3. juulil 1656 puhkes järjekordne Vene-Rootsi sõda ajendatuna Venemaa soovist pääseda Läänemere kallastele. Sama aasta suvel vallutasid venelased Vastseliina, Kastre ja hõivasid Tartu.
Vene peajõud tsaar Aleksei Mihhailovitši juhtimisel liikusid Riia alla.
1656-57 aastal toimunud väiksemates lahingutes ning rüüsteretkedes ei saavutanud kumbki pool märgatavat edu. Sõtta tollase Rootsi kuninga Karl X Gustavi vastu sekkusid ka Poola-Leedu väed, millised piirasid edutult Pärnut, kuid hõivasid rea väiksemaid linnuseid Liivimaal.
Seoses katkuohuga vaibus lahingutegevus 1657 aasta sügisel ja 1658. aastal sõlmiti Narva lähistel Valli saarel kolmeaastane vaherahu, mille tulemusena jäid Venemaale Ida-Peipsiäärsed alad ning Tartu ümbrus.
Rootsi, olles lõpetanud sõjad Taaniga (Kopenhaageni Rahu 1660) ja Poola ning Preisiga (Olavi Rahu 1660), sõlmis 21. juunil 1661 “igavese” rahulepingu ka Venemaaga.
See leidis aset kummalgi vaenuväe eraldusjoonel Laiuse kihelkonnas Kärde mõisas. Rootsi delegatsiooni juhiks oli Eestimaa kindralkuberner Bengt Horn ja Vene poole juhtideks esmalt Afanassi Ordin-Naštšokin, hiljem Ivan Prozovski.
Rahulepingu järgi taastati ennesõjaaegsed piirid ja kogu Eesti ala jäi Rootsi riigi alla kuni Põhjasõjani (1700).
….
Aga praegu näeb Kärde Rahumaja välja selliselt:
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kärde Rahuleping
3. juulil 1656 puhkes järjekordne Vene-Rootsi sõda ajendatuna Venemaa soovist pääseda Läänemere kallastele. Sama aasta suvel vallutasid venelased Vastseliina, Kastre ja hõivasid Tartu.
Vene peajõud tsaar Aleksei Mihhailovitši juhtimisel liikusid Riia alla.
1656-57 aastal toimunud väiksemates lahingutes ning rüüsteretkedes ei saavutanud kumbki pool märgatavat edu. Sõtta tollase Rootsi kuninga Karl X Gustavi vastu sekkusid ka Poola-Leedu väed, millised piirasid edutult Pärnut, kuid hõivasid rea väiksemaid linnuseid Liivimaal.
Seoses katkuohuga vaibus lahingutegevus 1657 aasta sügisel ja 1658. aastal sõlmiti Narva lähistel Valli saarel kolmeaastane vaherahu, mille tulemusena jäid Venemaale Ida-Peipsiäärsed alad ning Tartu ümbrus.
Rootsi, olles lõpetanud sõjad Taaniga (Kopenhaageni Rahu 1660) ja Poola ning Preisiga (Olavi Rahu 1660), sõlmis 21. juunil 1661 “igavese” rahulepingu ka Venemaaga.
See leidis aset kummalgi vaenuväe eraldusjoonel Laiuse kihelkonnas Kärde mõisas. Rootsi delegatsiooni juhiks oli Eestimaa kindralkuberner Bengt Horn ja Vene poole juhtideks esmalt Afanassi Ordin-Naštšokin, hiljem Ivan Prozovski.
Rahulepingu järgi taastati ennesõjaaegsed piirid ja kogu Eesti ala jäi Rootsi riigi alla kuni Põhjasõjani (1700).
….
Aga praegu näeb Kärde Rahumaja välja selliselt: