|
Maailma ajakirjanduse vastukajades jääb Eesti “jah”-referendum küll Rootsi “ei eurole”-referendumi varju, kuid tähelepanu jätkub siiski ka Eestile. Seekordne pressiülevaade kajastabki rahvusvahelise pressi reaktsioone Eesti rahvahääletuse tulemusele.
– – – – –
International Herald Tribune kirjutab, et Eesti on saavutanud selle, mis 12 aastat tagasi tundus samahästi kui kättesaamatu unistus. Ajaleht toob esile Eesti otsustavaid reforme ja kiiret majandusarengut, nimetades Eestit kõige edukamaks endiseks liiduvabariigiks. Samas tõdetakse, et referendumieelses kampaanias kasutasid nii Liidu pooldajad kui vastased valijate mõjutamiseks pahatihti hirmutamistaktikat, kusjuures ühe olulise kollina rakendati võimsat idanaabrit Venemaad.
Ka Independent märgib, et Euroopa Liiduga ühinemine on olnud iseseisvuse taastamisest saadik kõigi Eesti valitsuste prioriteet number üks, kuigi 12 aasta eest näis, et selle saavutamine võtab aastakümneid. Seegi ajaleht tõdeb, et valijaid mõjutati põhiliselt psühholoogiliste faktoritega, rõhutades näiteks, et liikmelisus tähendab naasmist Euroopa juurte juurde. Samuti räägib Briti ajaleht Venemaaga hirmutamisest. “Üks Euroopa Liidu pooldajate argument oli, et “ei” Euroopa Liidule tähendab “jah” Venemaale,” kirjutab Independent.
Teine Suurbritannia ajaleht Guardian nendib, et nagu kõigis kandidaatriikides, on Euroopa Liidu poolt eeskätt poliitiline ja ärieliit koos nooremate inimestega, samas kui vanemad inimesed, maaelanikud ja rahva vaesem osa suhtuvad liitumisse umbusklikumalt. Ka Guardian tõstab esile Eesti kiireid majandusreforme, mis on teinud sellest maast piirkonna kõige kiiremini areneva majanduse. Samas tuuakse esile ka eestlaste suhteliselt kõrge euroskeptilisuse tase. “Eestlased eelistavad aga pigem kritiseerida Euroopa Liitu seestpoolt, kui sellest välja jääda,” nendib Guardian.
Financial Times kirjutab, et Eesti referendumi tulemusi jälgiti tähelepanelikult Lätis, kus rahvahääletus seisab ees eeloleval laupäeval. Arvatakse, et europooldajate tugev võit Eestis aitab kaasa positiivse tulemuse saavutamisele ka Lätis. Ärileht märgib, et “jah” kampaanias rõhutati liitumise majanduslikke eeliseid, kuid vastased omakorda väitsid, et Brüsseli reeglid võivad Eesti kiiret majanduskasvu hoopis pidurdada.
Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung kirjutab pealkirja all ” Eesti pöördub Euroopasse tagasi”, et Eesti elanikkond kiitis Euroopa Liiduga ühinemise heaks selge kahe kolmandikulise enamusega. Ajaleht tsiteerib välisminister Kristiina Ojulandi, kes lubas, et “Meie maa kavatseb Liidus aktiivset rolli otsida, mitte end nurka peita”. Süddeutsche Zeitung märgib, et paljud eestlased tundsid hirmu kultuurilise identiteedi kaotamise pärast Euroopa Liidus.
Teine Saksa päevaleht, Frankfurter Rundschau toob Eesti referendumi kohta vaid lühiteate, nentides, et eestlased hääletasid oodatult selgesti oma riigi Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Frankfurter Rundschau tsiteerib peaminister Juhan Partsi – “Täna algab meie maal 21. sajand,” ütles Eesti peaminister.
Prantsuse ajaleht Liberation kirjutab pealkirja all “Eesti ühines Euroopa Liidu perega”. Leht esitab andmed nii hääletustulemuste kui Eesti lähiajaloo kohta, ning märgib, et eestlasi peeti kaua euroskeptikuteks. Murrang toimus sel suvel, arvatavasti avaldasid mõju teiste kandidaatriikide positiivsed hääletustulemused. Liitumist pooldanud eestlased ähvardasid “ei” korral isolatsiooni jäämisega suure Venemaa ukse ees. Prantsuse leht märgib ka, et Eestit peetakse kolme Balti riigi hulgas liberalsete reformide eeskujuks.
Times kirjutab pealkirja alla “Eesti andis heakskiidu Euroopa Liidu seksikatele meestele”, et võimupartei Res Publika keelitas Liidu poolt hääletama, lubades vaba liikumise ja paremate tööväljavaadete kõrval ka ligipääsu miljonitele seksikamatele meestele. Ühtlasi märgib ajaleht, et paljud eestlased andsid “jah” hääle ilmselt vastusena Venemaa kasvavale võimsusele.
Ungari päevaleht Nepszbadsag toob lühisõnumi pealkirjaga “Rootslaste ei, eestlaste jah”, märkides, et Eesti tulemusel võib olla positiivne mõju tuleval nädalal Lätis toimuva referendumi tulemusele. Konservatiivne Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet pühendab Rootsi enda hääletustulemuste analüüsis Eestile ühe lause. Leht kirjutab, et rootslaste “ei” ütlejatele võib vaid õnne soovida. Rootsi valis teistmoodi tee kui Eesti ja teised uued Euroopa Liidu maad, nimelt Euroopast eemaldumise tee.
Tšehhi päevaleht Lidove Noviny toob lühiteate pealkirjaga “Eestlased hääletasid Euroopa Liitu astumise poolt”. Lisaks hääletustulemustele tuuakse tsitaate president Arnold Rüütlilt ja välisminister Kristiina Ojulandilt. Sõnumit illustreerib foto respublikaanide kampaaniaplakatist peaminister Juhan Partsi portreega.
BBC kirjutab oma koduleheküljel antud ülevaates, et Eesti referendum vormistas selle, mida eestlased on endi sõnul alati teadnud – et nende riik on Euroopa loomulik osa. Samas märgib BBC korrespondent, et eestlased olid üldiselt tuntud kui suhteliselt euroskeptiline rahvas – majanduslike kõhkluste kõrval muretsesid nad 12 aastat tagasi kättevõidetud iseseisvuse kaotamise pärast. Lõpuks osutus aga hirm isolatsiooni sattumise ning üksinda uue Euroopa Liidu ja Venemaa vahele jäämise ees ikkagi suuremaks, kirjutab BBC.
|
Uudised
VE: Euroopa Liiduga ühinemise 14.09.2003 rahvaküsitluse (referendumi) tulemused
(08:15 15.09.2003)
Kokku: hääletajaid 866 536, hääletanuid 554 751, kehtetuid 2329. Jah-hääli 369 704, “jah” 66,92 %, ei-hääli 182 718, “ei” 33,08 %.
tajaid
tanuid
tuid
hääli
hääli
%
%
xxx
Pressiülevaade: 15.09.2003
Mart Linnart, Maire Raidma – 15. september, 2003 12:42
Maailma ajakirjanduse vastukajades jääb Eesti “jah”-referendum küll Rootsi “ei eurole”-referendumi varju, kuid tähelepanu jätkub siiski ka Eestile. Seekordne pressiülevaade kajastabki rahvusvahelise pressi reaktsioone Eesti rahvahääletuse tulemusele.
– – – – –
International Herald Tribune kirjutab, et Eesti on saavutanud selle, mis 12 aastat tagasi tundus samahästi kui kättesaamatu unistus. Ajaleht toob esile Eesti otsustavaid reforme ja kiiret majandusarengut, nimetades Eestit kõige edukamaks endiseks liiduvabariigiks. Samas tõdetakse, et referendumieelses kampaanias kasutasid nii Liidu pooldajad kui vastased valijate mõjutamiseks pahatihti hirmutamistaktikat, kusjuures ühe olulise kollina rakendati võimsat idanaabrit Venemaad.
Ka Independent märgib, et Euroopa Liiduga ühinemine on olnud iseseisvuse taastamisest saadik kõigi Eesti valitsuste prioriteet number üks, kuigi 12 aasta eest näis, et selle saavutamine võtab aastakümneid. Seegi ajaleht tõdeb, et valijaid mõjutati põhiliselt psühholoogiliste faktoritega, rõhutades näiteks, et liikmelisus tähendab naasmist Euroopa juurte juurde. Samuti räägib Briti ajaleht Venemaaga hirmutamisest. “Üks Euroopa Liidu pooldajate argument oli, et “ei” Euroopa Liidule tähendab “jah” Venemaale,” kirjutab Independent.
Teine Suurbritannia ajaleht Guardian nendib, et nagu kõigis kandidaatriikides, on Euroopa Liidu poolt eeskätt poliitiline ja ärieliit koos nooremate inimestega, samas kui vanemad inimesed, maaelanikud ja rahva vaesem osa suhtuvad liitumisse umbusklikumalt. Ka Guardian tõstab esile Eesti kiireid majandusreforme, mis on teinud sellest maast piirkonna kõige kiiremini areneva majanduse. Samas tuuakse esile ka eestlaste suhteliselt kõrge euroskeptilisuse tase. “Eestlased eelistavad aga pigem kritiseerida Euroopa Liitu seestpoolt, kui sellest välja jääda,” nendib Guardian.
Financial Times kirjutab, et Eesti referendumi tulemusi jälgiti tähelepanelikult Lätis, kus rahvahääletus seisab ees eeloleval laupäeval. Arvatakse, et europooldajate tugev võit Eestis aitab kaasa positiivse tulemuse saavutamisele ka Lätis. Ärileht märgib, et “jah” kampaanias rõhutati liitumise majanduslikke eeliseid, kuid vastased omakorda väitsid, et Brüsseli reeglid võivad Eesti kiiret majanduskasvu hoopis pidurdada.
Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung kirjutab pealkirja all ” Eesti pöördub Euroopasse tagasi”, et Eesti elanikkond kiitis Euroopa Liiduga ühinemise heaks selge kahe kolmandikulise enamusega. Ajaleht tsiteerib välisminister Kristiina Ojulandi, kes lubas, et “Meie maa kavatseb Liidus aktiivset rolli otsida, mitte end nurka peita”. Süddeutsche Zeitung märgib, et paljud eestlased tundsid hirmu kultuurilise identiteedi kaotamise pärast Euroopa Liidus.
Teine Saksa päevaleht, Frankfurter Rundschau toob Eesti referendumi kohta vaid lühiteate, nentides, et eestlased hääletasid oodatult selgesti oma riigi Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Frankfurter Rundschau tsiteerib peaminister Juhan Partsi – “Täna algab meie maal 21. sajand,” ütles Eesti peaminister.
Prantsuse ajaleht Liberation kirjutab pealkirja all “Eesti ühines Euroopa Liidu perega”. Leht esitab andmed nii hääletustulemuste kui Eesti lähiajaloo kohta, ning märgib, et eestlasi peeti kaua euroskeptikuteks. Murrang toimus sel suvel, arvatavasti avaldasid mõju teiste kandidaatriikide positiivsed hääletustulemused. Liitumist pooldanud eestlased ähvardasid “ei” korral isolatsiooni jäämisega suure Venemaa ukse ees. Prantsuse leht märgib ka, et Eestit peetakse kolme Balti riigi hulgas liberalsete reformide eeskujuks.
Times kirjutab pealkirja alla “Eesti andis heakskiidu Euroopa Liidu seksikatele meestele”, et võimupartei Res Publika keelitas Liidu poolt hääletama, lubades vaba liikumise ja paremate tööväljavaadete kõrval ka ligipääsu miljonitele seksikamatele meestele. Ühtlasi märgib ajaleht, et paljud eestlased andsid “jah” hääle ilmselt vastusena Venemaa kasvavale võimsusele.
Ungari päevaleht Nepszbadsag toob lühisõnumi pealkirjaga “Rootslaste ei, eestlaste jah”, märkides, et Eesti tulemusel võib olla positiivne mõju tuleval nädalal Lätis toimuva referendumi tulemusele. Konservatiivne Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet pühendab Rootsi enda hääletustulemuste analüüsis Eestile ühe lause. Leht kirjutab, et rootslaste “ei” ütlejatele võib vaid õnne soovida. Rootsi valis teistmoodi tee kui Eesti ja teised uued Euroopa Liidu maad, nimelt Euroopast eemaldumise tee.
Tšehhi päevaleht Lidove Noviny toob lühiteate pealkirjaga “Eestlased hääletasid Euroopa Liitu astumise poolt”. Lisaks hääletustulemustele tuuakse tsitaate president Arnold Rüütlilt ja välisminister Kristiina Ojulandilt. Sõnumit illustreerib foto respublikaanide kampaaniaplakatist peaminister Juhan Partsi portreega.
BBC kirjutab oma koduleheküljel antud ülevaates, et Eesti referendum vormistas selle, mida eestlased on endi sõnul alati teadnud – et nende riik on Euroopa loomulik osa. Samas märgib BBC korrespondent, et eestlased olid üldiselt tuntud kui suhteliselt euroskeptiline rahvas – majanduslike kõhkluste kõrval muretsesid nad 12 aastat tagasi kättevõidetud iseseisvuse kaotamise pärast. Lõpuks osutus aga hirm isolatsiooni sattumise ning üksinda uue Euroopa Liidu ja Venemaa vahele jäämise ees ikkagi suuremaks, kirjutab BBC.