VE: Viru karu

Viru metsades tatsab kangelaskaruema


Jõulukuus karu metsas enam ei kohta. Talveunne jäävad nad enamasti talvekuu keskel. Foto: Tairo Lutter

Pandiveres liikus sellel suvel ringi emakaru koos viie pojaga, mida peetakse üpris haruldaseks sündmuseks: niisugune nähtus on märkimisväärne isegi kogu kontinendil.

Jahiühistu Pistrik jahimehed nägid tänavu Pandiveres emakaru koos viie pojaga. Metsa- ja jahimees Alo Ling ütles, et niisugust vahvat emakaru nägid vähemalt neli-viis meest, kuid temal endal kõiki viit poega korraga näha ei õnnestunud.

Sündmusest tehti ka videofilm, mille kvaliteet pole küll kahjuks kõige parem, kuid sündmus fikseeriti karu-uurijatele ja teistelegi huvilistele. “Tuleval kevadel ja suvel, kui pojad on veelgi suuremad, on ka pilt kindlasti põnevam,” märkis metsamees.

Kaks suurt pesakonda

Alo Lingi sõnul olid pojad ühesuurused ja ema näol on tegu toeka, kauni kollase varjundiga helehalli kasukaga isendiga. Sama emakaru jäi silma juba varem ja sai tuntuks tugeva, arvuka pesakonnaga, kui üle-eelmisel suvel käis ringi nelja pojaga. Lisaks emale peab talle metsas partneriks olema terve, tugev ja hakkaja isakaru. “Seda, üle-eelmise suve pesakonda jälgisin ma sügisel oma kümnel kuuvalgel ööl,” lausus Ling.

Karu-uurijad ütlevad, et pruunkarul sünnib üks kuni viis poega. Viimane arv on üpris haruldane. Tavaliselt sünnitab ja liigub emakaru ringi kahe-kolme pojaga.

Jahimehe ütlusel elab sealkandis vähemalt kaks suurt kuni 300-kilogrammist isakaru, mida võib hinnata esikäpa päka laiuse järgi. Karudel on liikumisel raskus tugevasti esikäppadel.

See näitab, et metsaottide populatsioon on Pandivere-mail heal järjel ja kasv tõusvas joones. Alo Lingi hinnangul elab nende jahimaadel vähemalt paarkümmend mesikäppa.

Meil kestab karude talveuinak tavaliselt novembri keskpaigast märtsi-aprillini. Tänavu nägi jahimees pojaga karu liikumas veel kümme päeva tagasi.

Karude talveuni on ime

Suurkiskjate uurija ja kaitsja Peep Männili hinnangul on karupopulatsioon Eestis hetkel võrdlemisi heal järjel. Siin on karud valdavalt taimetoidulised, uluksõralised satuvad nende menüüsse eelkõige raibetena. Suvel on meie metsaottide toidus olulisel kohal sipelgad.

Emasloomad poegivad 2-3-aastaste vahedega, alustades 5-8-aastaselt. Karude innaaeg on kesksuvel. Pojad sünnivad üpris väikestena südatalvel.

Talveks langevad karud letargiasse, nende kehatemperatuur langeb viie-kuue kraadi võrra, tavaliselt 33 kraadini. Elutegevuse säilitamiseks peavad nad suvel ja sügisel varuma küllaldaselt rasva. Poegade toitmine piimaga kevadeni niisuguses seisundis on üks looduse imesid.

Une ajal on karud kahjuks võrdlemisi häirimistundlikud. Neid äratavad metsatööd ja ajujahid. “Talikorter” on sageli lihtne ase tihedas kuusepadrikus või tuulemurrus, mõnikord ka tõeline koobas.

Euroopa Liidu loodusdirektiivi järgi on karud täieliku kaitse all ja alates tulevast sügisest muutub karude küttimine meilgi. Mingeid laskelimiite enam ei tule.

Silmas aga peetakse asjaolu, et viimastel aastatel on karude aktsioonid mesilate vastu sagenenud. Kui, siis Eestis tuleb tegu vaid rangelt valiklaskmisega. Karud võivad elada 30-40-aastaseks.

KARUD:

Karud poegivad 2-3-aastaste vahedega, alustades 5-8-aastaselt. Pojad sünnivad väikeste ja abitutena südatalvel. Lääne-Virumaa on karude arvukuselt Eestis Ida-Virumaa (kuni 160) järel teisel kohal. Meil arvatakse elavat 100 kuni 114 karu.

–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.