24. detsember

JÕULULAUPÄEV

24.12.1904.-l sündis sõjaeelse Virumaa teivashüpperekordi omanik
Juss Eduard (rekord oli 3.20), lisaks sellele oli J. Eduard ka Viljandi meister 1500 meetri kiiruisutamises ja Narva garnisoni meister riistvõimlemises aastatetl 1927-1939.

24.12.1912 sündis Vaivaras kaugus- ja kõrgushüppe rekordite omanik Rolf Calvinius, kes 1936.-st oli ÜENÜ Sillamäe osakonna juhataja.

Kaitseliidu Kohtla-Järve kompanii ajaloost
Kaitseliidu alguseks Eestis leotakse 1917.a. septembris tekkinud
omakaitset, mis keelustati bolshevike poolt ja oli sunnitud põranda alla minema. Saksa okupatsiooni ajal kasutati kattevarjuna saksasõbralikku omakaitset “Bürgerwehr”. Kui võim läks üle Eesti omavalitsuste kätte, siis reorganiseeruti 11.11.1918.-l ülemaaliseks Kaitseliiduks. Vabadussõja ajal võeti enda kanda garnisoni ja vahiteenistus, mis võimaldas suurendada tegevvägede arvu rindel. Kui Vabadussõda sai läbi ja sõlmiti Tartu rahu, siis kaitseliidu senised ülesanded langesid ära ja aastaid püsis organisatsioon vaid paberil.
Murrangu tõi Nõukogude Venemaa katse 01.12.1924.-l Eesti Vabariigi valitsuse kukutamine. Üle maa hakkasid jälle tekkima (taastuma) kaitseliidu organisatsioonid.
Kohtla-Järvel oli kaitseliidu organisatsiooni asutajaks ja ühtlasi ka esimeseks pealikuks reservkapten VILLIAM LIIV. Algatamise mõte
öeldi välja sama aasta jõulupühal (24.12.1924) ja ametliku asutamiskoosolekuni jõuti 09.01.1925. aastal. Sellele koosolekule tuli 36
inimest, kes ka samas kaitseliitu astusid. Peagi tekkisid ka uued
allorganisatsioonid Kukruse kaevanduses, Kohtla, Järve külas ja ka mujal.1925.-l V. Liiv lahkus ja uueks ülemaks määrati ALEKSANDER
JÄNES. Peamiseks ülesandeks seati sõjaline väljaõpe, seda eriti laskmise ja taktikalise tegevuse osas, riviõpe, korrakaitse ja kehakultuuri arendamine.Varsti tuli ka oma valmisolekut tegelikkuses tõestada, sest sama aasta oktoobris hakkasid Kohtla-Järve kaevanduses sadakond vangi mässama ja vangivalvurid ei suutnud korda tagada. Nii kutsutigi kohalik kaitseliit appi. 26.10.1925. aastal tunnustas Eesti Kaitseliidu pealik  …Roska-Orasmaa oma käskkirjaga Kohtla-Järve kompanii energilist tegevust ja avaldas malevlastele tänu vangi-intsidendi lahendamise eest. 01.01.1926 määrati Kohtla-Järve kompanii pealikuks hilisem teedeminister Nikolai VIITAK (ametilt insener, kes oli teedeministri toolil 25.08.1937- 21.06.1940, läbi kolme valitsuse. Hukati Sosova vangilaagris 24.04.1942.a-l A.R.). Sel aastal ühendati Kohtla-Järve ja Kukruse kaevanduse kompanii ja 1932. a-l liitus ka Järve küla kompanii – moodustati ühtne Kohtla-Järve kompanii, mis koosnes 3 rühmast 97 tegevliikmega. Kompaniipealikena on olnud ametis ALEKSANDER SCHMIDT (1928-1932), KARL MIKKELSAAR (1932-1934). 02.05.1931 kinnitas Vabariigi valitsus üle-eestilise Kaitseliidu struktuuri, mille kohaselt allus Kaitseluiidu peastaabile 15 territoriaalset (4 linna: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva) ning 11 maakonna-) malevat, mis jagunesid omakorda malevkondadeks, kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. Tekkis ka rida sugulasorganisatsioone: naiskodukaitse (1925; Kohtla-Järvel 10.04.1932), noorkotkad (1930), kodutütred (1932). 1934.-l seoses vapside partei keelustamisega toimus ka Kaitseliidus suurem üleeestiline puhastamine ja nii kustutati ka Kohtla-Järve kompanii nimekirjast pealik K.MIKKELSAARE nimi ja temaga koos 26 malevlase nimed. Uueks pealikuks määrati nooremleitnant KAAREL ARU ja maleva tegevuses toimus uus tõus. Nüüd toetas ka tõhusamalt kaitseliitlaste tegemisi Põlevkivitööstuse peadirektor Märt Raud ja malevlastele muretseti uus vormirõivastus…

Nüüd hakati rakendama nõuet, et kompanii koosseisu kuulumiseks tuleb kaasa teha kõik üksuste ettevõtmised ja õppused. Sellega vabaneti ka nn.”aumalevlastest”.1934.-l loodi K. ARU algatusel kompanii juurde mererühm, mille tarvis osteti Soomest 1938.-l 1200 krooni eest mootropaat koos sõudepaadiga. Kompanii juures tegutsesid ka õhu
ja gaasikaitserühmad.1938.-l kuulus kompanii koosseisu 81 tegev- ja 33 toetajaliiget. Malevlaste ühistöö tulemusena valmis korralik lasketiir, pandi alus suusaspordi viljelemisele (selleks hakati korraldama suusavalmistamise kursusi ja suusaõpet). Kompanii juurde moodustati oma jalgpallimeeskond ja hakati korraldama kompaniivahelisi kerge- ja raskejõustikuvõistlusi ja osaleti aktiivselt ka üleriigilistel võistlustel.1937.-l korraldati Konjus õppelaager, kus Kohtla-Järve kompanii võitis esikohad rivivõistlustel, distsipliini ja väljaõppe alal.

Kohtla-Järve kompaniil oli küllaltki tähtis osa piirkonna seltskondlikus elus: igal aastal osaleti vanalinnas Vabariigi aastapäeva ja Võidupäeva üritustel Kalevi Malevlaste samba juures. Kompanii spaleeri vahelt on läbi käinud põlevkivitööstust külastanud riigijuhid, täishiilguses osaleti Põlevkivitööstuse aastapäeva üritustel 25. novembril. Suur osa oli Kohtla-Järve I Laulupäeva läbiviimisel 1938.a. Kaitseliidule tuli ootamatu lõpp 27.07.1940.-l kui uus võim keelustas kaitseliidu tegevuse ja suur osa kaitseliitlastest sattus järgmise aasta suurküüditamise ohvriteks.
AMETLIKES DOKUMENTIDES ON KOHTLA-JÄRVE KAEVANDUSE KAITSELIIDU KOMPANII AMETLIKUKS ASUTAMISKUUPÄEVAKS MÄRGITUD 24.12.1924.a.

24.12.1924 alustas ametlikult tegevust Kohtla-Järve I Õlivabrik – arvati õnne ennet, et kui avamine toimub jõulupühal, siis asutus toimib igavesti ja nii oleks ka olnud, kui ei oleks tulnud vahele võimuvahetusi ja sõjasündmusi. Õnneks on see torn end jäädvustanud ajalukku 100 kroonisel rahatähel (endisel) ja püsib tänaseni kui monument mõõdunud aegadest. Arvan, et sellest kujuneb ka Tööstusliku Kohtla-Järve üks sümboleid.

24.12.1927 sündis Vasknarvas baltisaksa päritolu kirjandusteadlane Temira PACHMUSS.

Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi materjale. 

Kõikidele virulastele ja Virumaa Leksikoni ja Virumaa lugejatele kõige paremad, valgemad ja küünlaläikelised jõulusoovid “viru-võrulaselt” Arthurilt  Virumaa poeedi Virve Osila sõnadega:
Detsember on õues, kuid lume all tunnetad mulda,
sealt kaimude varjud tõusevad tänasel ööl,
kui süttivad küünlad, kui kuuskedel sätendab kulda
ja laual on leib, Su enese aastane töö.

Detsember on õues. See talviste pakaste algus.
Häid sõnumeid tõotas ülevalt hõbelev hääl:
et alles jääb kodu, jääb akendest kumama valgus,
et eesti keel ikka jääb kestma Maarjamaa pääl.

ILUSAT JA RAHULIKKU JÕULUAEGA TEILE KÕIGILE!