13. jaanuar

13.01.1906 sündis USA-s Ohio osariigis kunstiajaloolane ja -kriitik Sten Ingvar KARLING, kes 1933-1940 töötas Tartu Ülikoolis kunstiajaloo professorina ja kirjutas monograafia “Narva. Eine baugeschichtliche Untersuchung” Stockholm 1936.a. Ta analüüsis Narva barokkstiili eripära. Uuurimisobjektiks oli põhiliselt XVII sajandi II pool. S.Karling suri Stockholmis 10.12.1987.

13.01.1907 kirjutas ajaleht “Postimees ” järgmist:
“Jõhvi Hariduse Seltsi asutamiskoosolek oli kolmekuningapäeval kohalikus pritsimajas. Koosolek otsustas Jõhvis eesti õppekeelega kooli (kihelkonna-kooli näol) avada. Takistuseks on siin, et sündsaid ruumisid praegu saada ei ole. Avaldati lootust, et praegune Jõhvi rahvaraamatukogu, milles 700 köidet, seltsi omaks saaks. Eestseisusesse valiti: esimees-kooliõpetaja Lelle; abi-kooliõpetaja Anvelt, liikmed Ed.Pärnik, J.Veerbaum, P.Talts (kõik kooliõpetajad), A.Onton, J.Mõru, M.Eljas, R.Linnamaa ja neiu H.Põld. Õhtul oli säälsamas kohaliku Tuletõrjujate Seltsi hääks näokatte-pidu, millest osavõtt elav oli.”
Lisan, et haridusselts tekkis karskusseltsi “Kiir” asemele. A.R.

13.01.1919 pommitasid Eesti sõjalaevad Jõhvit. Punaarmee oli otsustanud Jõhvit kui tähtsat  maanteede sõlmpunkti kõigi olemasolevate jõudude abil oma käes hoida. Narva saabus Punaarmee ülemjuhataja Trotski, et isiklikult vastupanu juhtida. Jõhvi elanikke sunniti mahalaskmise ähvardusel Edise mõisa juures kaitsekraave kaevama.

13.01.1955 sündis Rakveres tulevane tekstiilikunstnik Pilvi Blankin-Salmin. Tema gobeläänidega saab tutvuda ka Virumaa Entsüklopeedias.

13.01.1991 Nõukogude väed ründasid Vilniuse teletorni ning iseseisvunud Leedu Vabariigi televisiooni- ja raadiomaja. Tegemist oli katsega kukutada Nõukogude Liidust sõltumatuks kuulutanud Leedu seaduslik riigivõim.
Sõjaväelastel õnnestus teletorn ning televisiooni- ja raadiomaja vallutada, kuid nad ei söandanud rünnata mitmetuhandepealist rahvahulka, kes olid asunud ülemnõukogu hoonet kaitsma. 
Surma sai surma 14 inimest ja viga veel üle tuhande rahumeelse kodaniku. 

 
Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi ja kodu-uurijate Märt Mõtuste ja Lembit Kiisma materjale.