9. november

Mardilaupäeval (09.11.) maskeeris põhiliselt meestest koosnev seltskond end kasetohust näokatetega, kotid võeti selga ja põrutati perest peresse. Iga ukse taga lauldi sissepääsemiseks hale laul, milles kinnitati, et tuldi kaugelt, õues on külm jne. Tares lasti kõlada tervitsulaulul ja sooviti igasugust õnne (vilja-, karja-, peretütrele kosjaõnne jms.). Mardi-isa lõuaosavusest sõltus, palju head ja paremat kotti kuhjus. Lõpuks tänati ja mindi edasi. Kui päev päris õhtusse jõudis, kogunesid sandid kellegi juurde koju ja hakkasid pidutsema.
Sanditud toit söödi ära, jook joodi peale. Pidu, mida kutsuti mardi pulmaks, võis päris pikale venida.

09.11.1897 sündis Jõhvi vallas tulevane leitnant Anton PELPSON
(on ka nime all PILVE). Lõpetanud kaubanduskooli Peterburis ja
lipnike kooli Oranienbaumis, teenis ta Eesti Vabadussõja ajal Jõhvi
Kaitseliidus ja 5. jalaväerügemendis nooremohvitserina. Osales lahingutes Rägavere, Moeküla, Uniküla,Pagari mõisa, Ladõgina, Jablonetsi ja Ostrovski all. Suri kapteni auastmes Vjatka laagris 01.03.1942. Tema sünnikuupäevana on märgitud ka 07. november, täit selgust veel ei ole.

09.11.1901 sündis Liigvallas kaevur Otto Milder, kes kuulus II Riigivolikogu-Eesti NSV I Ülemnõukogu koosseisu. Oli peale Kohtla õlitööstuse natsionaliseerimist selle direktor ja omas suurt osa Kohtla-Nõmme hävimisel hävituspataljonlasena. Ta oli valitud Kohtla-Järve Linna aukodanikuks, seda tiitlit ei ole talt keegi ka ära võtnud. Otto Milder suri 19.11.1984 Kohtla-Järvel.

09.11.1905 sündis Jõhvis maalikunstnik ja graafik Hugo LEPIK. Ta õppis aastail 1923-1929 Riigi Kunstitööstuskoolis, selle lõpetamise järel oli kuni 1944-ni samas litograafia- ja tsinkograafiatöökoja juhataja ja õppejõud.
1932. aastal moodustatud tsinkograafiatöökoja rajajaks oligi Hugo Lepik
ise. 1929-1940-ni oli ta Eesti Kujutavate Kunstide Keskühingu sekretär ning bibliograaf. Kindlasti on tal suur teene sõjaeelse eesti kunsti jäädvustamises.
1944.-l pääses H. Lepik Rootsi, kus jätkas tööd kunstnikuna. Tema loomingus domineerivad maastikumaalid, natüürmordid, portreed ning vaba-, tarbe- ja raamatugraafika. Kuigi H. Lepik töötas Tallinnas, ei
unustanud ta siiski ka oma kodukanti. Põlevkivimuuseumi kunstikogus
on kuus tööd Hugo Lepiku loomingust. Neist 1943.-l valminud graafilist lehte “Õliutjad” peetakse üheks parimaks tööstusteemaliseks portreeks sõjaeeslses kunstis. Lisaks neile on kolm puugravüüris eksliibrist “EXLIBRIS Riigi Põlevkivi Tööstus”, muuseas ühte neist nägin 2002.a- oktoobris näitusel Alatskivi lossis näitusel. Hugo Lepik on jätnud jälje ka raamatukujundajana – tema kujunduses on valminud album “Kohtla-Järve laulupäev” (1938, koostöös Woldemar Peiliga), kus on sees näiteid H. Lepiku maalidest ja graafikast. Hugo Lepiku testamendiks Virumaale võib pidada Kohtla-Järve vanalinnas kujundatud Kalevi Malevlaste Vabadussõja mälestusmärki. Tema loominguline natuur töötas ka suures vanaduses ja veel enne surma 20. augustil 2001.a-l maalis lillepilte.

1989 – langes nn Berliini müür.

Arthur Ruusmaa, muuseumi ja internetimaterjalide põhjal.