Ama soos jäi kuuli ette suur isahunt
Loobu metskonna metsnik Ain Vihermets lasi Viitna kandis maha 54 kilogrammi kaalunud hundipuraka. |
Aasta esimene kuuli ette jäänud hunt kõmmutati maha läinud reede õhtuhämaruse saabudes Viitna kandis. Hunt osutus nii suureks, et selle laskja loodab järgmiselt jahitrofeede näituselt kuldmedalit.
Amasoo serval koguni 54 kilogrammi kaalunud isahundi maha lasknud Loobu metskonna metsnik Ain Vihermets rääkis, et kohalikud mehed olid seal ringiluusivat hundipaari juba oktoobrist alates jälitanud.
Kolju kuldmedali vääriline
Reedel võeti aga asi tõsisemalt käsile: jälgi aeti pakasega juba hommikust alates, pärastlõunaks saadi loomad metsast välja. “Nii suure kiiruga tulid üle tee, et ega ta pärast lasku kohe maha ei jäänudki, teine aga pääses hoopis minema,” rääkis jahimees.
Eilseks oli tal suure hundi kolju keedetud ning üle mõõdetud – 28 sentimeetrit tuli pikkuseks ja 15 laiuseks. “Kaks sentimeetrit on kuldmedali normist suurem,” ütles Vihermets, kes saadab trofee kindlasti järgmisele näitusele.
Rakvere jahindusklubi esimees Enno Vilepill märkis, et see on tõepoolest korralike mõõtmetega loom, kuid meenutas samas, et tema on mõne aasta eest Põlula kandis maha lasknud ka kuuekümne kilose müraka.
Lasta võib 40 hunti aastas
Tänavu võib Eestis lasta 40 hunti, kui see arv täis saab, siis võivad selleks hetkeks ellujäänud võsavillemid end kuni järgmise aastani turvaliselt tunda. Kokku elab Eestis hinnanguliselt 150 hunti, neist Lääne-Virumaal püsivalt neli-viis.
Eesti Vabariigi jahindusnõunik Andres Lillemäe ütles, et Euroopa Liidu poolse surve tõttu kehtestati tänavu esmakordselt viiekümne aasta jooksul hundilaskmisluba, seni olid need loomad Eestis lindpriid.
“Ju siis Brüsselis arvatakse, et hunt on nii suur uluk, kelle jaoks luba vaja. Peame sellega leppima,” rääkis Andres Lillemäe.
Tema sõnul ei ole jahimeeste eesmärk huntide maa pealt hävitamine, vaid nad lihtsalt reguleerivad selle looma arvukust, aitavad tasakaalu hoida.
Jahindusnõunik selgitas, et kui huntide arvukus on normaalne, siis pole hullu midagi, sest peetakse ju hunti metsasanitariks, kui aga arvukus oluliselt suureneb, teeb see kahju teistele ulukitele ja lõpuks ka koduloomadele, keda susid näljaga murdma kipuvad.
Enno Vilepilli sõnul pole praegu meie maakonnas huntide liigne arvukus õnneks probleemiks.
Vilepill toob näite, et mõne aja eest notiti Lääne-Virumaal nelja aastaga kokku koguni 84 hallivatimeest.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: hunt
Ama soos jäi kuuli ette suur isahunt
Loobu metskonna metsnik Ain Vihermets lasi Viitna kandis maha 54 kilogrammi kaalunud hundipuraka.
Aasta esimene kuuli ette jäänud hunt kõmmutati maha läinud reede õhtuhämaruse saabudes Viitna kandis. Hunt osutus nii suureks, et selle laskja loodab järgmiselt jahitrofeede näituselt kuldmedalit.
Amasoo serval koguni 54 kilogrammi kaalunud isahundi maha lasknud Loobu metskonna metsnik Ain Vihermets rääkis, et kohalikud mehed olid seal ringiluusivat hundipaari juba oktoobrist alates jälitanud.
Kolju kuldmedali vääriline
Reedel võeti aga asi tõsisemalt käsile: jälgi aeti pakasega juba hommikust alates, pärastlõunaks saadi loomad metsast välja. “Nii suure kiiruga tulid üle tee, et ega ta pärast lasku kohe maha ei jäänudki, teine aga pääses hoopis minema,” rääkis jahimees.
Eilseks oli tal suure hundi kolju keedetud ning üle mõõdetud – 28 sentimeetrit tuli pikkuseks ja 15 laiuseks. “Kaks sentimeetrit on kuldmedali normist suurem,” ütles Vihermets, kes saadab trofee kindlasti järgmisele näitusele.
Rakvere jahindusklubi esimees Enno Vilepill märkis, et see on tõepoolest korralike mõõtmetega loom, kuid meenutas samas, et tema on mõne aasta eest Põlula kandis maha lasknud ka kuuekümne kilose müraka.
Lasta võib 40 hunti aastas
Tänavu võib Eestis lasta 40 hunti, kui see arv täis saab, siis võivad selleks hetkeks ellujäänud võsavillemid end kuni järgmise aastani turvaliselt tunda. Kokku elab Eestis hinnanguliselt 150 hunti, neist Lääne-Virumaal püsivalt neli-viis.
Eesti Vabariigi jahindusnõunik Andres Lillemäe ütles, et Euroopa Liidu poolse surve tõttu kehtestati tänavu esmakordselt viiekümne aasta jooksul hundilaskmisluba, seni olid need loomad Eestis lindpriid.
“Ju siis Brüsselis arvatakse, et hunt on nii suur uluk, kelle jaoks luba vaja. Peame sellega leppima,” rääkis Andres Lillemäe.
Tema sõnul ei ole jahimeeste eesmärk huntide maa pealt hävitamine, vaid nad lihtsalt reguleerivad selle looma arvukust, aitavad tasakaalu hoida.
Jahindusnõunik selgitas, et kui huntide arvukus on normaalne, siis pole hullu midagi, sest peetakse ju hunti metsasanitariks, kui aga arvukus oluliselt suureneb, teeb see kahju teistele ulukitele ja lõpuks ka koduloomadele, keda susid näljaga murdma kipuvad.
Enno Vilepilli sõnul pole praegu meie maakonnas huntide liigne arvukus õnneks probleemiks.
Vilepill toob näite, et mõne aja eest notiti Lääne-Virumaal nelja aastaga kokku koguni 84 hallivatimeest.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee