04. mai

04.05.1909 kirjutas ajaleht “Postimees”:
“Uued lademed põlevat kivi on leitud Aidu-Nõmme külas”.

04.05.1919 alustas Tallinnas tegevust Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus (ÜENÜ), millest kujunes suurim noorsooorganisatsioon Eestis. Ka Virumaal võitis see liikumine suurt populaarsust. Eriti tegusaks said spordi- ja kultuuriosakonnad. Meie kandi tublimad ÜENÜ osakonnad olid SOMPAS, KOHTLAS, KOHTLA-JÄRVEL ja JÕHVIS.

04.05.1926 sündis Narvas tulevane soomepoiss Aleksander LEETS, kes Saksa Armee kaudu jõudis Soome 18.10.1943. Ja sattus kohe ka tõrjelahingutesse Rajajoel. Siin tuli tal vahepeal põgeneda. Õnnestus pääseda Rootsi, kust peagi tuli tagasi ja võitles Soome vabaduse eest. Soome aga andis ta 1947.-l ta NSVL-le välja. Kohus mõistis talle 10 aastat Komi vangilaagrit. Karistusaeg sai otsa 1957.-l. Sellest hetkest kaob ka teave tema edasisest elusaatusest.

04.05.1929 avaldas Eesti Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu üleskutse Eesti Vabadussõja lahingupaikade tähistamiseks. Esimesena tehti seda Virumaal, kus järgmise aasta samal päeval avati mälestuskivi Rannu lahingu auks (autoriks kohalik skulptor Voldemar Mellik-Melnik). Kavandi järgi asetati teineteise peale kaks suurt põllukivi, neist ülemise lihvitud esiküljele oli raiutud Vabadusristi kujutis ja allpool kiri “Vabadussõja Rannu lahingu mälestuseks 11.detsembril 1918. Kalvi Kaitseliit”. Hiljem pandi mälestuskivid lahinguväljadele Kohtla-Järve vanalinnas (Kalevi Maleva 10 hukkunu auks- A.R.), Narvas, Pagaril, Riigikülas, Rägaveres ja Utrias (Udrias) merekaldale.

Arthur Ruusmaa, kasutatud J.Kangro, Kohtla ajalooringi ja muuseumi
materjale.