11. aprill

1888 sündis Atsalamas taluperemehe esimese pojana 9 lapsest Johannes KARRI. Ta õppis Atsalama koolis Rudolf Pärniku juures. Jätkas haridusteed Jõhvi Ministeeriumikoolis, kus õpetas pedagoogikaklassi 1906. Järgmisel aastal alustas koolmeistritööd Mäetaguse koolis, kuhu oli aasta varem tulnud ka kursusekaaslane August PEEDO. Karri sekkus kohe ka elavalt ühiskondlikku ellu ja hakkas juhendama laulukoori, mängis orkestris, mida juhatas Tiido Tamm. Mängis kandvaid osi kohalikus näiteringis. 1914.a-l mobiliseeriti tsaariarmeesse ja selle ridades tegi kaasa I maailmasõja lahingud. 1918 naases tagasi Eestisse ja töötas aasta veel Mäetagusel. 1919.a-l läks Pagari algkooli juhatajaks, kus töötas 1942.a-ni.
1942.a-l tuli ta tööle Iisakusse koolijuhatajaks ja juhatas ka kohalikku laulukoori ja orkestrit ja moodustas oma orkestri ka koolis, mis osutus küllaltki edukaks ja võitis mitmeid festivale. 1956.a-l
läks teenekas koolimees pensionile,kuid jätkas veel kooli orkestri ga tööd.

1898 sündis Joala vallas Madis VÄLJA. Lühikest aega teenis tsaariarmees. 1917.a-l sidus end 1.Eesti Rügemendiga ja selle koosseisus tegi kaasa lahingutee Viru rindel Narva alla ja Lõunarindel Värska ja Võru all. Osales ka Landeswehri sõjas ja võitles Riia all ja lõpetas sõjatee Saaremaal.11.05.1919.a-l sai ta Lätimaal Saaluse mõisa juures granaadikilluga raskesti haavata, mistöttu vabastati ka peadselt armeeteenistusest. Tema teeneid Vabadussõjas märgiti II liigi 3.järgu Vabadusristiga. Elulooandmed lõpevad märkusega – surnud peale 1937.a-t. Võib-olla oskab keegi rohkemat teavet pakkuda.

1901 sündis Ants HEIBRE, kes on pidanud kordoniülema ametit Narva-Jõesuus. A.Heibre elutee algas Viljandimaal Taagepera vallas ja õppetöö kulges Karksi ministeeriumikoolis. 1922 lõpetas Tallinnas allohvitseride kooli ja siis suunati tööle rühmavanemana tööle veltveebli ametis 1.Jalaväerügementi, kus töötas viis aastat. Siis hakkas tööle piirivalve kordoniülemana Narva-Jõesuus ja Püssis. Ta oli Narva-Jõesuu piirivalvejaoskonna spordiklubi juhatuse liige ja 1936-st ka esimehena. A.Heibre on spordilukku läinud tegusa laskesportlasena, korduvalt võitis suusamesitritiitleid Narva garnisoni-, üleriigilistel politsei- ja piirivalvevõistlustel. 1926 oli ta Rakvere meister 5 ja 25 km suusatamises. Ta
tegeles ka kergejõustikuga, kuid vähemedukalt, kuid tolleaegset kettaheite tulemust 38,28 m on peetud märkimisväärseks tulemuseks ka üleriigilisel tasandil. A.Heibre oli ka aktiivne spordikohtunik suu
satamise,l askespordi- ja käsipalli võistlustel. Talle on annetatud Kaitseliidu Valgerist. A.Heibre läks kaduma sõjakeerises.

1966 oli esimene saade liikuva saatejaamaga Kohtla-Järvelt. Selle režissöör oli L.Ruuven.

Arthur Ruusmaa,kasutatud muuseumi,Virve Orava materjale.