaid reportaazväljaandeid sõjapäevilt. Tema lastele pühendatud jutud – triloogia “Shahh Madan”, “Hundipassiga koolipoiss” ja “Kibekäppade küpsetuskojas” (1970-1974) tutvustavad lugejaile sõjaeelset Narvat. Sõjajärgset koolipoisi elu kujutab noorsoojutt “Kuskil Kureküla küngastel” 1973.a-l.
    A. Rammo suri 02.02.1998.a-l Tallinnas.
  • 25.09.1993.a. tähistati Kohtla-Järve Kultuurihoones Kohtla-Järve-
    Outokumpu sõprussidemete 25. aastapäeva. Meeskoor Kaevur astus üles 534 korda avalikkuse ees.
  • 25.09.-31.10.2000 oli Iisaku muuseumis näitus “Iisaku muuseum-25”.Muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa.