Suitsetamisel on ohtlik ainult sigaretipaber.
See on täiesti väär arusaam! Kolm põhilist kahjulikku asja on vingugaas, tõrv ja nikotiin. Nikotiin, mis tekitab sõltuvust. Vaevalt et kellelgi vingugaasi sissehingamisest sõltuvust tekib.
Kuuma sigaretisuitsu allatõmbamine on kahjulik.
Olen aru saanud, et piibusuitsetajad pahvivad rohkem. Põhimõtteliselt saab nikotiini kätte nii alla tõmmates kui ka tõmbamata. On olemas ju ka närimistubakas. Rootsis taheti see näiteks ära keelata, sest pidi põhjustama suuvähki.
Suitsetamine tekitab igemepõletikku.
Suitsetamine soodustab mitutsada haigust ja nende hulgas ka parodontoosi.
Suitsetamine kahjustab mälu.
Seda sellepärast, et ahendab veresooni ja mõjub verevarustusele halvasti.
Suitsetaja jääb pimedaks.
Kas suitsetamine nüüd otseselt pimedaks teeb, aga eks ta teiste haiguste kaudu kahjustab ka silmanägemist. Pigem hakkab silmadele võib-olla pidev suitsu sees viibimine.
Mentooliga suitsud teevad impotendiks.
Mida see mentool siis ikka teeb! Mingis mõttes on see ju rahustav aine. Mõnele jälle meeldib selle maitse. Tõenäoliselt mõjutab suitsetamine siiski potentsi, sest see mõjub ju kõigele, mis seotud verevarustusega. Ja verevarustus peab seal hea olema!
On olemas ka n.-ö. ohutu kogus sigarette.
Mõni võib töötada 20 aastat valutsehhis ja tal pole viga midagi, aga teine on aastaga invaliid. Suitsetamisega on samamoodi – ühele mõjub väga kiiresti, teisele aga ei tekita midagi peale harjumuse. See on riskitegur.
Eelsoodumuse korral kiirendab suitsetamine vähki haigestumist.
Inimesel, kelle suguvõsas on paljud vähki või 50aastaselt infarkti surnud, on küll väga rumal suitsetama hakata.
Kindlasti ei maksa suitsu tõmmata ka naistel, kes võtavad rasestumisvastaseid tablette ja kannatavad migreeni all – neil on ajuinfarkti oht suhteliselt suur. Üldiselt aga surevad noored naised ajuinfarkti haruharva.
Tegelikult arvati 1950. aastani, et suitsetamine ei tee midagi halba.
Alles 1952. aastal valmis sir Richard Dollil uurimus, milles seostas kopsuvähi suitsetamisega.
Suitsetamine aitab kaalust alla võtta.
See peletab näljatunnet.
Mida kallim sigaret, seda ohutum.
Inimesed ainult arvavad, et kallimad suitsud on ohutumad. Enamasti aga pruugitakse neid ka ohtramalt ja kokkuvõttes on tulemus sama.
Sigarid on ohutumad kui sigaretid, sest tegu on puhta tubakaga.
Paberivingu küll pole, aga nikotiini ja kõike muud on ikka samapalju. Neid vist rohkem siiski popsutatakse. Piip on näiteks rohkem rituaalne asi.
Suitsetamine kahjustab nahka.
Jah, suitsetaja näonahk on teistsugune. Ükskõik kui palju selle eest hoolitseda, on see teise jumega ja ka kortsud tulevad kiiresti. Kuna nahka toitvad väikesed veresooned ahenevad, jääb nahk nälga ja muutub kuivaks.
Et naine ilus püsiks, peab ta hiljemalt 35aastaselt suitsetamise lõpetama.
Siin on küll kõvasti puusse pandud. Suitsetamisest loobumine on tervitatav ükskõik millal, kunagi ei ole liiga hilja.
Kas suitsetamises on ka midagi head?
Positiivseks võib lugeda kolme asja: aitab keskenduda, aitab ravida sellist haruldast haigust nagu Crohni tõbi ja halva ainevahetuse korral soodustab seedimist.
Kui kiiresti tekib sõltuvus?
Siin on sama lugu nagu heroiiniga – ühele aitab ühest sigaretist ja ongi valmis. Aga üldiselt võtab suitsuga harjumine aega, sest see on pikka aega üsna vastik, ajab oksele ja teeb pea uimaseks.
Light-suitsud on tervislikumad.
Küsimus taandub ikkagi sellele, kui palju suitsetada. Samas on see individuaalne: mõnele võib lahja suits olla kahjulikum kui teisele kõige kangem.
Kuid vähemalt tõrva- ja nikotiinisisalduse poolest on lahja suits veidi ohutum. Tegelikult on suitsetamisega nagu napsivõtmisega: hakkad lahjemaga pihta ja lõpetad (halvemal juhul) odekolonniga.
Alaealiste seas suitsetamine üha popim
Meestest suitsetab 45%, naistest 18%. Võrreldes 1994. aastaga, on täiskasvanud suitsetajate hulk vähenenud.
Enim suitsetavad 35-44aastased mehed (55%) ja 45-54aastased naised (23%).
Alaealiste hulgas on suitsetajate hulk kogu aeg kasvanud. 80% igapäevasuitsetajatest on alustanud enne 20. eluaastat.
Eriti palju suitsetavad töötud, praktiliselt pooled. Suitsupaus on hinnas ka tööstus-, ehitus- ja transporditööliste hulgas (suitsetajaid 41%) ning põllu- ja metsamajanduses (37%). Kodusolijatest ja teenistujatest suitsetab veerand (26%).
Kui väikelinnades ja maal suitsetab 30% elanikest, siis Tallinnas 22%.
Kõrgharidusega inimestest suitsetab 16%, põhiharidusega 42%. Kesk-eriharidusega inimestel on vastav näitaja 32% ja keskharidusega 26%.
Allikas: Eesti täiskasvanud elanikkonna terviskäitumise uuring, 2002. a. Eesti Tervisekasvatuse Keskus
Suitsetaja rahakott
Säästlik suitsetaja saab paki kätte 12.50ga. Kui tõmmata pakk päevas, kulub kuus umbes 375 krooni, aastas 4500 krooni ja viie aastaga 22 500 krooni.
Kui osta 16-17kroonist suitsu ja tõmmata pakk päevas, kulub kuus umbes 500 krooni, aastas 6000 krooni ja viie aastaga 30 000 krooni.
Kui osta 23-24kroonist suitsu ja tõmmata pakk päevas, kulub kuus umbes 700 krooni, aastas 8400 krooni ja viie aasta jooksul 42 000 krooni
Nii et aastaga on tuhatoosis otsa leidnud korralik külmik või puhkusereis, viiega on suitsupilves õhku haihtunud köögimööbel või kasutatud auto.
Hardi Volmer: «Eks ta üks kirg saatanast ole.»
SL Õhtuleht uuris tuntud inimestelt, miks nad suitsetama hakkasid ja kuidas see neile mõjunud on.
Katrin Karisma: «Mäletan, et see oli lihtsalt üks teismeliste tüdrukute uudishimu, et vaja suitsetamist proovida ja eks ta sellest ajast nagu jäigi külge. Tegelikult olen kogu aeg tahtnud sellest lahti saada. Õnneks olen suutnud suitsetamist siiski vähendada ja seda tänu tähelepanu pööramisega iseendale, spordiga tegelemisele. Pakki päevas ma ei tõmba, mulle piisab paarist-kolmest sigaretist ja usun, et kunagi jõuan ka selleni, et ei tõmba üldse.»
Allan Hook: «Eks suitsetamine ole noorte jaoks ikka natukene põnev tegevus nagu kõik keelatud asjad. Kaheksakümnendatel, kui mina koolipoiss olin, valitses viimaste hulgas tõekspidamine, et suitsutegemine on täiskasvanud mehe tunnus. Eks siis hakkasin minagi klassikaaslastega pärast koolitunde vaikselt proovima ja võib-olla sealt see alguse saigi. Kuna ma olin selline suurt kasvu poiss, ei tekkinud müüjatel ilmselt kahtlustki, et mulle suitsu müüa ei tohiks. Kui ma ei eksi, siis Nõukogude ajal oli kuusteist see piir, millest alates sigarette müüdi.»
Siiri Sisask: «Eks ma ikka teismeeas koos sõbrannadega alustasin. Aga kui ma otsustan midagi enam mitte teha, siis ma päevapealt seda enam ka ei tee, ja vastupidi. Sama oli ka suitsetamisega. Pärast seda olen pisteliselt ikka teinud. Ma ei ole pühapäevasuitsetaja, olen stressisuitsetaja! Kui väga pingeline olukord on, siis ma teen ka suitsu. Eks igaüks vali oma tee ise. Elu on niikuinii noatera peal kõndimine ja seda teravust proovib igaüks ise. Kui nuga ühel hetkel jalataldu kratsima hakkab, küllap siis tuleb ka väärtusi ümber hindama hakata. Mõnele ei jõua terve elu jooksul pärale, et suitsetamine on kahjulik, aga ju siis on noatera parasjagu nüri olnud.»
Hardi Volmer: «Regulaarselt hakkasin suitsetama üheteistkümnendas klassis, kuid nii kõva suitsumees kui kõik mu sõbrad ma ikkagi polnud, hoidsin miskipärast tagasi.
Enne seda sai proovitud kaheksandas klassis ja neljateist-viieteistaastaselt pioneerilaagriski. Suitsetamine oli alati kollektiivne tegevus, kui kellelgi poistest oli pakk kaasas, siis koos prooviti. Mäletan sellist mitte eriti meeldivat tunnet, pea hakkas ringi käima.
Kindlasti mõjub suitsetamine tervisele, eriti kui on öine piduvärk. Selline termingi on olemas nagu suitsupohmell ja see on teisest pohmellist hoopis hullem. Hommikuti püüan nii pikalt kui võimalik ilma sigaretita olla ja kindlasti ei suitseta ma ilma tühja kõhuga, see on mulle vastik. Eks ta selline kirg saatanast ole, lahti tast ei saa. Kuivõrd ta mulle aktiivseid tüsistusi tekitanud pole, siis inimene on ju nõrk.»
Mida teevad nikotiin, tõrv ja vingugaas?
Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustus. Näiteks sõrmeotste temperatuur langeb umbes 3 kraadi võrra, aga võib langeda isegi 27 kraadini.
Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid).
Teoreetiliselt on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (sisaldavad kokku 60 mg nikotiini).
Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal. 50% enneaegsetest sünnitustest on tingitud suitsetamisest raseduse ajal.
Tõrv hävitab hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse.
Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad.
Sigaretisuitsus on umbes 4% vingugaasi. Sattudes kopsudest verre, seostub see erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seepärast ei jaksa suitsetajad näiteks joosta nii nagu enne.
Allikas: www.zone.ee
Uudised
VE: Suitsetamine – kahjulik harjumus
Kas mentoolisigaretid teevad impotentseks?Ivar Sild, SL Õhtuleht, neljapäev. 6. november 2003
Kallim sigaret on vähem kahjulik? Sigar on ohutum kui sigaret? Levinud arusaamu lahkab kardioloog Artur Ader.
Suitsetamisel on ohtlik ainult sigaretipaber.
See on täiesti väär arusaam! Kolm põhilist kahjulikku asja on vingugaas, tõrv ja nikotiin. Nikotiin, mis tekitab sõltuvust. Vaevalt et kellelgi vingugaasi sissehingamisest sõltuvust tekib.
Kuuma sigaretisuitsu allatõmbamine on kahjulik.
Olen aru saanud, et piibusuitsetajad pahvivad rohkem. Põhimõtteliselt saab nikotiini kätte nii alla tõmmates kui ka tõmbamata. On olemas ju ka närimistubakas. Rootsis taheti see näiteks ära keelata, sest pidi põhjustama suuvähki.
Suitsetamine tekitab igemepõletikku.
Suitsetamine soodustab mitutsada haigust ja nende hulgas ka parodontoosi.
Suitsetamine kahjustab mälu.
Seda sellepärast, et ahendab veresooni ja mõjub verevarustusele halvasti.
Suitsetaja jääb pimedaks.
Kas suitsetamine nüüd otseselt pimedaks teeb, aga eks ta teiste haiguste kaudu kahjustab ka silmanägemist. Pigem hakkab silmadele võib-olla pidev suitsu sees viibimine.
Mentooliga suitsud teevad impotendiks.
Mida see mentool siis ikka teeb! Mingis mõttes on see ju rahustav aine. Mõnele jälle meeldib selle maitse. Tõenäoliselt mõjutab suitsetamine siiski potentsi, sest see mõjub ju kõigele, mis seotud verevarustusega. Ja verevarustus peab seal hea olema!
On olemas ka n.-ö. ohutu kogus sigarette.
Mõni võib töötada 20 aastat valutsehhis ja tal pole viga midagi, aga teine on aastaga invaliid. Suitsetamisega on samamoodi – ühele mõjub väga kiiresti, teisele aga ei tekita midagi peale harjumuse. See on riskitegur.
Eelsoodumuse korral kiirendab suitsetamine vähki haigestumist.
Inimesel, kelle suguvõsas on paljud vähki või 50aastaselt infarkti surnud, on küll väga rumal suitsetama hakata.
Kindlasti ei maksa suitsu tõmmata ka naistel, kes võtavad rasestumisvastaseid tablette ja kannatavad migreeni all – neil on ajuinfarkti oht suhteliselt suur. Üldiselt aga surevad noored naised ajuinfarkti haruharva.
Tegelikult arvati 1950. aastani, et suitsetamine ei tee midagi halba.
Alles 1952. aastal valmis sir Richard Dollil uurimus, milles seostas kopsuvähi suitsetamisega.
Suitsetamine aitab kaalust alla võtta.
See peletab näljatunnet.
Mida kallim sigaret, seda ohutum.
Inimesed ainult arvavad, et kallimad suitsud on ohutumad. Enamasti aga pruugitakse neid ka ohtramalt ja kokkuvõttes on tulemus sama.
Sigarid on ohutumad kui sigaretid, sest tegu on puhta tubakaga.
Paberivingu küll pole, aga nikotiini ja kõike muud on ikka samapalju. Neid vist rohkem siiski popsutatakse. Piip on näiteks rohkem rituaalne asi.
Suitsetamine kahjustab nahka.
Jah, suitsetaja näonahk on teistsugune. Ükskõik kui palju selle eest hoolitseda, on see teise jumega ja ka kortsud tulevad kiiresti. Kuna nahka toitvad väikesed veresooned ahenevad, jääb nahk nälga ja muutub kuivaks.
Et naine ilus püsiks, peab ta hiljemalt 35aastaselt suitsetamise lõpetama.
Siin on küll kõvasti puusse pandud. Suitsetamisest loobumine on tervitatav ükskõik millal, kunagi ei ole liiga hilja.
Kas suitsetamises on ka midagi head?
Positiivseks võib lugeda kolme asja: aitab keskenduda, aitab ravida sellist haruldast haigust nagu Crohni tõbi ja halva ainevahetuse korral soodustab seedimist.
Kui kiiresti tekib sõltuvus?
Siin on sama lugu nagu heroiiniga – ühele aitab ühest sigaretist ja ongi valmis. Aga üldiselt võtab suitsuga harjumine aega, sest see on pikka aega üsna vastik, ajab oksele ja teeb pea uimaseks.
Light-suitsud on tervislikumad.
Küsimus taandub ikkagi sellele, kui palju suitsetada. Samas on see individuaalne: mõnele võib lahja suits olla kahjulikum kui teisele kõige kangem.
Kuid vähemalt tõrva- ja nikotiinisisalduse poolest on lahja suits veidi ohutum. Tegelikult on suitsetamisega nagu napsivõtmisega: hakkad lahjemaga pihta ja lõpetad (halvemal juhul) odekolonniga.
Alaealiste seas suitsetamine üha popim
Meestest suitsetab 45%, naistest 18%. Võrreldes 1994. aastaga, on täiskasvanud suitsetajate hulk vähenenud.
Enim suitsetavad 35-44aastased mehed (55%) ja 45-54aastased naised (23%).
Alaealiste hulgas on suitsetajate hulk kogu aeg kasvanud. 80% igapäevasuitsetajatest on alustanud enne 20. eluaastat.
Eriti palju suitsetavad töötud, praktiliselt pooled. Suitsupaus on hinnas ka tööstus-, ehitus- ja transporditööliste hulgas (suitsetajaid 41%) ning põllu- ja metsamajanduses (37%). Kodusolijatest ja teenistujatest suitsetab veerand (26%).
Kui väikelinnades ja maal suitsetab 30% elanikest, siis Tallinnas 22%.
Kõrgharidusega inimestest suitsetab 16%, põhiharidusega 42%. Kesk-eriharidusega inimestel on vastav näitaja 32% ja keskharidusega 26%.
Allikas: Eesti täiskasvanud elanikkonna terviskäitumise uuring, 2002. a. Eesti Tervisekasvatuse Keskus
Suitsetaja rahakott
Säästlik suitsetaja saab paki kätte 12.50ga. Kui tõmmata pakk päevas, kulub kuus umbes 375 krooni, aastas 4500 krooni ja viie aastaga 22 500 krooni.
Kui osta 16-17kroonist suitsu ja tõmmata pakk päevas, kulub kuus umbes 500 krooni, aastas 6000 krooni ja viie aastaga 30 000 krooni.
Kui osta 23-24kroonist suitsu ja tõmmata pakk päevas, kulub kuus umbes 700 krooni, aastas 8400 krooni ja viie aasta jooksul 42 000 krooni
Nii et aastaga on tuhatoosis otsa leidnud korralik külmik või puhkusereis, viiega on suitsupilves õhku haihtunud köögimööbel või kasutatud auto.
Hardi Volmer: «Eks ta üks kirg saatanast ole.»
SL Õhtuleht uuris tuntud inimestelt, miks nad suitsetama hakkasid ja kuidas see neile mõjunud on.
Katrin Karisma: «Mäletan, et see oli lihtsalt üks teismeliste tüdrukute uudishimu, et vaja suitsetamist proovida ja eks ta sellest ajast nagu jäigi külge. Tegelikult olen kogu aeg tahtnud sellest lahti saada. Õnneks olen suutnud suitsetamist siiski vähendada ja seda tänu tähelepanu pööramisega iseendale, spordiga tegelemisele. Pakki päevas ma ei tõmba, mulle piisab paarist-kolmest sigaretist ja usun, et kunagi jõuan ka selleni, et ei tõmba üldse.»
Allan Hook: «Eks suitsetamine ole noorte jaoks ikka natukene põnev tegevus nagu kõik keelatud asjad. Kaheksakümnendatel, kui mina koolipoiss olin, valitses viimaste hulgas tõekspidamine, et suitsutegemine on täiskasvanud mehe tunnus. Eks siis hakkasin minagi klassikaaslastega pärast koolitunde vaikselt proovima ja võib-olla sealt see alguse saigi. Kuna ma olin selline suurt kasvu poiss, ei tekkinud müüjatel ilmselt kahtlustki, et mulle suitsu müüa ei tohiks. Kui ma ei eksi, siis Nõukogude ajal oli kuusteist see piir, millest alates sigarette müüdi.»
Siiri Sisask: «Eks ma ikka teismeeas koos sõbrannadega alustasin. Aga kui ma otsustan midagi enam mitte teha, siis ma päevapealt seda enam ka ei tee, ja vastupidi. Sama oli ka suitsetamisega. Pärast seda olen pisteliselt ikka teinud. Ma ei ole pühapäevasuitsetaja, olen stressisuitsetaja! Kui väga pingeline olukord on, siis ma teen ka suitsu. Eks igaüks vali oma tee ise. Elu on niikuinii noatera peal kõndimine ja seda teravust proovib igaüks ise. Kui nuga ühel hetkel jalataldu kratsima hakkab, küllap siis tuleb ka väärtusi ümber hindama hakata. Mõnele ei jõua terve elu jooksul pärale, et suitsetamine on kahjulik, aga ju siis on noatera parasjagu nüri olnud.»
Hardi Volmer: «Regulaarselt hakkasin suitsetama üheteistkümnendas klassis, kuid nii kõva suitsumees kui kõik mu sõbrad ma ikkagi polnud, hoidsin miskipärast tagasi.
Enne seda sai proovitud kaheksandas klassis ja neljateist-viieteistaastaselt pioneerilaagriski. Suitsetamine oli alati kollektiivne tegevus, kui kellelgi poistest oli pakk kaasas, siis koos prooviti. Mäletan sellist mitte eriti meeldivat tunnet, pea hakkas ringi käima.
Kindlasti mõjub suitsetamine tervisele, eriti kui on öine piduvärk. Selline termingi on olemas nagu suitsupohmell ja see on teisest pohmellist hoopis hullem. Hommikuti püüan nii pikalt kui võimalik ilma sigaretita olla ja kindlasti ei suitseta ma ilma tühja kõhuga, see on mulle vastik. Eks ta selline kirg saatanast ole, lahti tast ei saa. Kuivõrd ta mulle aktiivseid tüsistusi tekitanud pole, siis inimene on ju nõrk.»
Mida teevad nikotiin, tõrv ja vingugaas?
Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustus. Näiteks sõrmeotste temperatuur langeb umbes 3 kraadi võrra, aga võib langeda isegi 27 kraadini.
Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid).
Teoreetiliselt on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (sisaldavad kokku 60 mg nikotiini).
Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal. 50% enneaegsetest sünnitustest on tingitud suitsetamisest raseduse ajal.
Tõrv hävitab hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse.
Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad.
Sigaretisuitsus on umbes 4% vingugaasi. Sattudes kopsudest verre, seostub see erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seepärast ei jaksa suitsetajad näiteks joosta nii nagu enne.
Allikas: www.zone.ee