VE: Sooden, Georg – major

Georg Sooden sündis Helsingis 02.12.1904.a-l väljarännanud eestlase 
peres,kes töötas Soome politseiteenistuses ja ema oli soome-rootsla 
ne.1907.a-l asus perekond elama Eestisse- Jõhvi,kus isast saab kord 
nik (toonase nimetusega -kardavoi) ja ema hakkas pidama ämmaemanda 
ametit Jõhvi haiglas.Koolihariduse saab Georg Jõhvis,kus 1924.a-l 
lõpetab 3.lennus Jõhvi Keskkooli.1927.a-l lõpetas G.Sooden Eesti 
Sõjakooli ja alustas leitnandina teenistust Eesti Kaitsevägedes.Lü 
hikest aega oli ta Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna pealikuks.1934.a-l määratakse 
G.Sooden kaadriohvitserina Kaitseliidu Viru Malevasse, 
kus teenib Eesti okupeerimiseni 1940.a-l.Edasi tuleb sunniviisiline 
teenistus Punaarmees,kust aga sõja algul,28.07.1941.a-l annab end 
sakslastele vangi.Samal aastal astuv vabatahtlikuna ühte eestlaste 
st moodustatud idapataljoni ja septembris viiakse pataljon üle Vene 
maale,kus satub ka rindele.1943.a. mais määratakse G.Sooden 659.pa 
taljoni ülemaks kapteni aukraadis.Punaarmee massrünnakute tagasilöö 
mises ja taandumislahingutes Volhovi,Ilmeni ja Novgorodi rindelõi 
kudes hakatakse peagi rääkima endale kuulsust toonud nn.”Soodeni 
pataljonist” või “Soodeni meestest”.Tema ise,oma suure autoriteedi, 
sõjamheliku külmaverelisuse ja korranõudlikkuse pärast saab oma all 
uvatelt mitmeid hüüdnimesid,nagu “meie vana”,”vana Jüri”,”vana koll 
1944.a.märtsi algpäevadel tuuakse pataljon Narva rindele ,kus nad 
hakkavad võitlema Krivasoo sillapeal ja panevad Punaarmee edasi 
tungi seisma.Peagi ühendatakse idapataljonid 20.Eesti SS-relvagrena 
deride diviisiga ja G.Soodenist saab 47.rügemendi 1.pataljoni ülem. 
Hiljem,(arvatavasti posthuumselt) anti talle majori aukraad,mis 
SS-vägedes oli sturbannführer.G.Sooden langes 30.07.1944.a-l Sinimä 
gede lahingus ja on maetud kodukohta-Jõhvi Vabadussõja platsile. 
Tema autasude hulka kuulusid Talvesõja medal,Idaala vaprusmärk,1.ja 
2.klassi raudrist. 
Avalikkust teadvustati G.Soodeni langemiset ajalehtede kaudu- lühi 
kesed nekroloogid ilmusid tolleaegsetes ajalehtedes “Eesti Sõna ” 
05.08.;ajalehes “Maa Sõna” 08.08.1944.a-l.Need algasid sõnadega: 
“Kodumaad kaitstes leidis Narva rindel kangelassurma 20.Eesti divii 
si ühe pataljoni ülem,hauptsturmführer Georg SOODEN” Ainus kaastun 
de -surmakuulutus ilmus “Eesti Sõnas” 12.08.1944.a-l. 
Pikem nekroloog G.Soodenist ilmus ajalehes “Rindeleht” nr.31 ;05.08 
1944.a-l kaasvõitlejalt,leitnant H.Puusepalt.Imestamist väärib see 
et üheski seniavaldatus ei olnud tema langemise kuupäeva ja tema 
auastmeks on alati märgitud hauptsturmführer (kapten) 
08.08.1944.a-l ilmus ajalehes “Virumaa Teataja” sõjakirjasaatja Karl GAILITI 
(1922-1998) pikem kirjutis “Ühe pataljoni võitlustee 
kond” alapelakirjaga “SS-sturmbannführer Sooden langenud”.Kirjutise 
lõpus on kirjas read:”… 30.07.,Narva tõrjelahingu kibedaimal päe 
val ,langes NÜÜDNE SS-sturbmannführer Sooden, võideldes vaenlasega 
ühe valitseva kõrgendiku pärast.Vihisedes tuli vaenlase mürsk,ja ta 
ei jõudnud küllalt kiiresti pikali viskuda.Ta sõpradel jäi täita vaid Soodeni 
viimane soov- surma korral saada maetud Jõhvi, mälestussamba kõrvale. Seda tehtigi, hoolimata raugemata lahingutest. Kulutulena levis Jõhvis teade Soodeni matmisest ning välkkiirelt kogunes kogu elanikkond avaldama viimast austust langenud sõjasangarile…” 
 
Peagi maeti tema kõrvale sõber ja lahingukaaslane Raul Jüriado. 
20.06.1996.a-l pandi Soodeni ja Jüriado hauale mälestuskivi,mis õn 
nistati pidulikult sisse 23.06.1996.a-l. 
Siia võib juurde lisada,et Jõhvi kodu-uurija Lembit Kiisma on taga 
ajanud Soodeni surmasaamise daatumit ja praeguseks on see fikseeritud 28.07.1944.a-ga. 
Georg Soodeni loole lisame, et Vaivara vanal kalmistul on müürile paigutatud mälestustahvel G.Soodeni hukkumise koha tähistamiseks.
Arthur Ruusmaa,kasutates L.Kiisma materjale.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.